Pärnust BBC Promsile

Pärnu muusikafestival tõestab, et väiksusele vaatamata on Eesti, eriti muusikaga, Euroopa loomingulises ja kultuurilises arengus selle tähtis ja kõnekas osa.

KERSTIN-ELISABETH KULLERKUPP

Pärnu muusikafestival 5. – 11. VIII, kunstiline juht Paavo Järvi.

Pärnu muusikafestival on tähtsaim ja prestiižseim klassikalise muusika festival Eestis ning sellest on kujunenud silmapaistev sündmus ka teiste Euroopa märkimisväärsete festivalide seas. Eesti Festivaliorkester, festivali tähtsaim kollektiiv, on meie kultuuri arengu mõttes oluline hääl, mis viib siinse muusika maailma. Eesti ja välismaa noortele muusikaõppuritele on aga oluline festivali juures tegutsev Järvi akadeemia, kus saab õppida maailma tippude käest. Eriti tähtis on see haridus just Eesti noortele, kellest paljud käivad Pärnus igal suvel. Järvi akadeemias pannakse paika õige suhtumine muusikategemisse. Festival on suurepärane koht ka meie parimate interpreetide esitlemiseks. Kontserte kuulab rahvusvaheline seltskond, kelle hulgas on peale muusikute nii ajakirjanikke ja kriitikuid välismaalt kui ka maailma tuntumate muusikaagentuuride mänedžere. Tänavust festivali kajastatakse muu hulgas Saksamaa ja Ühendkuningriigi raadio- ja Jaapani telekanalites. Pärnu muusika­festival tõestab, et väiksusele vaatamata on Eesti eriti muusikaga Euroopa loomingulises ja kultuurilises arengus selle tähtis ja kõnekas osa. Helilooja Jüri Reinvere sõnul seisab eesti muusika maine maailmas suuresti just Neeme, Paavo ja Kristjan Järvi õlgadel.

Sel aastal nägi peale Leonid Grini ning Neeme ja Paavo Järvi esimest korda dirigeerimiskursusi juhendamas ka Kristjan Järvit. Põhiliselt jäi tema õpetusest kajama mõte, et juhatatav muusika peab dirigendil kogu kehas elama, sest puhtalt kätega juhatamisest on muusikutel vähe kasu ja neil ei teki vajadust sellist dirigenti vaadata. Paavo Järvi õpetas kursuslastele väga palju tehnilisi nippe, kuidas muusikalisi kujundeid kätega selgemini väljendada ning keerulised kohad partituuris mängijatele võimalikult lihtsaks teha. Vahel on oluline orkestril lihtsalt mängida lasta, mõnikord tähendab see vaid minimaalsete impulsside andmist. Samuti pööras ta tähelepanu keha vabale ja loomulikule hoiakule ning käte plastilisusele. Neeme Järvi ei rääkinudki õpetades nii palju, vaid tuli orkestri ette ja dirigeeris. Tema põhiline sõnum seisnes selles, et muusika tõlgendamiseks on palju võimalusi ja mõnikord võiks julgeda ka spontaanne olla. Kunagi ei tohi unustada, et musitseerimine on põhiline. Kursuslased ehk muretsesidki liialt oma käte pärast ja enamik ei julgenud tehnilisest juhatamisest välja astudes eksperimenteerida.

Kõige enam paistis kursuslaste seast silma Itaaliast pärit naisdirigent Nil Venditti. Tema musitseerimine oli täis elavat itaaliapärast energiat ja põlevat tahet muusikat teha, tema käed olid aga kindlad ja selged. Tema valiti ka dirigeerimiskursuslastest ainsana Paavo Järvi kõrval juhatama Järvi akadeemia galakontserdi teises pooles mänginud Järvi akadeemia sümfonietti. Itaallanna juhatusel kõlas veenvas ettekandes Lepo Sumera keelpilliorkestrile loodud teos „Musica profana“, mida on Eestis mängitud kahetsusväärselt harva. Teos on selge ja süsteemse struktuuriga, mida vürtsitab rütmikas ja isikupäraselt väljendusrikas helikeel.

Paavo Järvi õpetas kursuslastele väga palju tehnilisi nippe, kuidas muusikalisi kujundeid kätega selgemini väljendada ning keerulised kohad partituuris mängijatele võimalikult lihtsaks teha.

Kaupo Kikkas

Väärib märkimist, et Järvi akadeemia noorte sümfooniaorkestri (JANSO) mängutase on aastatega palju tõusnud. Rõõmustav oli kuulda nende repertuaaris sel korral Eduard Tubina üheteistkümnendat sümfooniat, millega jätkatakse orkestri traditsiooni esitada festivalil Tubina teoseid – loodetavasti hoitakse seda ka edaspidi, sest Eestis mängitakse Tubina sümfooniaid liiga vähe. Ehk võiks ka ERSO hooajal vähemalt korra peale viienda sümfoonia ka mõne teise Tubina sümfoonia ette kanda?

Kõige erilisemaks kujunes seekord EFO esimene etteaste 8. augustil. Arvo Pärdi kolmas sümfoonia kõlas Paavo Järvi juhatusel väga väärikalt ja sügava­mõtteliselt. Eriti hästi hoiti teose vormijoont ning hämmastas orkestri kõlaliste võimaluste mitmekesisus. Pärdi muusika pani enesesse vaatama ja mõtlema, mida tähendab olla inimene – mis on tõde ning milliste kiusatustega elu seda kõigutab? Edvard Griegi klaverikontserdi solistina üles astunud Elisabeth Leonskaja on majesteetlikult julge, kunstiliselt sügav ja isikupärane interpreet, kellest õhkub suurt inimlikku soojust. Sedavõrd ennastunustav ja andunud musitseerimine on tänapäeval pigem haruldus. Tõlgendus oli värske, esitatud julgelt ja väljapeetult, jutustades lugu, mille iga sõna oli tähendusrikas.

Eesti nüüdismuusika arengus mängib äärmiselt olulist rolli, et EFO-le tellitakse meie heliloojatelt uudisteoseid. Sel aastal kuuldud Jüri Reinvere teos „… ja väsimus õnnest nad tantsima viis“ jättis väga sügava mulje. Reinvere rabas intensiivsuse ja ekspressiivsusega, milles oli kindlal kohal ka tugev rütmiline ja vormiline plaan. Orkestratsiooni olid põimitud rohked detailid, mis said tervikpildis kokku värvikirevusest pulbitsevaks maailmaks. Eesti muusikas on Reinvere kindlasti üks omanäolisemaid tegelasi. Raveli „Valss“ oli EFO esituses ekstaatiliselt tundlik, kuigi kohati ehk pisut liiga tihedakõlaline. Keelpillide puhul tekkis igatsus nende soololiinides veidi õhulisema tooni ning orkestris kohati prantslasliku galanterie’ järele. Kulminatsioonide dünaamilise arenduse skaala oleks võinud olla ehk kõlaliselt laiem, et saavutada veel peadpööritavamat efekti. Tundub, et pärast Reinvere teost ei olnud orkestril pika kontserdi lõpuks kerge kõlaliselt ümber lülituda.

Kammermuusika poolelt õnnestus kuulata Järvi akadeemia galakontserdi esimeses pooles kõlanud kammermuusikateoseid 6. augustil ning eesti muusikale pühendatud kontserti „Eesti 100“ 7. augustil. Põhjapaneva mulje jättis Elisabeth Leonskaja, Matt Hunti (klarnet), José Luis García Vegara (oboe), Jesus Villa Ordonezi (fagott) ja Alec Frank-Gemmilli (metsasarv) esituses kõlanud Beethoveni kvintett klaverile ja puhkpillidele Es-duur op. 16. Esitus oli väga eriline imetlusväärse ansamblimängu poolest: selle ilu kehastus eriti puhkpillide mahedas ja ümaras kõlas, väga erksas fraseerimises ning Leonskaja värvi andvates elavates ja selgetes kujundites. Naudingut pakkus ansambli eriliselt selge artikulatsioon ning tähelepanu püüdis Leonskaja peen ja maitsekas pedaalikasutus. Eesti muusika kontserdist jäi eriliselt meelde kaks esitust. Elisabeth Leonskaja, Triin Ruubeli (viiul), Adela-Maria Bratu (viiul), Nathan Braude (vioola) ning Theodor Singi (tšello) esitatud eesti muusika kohta üllatavalt ekspressiivses Eduard Oja klaverikvintetis andis läbivalt esiplaanil esimese viiuli partii Triin Ruubelile võimaluse kõlaliselt väljendusrikka ja tehnilise laitmatusega võluvalt särada. Theodor Sink paistis selgi kontserdil silma kristallselge kõla ning tundlikult ereda mängustiiliga Eino Tambergi teoses „Teekond tšello ja löökpillidega“.

Festivali lõppkontserdil paelus enim Lutosławski orkestrikontsert, millega sai esile tuua kõigi orkestrirühmade virtuoossuse. Sedavõrd suure orkestratsiooni puhul avaldas muljet orkestri võime mängida nagu kammeransambel. Solist Midori säras tehnilise teostuse poolest eelkõige Sibeliuse viiulikontserdi finaalis. Ääretult kaasakiskuvad olid orkestrivahemängud viiulikontserdi I ja II osas. Sibeliuse viienda sümfoonia viimane osa jäi meelde muusikalise intensiivsuse, täpsuse ja väljendusrikkusega ning eriti muljetavaldav oli iga keelpillimängija kaasahaaratus largamente’s.

EFO kontsertidel paistis eriliselt silma orkestri esimene oboe José Luis García Vegara, peaaegu täies mahus eestlastest koosnev löökpillirühm ning jõuline ja sügavakõlaline kontrabassirühm, mis meenutas kunagist võimast muljet Maria teatri orkestri bassirühmast.

Pärast Pärnu festivali suunduti Eesti esimese orkestrina esinema maailma kõige mainekamale festivalile BBC Proms ning samal nädalal mängiti ka Euroopa uusimas ja kuulduste järgi parimas kontserdisaalis Hamburg Elbphilharmonie. Järgmine EFO tuur leiab aset juba 2019. aasta kevadel Jaapanis.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht