Meri ja laste­kirjandus

Mare M?epp, Tallinna ?ooli lastekirjanduse dotsent

  Lastekirjanduse seminar Klaipedas

 

Suvesüdames peeti Klaipedas viiendat korda eesti, läti ja leedu lastekirjanduse seminar teemal “Meri ja lastekirjandus”. Tänavune oli tähtis selleski mõttes, et esimene seda laadi kogunemine toimus kümme aastat tagasi. Üritus on sobitatud Klaipeda merepäevadega nii sisu kui sponsorluse poolest.

Sel aastal avas seminari eestipoolne esitlus: film ja raamat “Ruudi” (Allfilm, kirjastus Varrak, kirjanikud Aare Toikka ja Aarne Mägi, produtsent Piret Tibbo). Koosolijad võtsid eesti loo väga südamlikult vastu. Oli isegi kadedust: leedulased tunnistasid, et neil tehti taolisi küpseid lastefilme viimati paarkümmend aastat tagasi. Film liigutas ja rõõmustas, kiideti head dialoogi ning ülikasutatud motiivi (üksikvanema laps) originaalset lahendust.

Mereteemat käsitleti sel aastal suuresti ajalookirjanduse kaudu: analüüsiti J. F. Cooperi, T. Mayne Reidi ja J. Verne’i mereainelisi teoseid, arutades, mida on neil pakkuda tänasele noorele lugejale. Kestutis Urba, seminari hing ja süda, kõrvutas R. M. Ballantyne’i “Korallisaart” muude saaremotiiviliste lugudega, nagu neid on kirjutanud R. L. Stevenson, J. Barrie ja W. Golding.

Anti ülevaade ka osalevate maade praegusest lastekirjandusest. Roma Kižunaitė põhjalik käsitlus leedu laste lugemisvarast tõi esile mitmed eesti oludega võrreldavad näitajad: algupärase lastekirjanduse osakaal ilmuvast on umbes kolmandik, omamaine kirjandus on ülekaalus vaid noorema kooliastmes, st nii pildiraamat kui ka seiklus- ja noortekirjandus on rohkem tõlkeline. Vahendatakse ennekõike inglise, siis märksa vähem saksa ja hoopis näpuotsaga muudest keeltest. Leedu lastele pakub raamatuid rohkem kui 70 kirjastust. Leedu lastekirjanike keskmiseks vanuseks ütles esineja 60 aastat.

Läti kirjandusest sai erilise esiletõstu osaliseks Juris Zvirgzdiņši raamat karupoeg Tobiasest. See oli just leedu keelde tõlgitud ja seminari käigus toimus tõlke esitlus raamatupoes “Baltos lankos”. Vanameister Zvirgzdiņš rääkis, et karukese õmbles talle armas naisterahvas juba kolmteist aastat tagasi. Kogu see aeg on karu Tobias temaga nüüd koos elanud ja sellepärast on kirjanikul ka igasugu tähelepanekuid tekkinud, mida lastega jagada. Tobiase lood ilmusid alul vähehaaval ajakirjanduses, alles 2003. aastal vormusid need raamatuks. Jutukogu karu Tobiasest on läti laste poolt kõrgelt hinnatud ja kultuurkapitali tunnustuse saanud. Praeguseks on valmis ka teine Tobiase raamat. Pehme huumori ja lapseliku avastamisrõõmu poolest kuuluvad need lood ühte ritta A. A. Milne’i karupoeg Puhhi ja M. Bondi karupoeg Paddingtoni lugudega. Eesti lastekirjandusest kõnelesid Jaanika Palm ja allakirjutanu. Jaanika Palm avas põhjalikus ettekandes Andrus Kiviräha raamatu “Limpa ja mereröövlid” fenomeni: algselt limonaadireklaami tarvis loodud siga sai lasteraamatu tegelaseks, teos pälvis lastelt kõrgeima hinnangu viimasel Nukitsa võistlusel. Arutelus kommertsi ja kunsti piiride üle tuli ilmsiks, et läti autor Inese Zandere on sellesama karastusjookide firma tellimusel loonud silmapaistvalt hea lasteraamatu, luulekogu “Limonaad” (2005)! Kui nii edasi läheb, saab varsti korraldada rahvusvahelisi konverentse ühe ja sama kaubaga seotud raamatutest.

Klaipeda seminarist võttis hoolega osa leedu lasteraamatute kirjastuse “Nieko rimto” (tõlkes “Ei midagi tõsist”) eestvedaja Arvydas Vereckis, kes küsis nõu ka eesti lastekirjanduse vahendamise asjus. Viimaseil aastail on nii leedulased kui ka lätlased meie kirjandust tõlkinud palju rohkem kui nende oma eesti keelte on jõudnud.

Lõunanaabrid teavad hästi Aino Pervikut, Aidi Vallikut, Andrus Kiviräha,

Veiko Belialsi. Kui kunagi rikastasid meie lapsepõlve Imants Ziedonise, Kazys Saja jt lasteraamatud, siis on praegugi naabermaadel palju huvitavat loodud, millest eesti lastel oleks tähtis osa saada.

 

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming