Mitte neli, vaid kuus aastaaega

Igor Garšnek

CD „Kuus aastaaega+”. Pärnu Linnaorkester ja Maano Männi (viiul). Astor Piazzolla ja Evald Vainu muusika, Tanel Klesmenti helikujundus. © Pärnu Linnaorkester, 2012. Meie viiulisolistid ei lase heliplaate välja just ülearu sageli, seetõttu väärib Maano Männi (viiul) ja Pärnu Linnaorkestri hiljuti ilmunud „Kuus aastaaega+” juba iseenesest tähelepanu. Seda enam, et populaarse tango nuevo ehk kontserttangode helilooja Astor Piazzolla loomingu kõrval on sellele salvestatud ka Evald Vainu neli pikemat pala. Tasub meenutada, et tänapäeval teenimatult unustusehõlma vajunud Evald Vain (1915–1970) oli pool sajandit tagasi paljude populaarsete estraadilugude autor. Ta töötas viiuldajana pikka aega Eesti Raadio sümfooniaorkestris ning tema n-ö kergemat loomingut iseloomustab hea orkestritundmine ja maitsekalt põhivoolu jazzi traditsioonile toetuv harmooniakäsitlus. Seda kõike saab nüüd ka plaadil kuulda. Maano Männi on viiuldaja ja selle plaadiprojekti kunstilise juhina valinud salvestamiseks niisuguse repertuaari, mis vastab hästi vähemalt kahele kriteeriumile: esiteks, et temal kui viiulisolistil oleks esitamiseks tänuväärset materjali, ning teiseks, et plaadistatud muusikat oleks ka meeleolukalt kerge kuulata. Ehk Oscar Wilde’i parafraseerides: mitte alati pole tähtis olla tõsine. Kuigi plaadi „Kuus aastaaega+” ettevalmistamisel ja salvestamisel on tehtud väga tõsist tööd. Seda on tunda muusika igast taktist.

Kõige suuremaid väljakutseid esitab nii viiulisolistile kui orkestrile kahtlemata Astor Piazzolla (1921–1992) „Neli aastaaega Buenos Aireses” (1965–1969). Teose neli osa plaanis helilooja algselt esitamiseks eraldi lugudena, kuid tänapäeval kantakse need ette tavaliselt tervikliku tsüklina. Helitöö plaadil kõlav sooloviiuli-orkestri versioon (algselt oli see mõeldud tangokvintetile) pärineb vene heliloojalt Leonid Desjatnikovilt (sünd 1955), kes on teinud selle Gidon Kremeri tellimusel. Nii et võib arvata, kui nõudlik on siin viiulipartii! See, et Kremer tahtis Piazzolla „Neli aastaaega” esitada ühel kontserdil koos Vivaldi „Aastaaegadega”, lisab teisegi huvitava nüansi Desjatnikovi seadesse: Piazzolla muusikasse on Desjatnikov põiminud ka mõned Vivaldi tsitaadid. Kõnealust plaati kuulates mõjuvad need küllaltki ootamatult, ent kõlaliselt siiski leidlikult ja värskelt.

Piazzolla „Neljast aastaajast” on Maano Männi ja Pärnu Linnaorkester kõige atraktiivsemalt esitanud osad „Suvi” ja „Sügis”. „Suves” avanes Männi kõlaline virtuoossus eriti väljendusrikkalt just kõrges registris, ent päris tormiliseks kujunes selle osa karakter alles lõpuepisoodis. Ja „Sügises” mõjus viiuli virtuoosne soolokadents oma laskuvate glissando-tremolotega kohati isegi päris deemonlikult. Soleeriva viiuli tundeline väljenduslaad mõjus aga eriti „Kevade” tangolikult melanhoolses keskmises episoodis. Tsüklit lõpetav „Talv” jäi esituslikult ereduselt kohati ehk eelnenud osade varju. Võib-olla oli asi mitmete tempomuutuste pisut juhuslikuna tunduvas sidususes – esituslik arengukaar kippus siin natuke nagu laiali „hargnema”.

Ka Evald Vainu neljast plaadil kõlavast loost on kaks seotud aastaaegadega (siit ilmselt ka CD pealkiri „Kuus aastaaega+”). Pala „Sügisesel rannal” üldine koloriit ja orkestratsiooni värvigamma mõjuvad siin kohati impressionistlikult, mõned harmooniajärgevused aga gershwinlikult. Kõrvu jäi helisema ka flöödisolisti Leonora Palu kaunikõlaline meloodiakujundus. Ent alates löökpillidega keskmisest osast hakkas see lugu juba kaasakiskuvalt svingima, veenvalt ja läbitunnetatult oli ette valmistatud ka lüürilise lõpuepisoodi esitus.

Põhivoolu jazzi võtmes kirjutatud keelpillide ballaadi „Suvised niidud” ilmestasid artistlikult soleeriva viiuli ja orkestri meloodilised dialoogid. Ja natuke „vürtsi” samuti – Evald Vainu „Kapriis” kujunes kiires tempos jazzilikuks karakterpalaks, kus Maano Männi tokaatalik intervallides musitseerimine soleerival viiulil kõlas eriti artistlikult.

Lõpetan plaadisoovitusega: „Kuus aastaaega+” igasse plaadiriiulisse! Sest kuus aastaaega on igal juhul parem kui sageli meie Eesti üks ja ainus aastaaeg („kehv suusailm”).

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming