Kaljo Raid 4. III 1921 ? 21. I 2005

Torontost tuli kurb sõnum, et lahkunud on üks nimekamaid väliseesti heliloojaid Kaljo Raid. Ta oli mitmekülgne muusik: lõpetanud Tallinna konservatooriumis 1944. aastal Heino Elleri kompositsiooniklassi, õppis ta seal lisaks ka August Karjuse t?ello- ja Olav Rootsi dirigeerimisklassis. T?ellistina tegutses Kaljo Raid aastatel 1938 ? 1944 nii Estonia orkestris kui Eesti ringhäälingu sümfooniaorkestris. Teise maailmasõja keeristes emigreeris ta 1944. aastal kõigepealt Rootsi, kus õppis 1945 ? 1946 Stockholmi ülikoolis. Järgnevalt siirdus Kaljo Raid USAsse Minnesotasse, kus tudeeris 1946 ? 1949 usuteadust ning tegutses samal ajal ka muusikaõpetajana. Elutee viis usuteadlasest helilooja Raidi seejärel Kanadasse Torontosse, kus aastast 1954 sai temast kirikuõpetaja.

Mõistagi teatakse Kaljo Raidi heliloojana märksa paremini ? on ta ju tuntud kahe sümfoonia (1944 ja 1949), Concerto grosso (1945) ning sümfoonilise proloogi ?XX sajandi Hamlet? (1948) autorina. Märkimisväärse jälje on jätnud ta ka kammermuusikasse, mille märksõnadeks on kahtlemata kaks keelpillikvartetti (1942, 1944), trio viiulile, t?ellole ja kontrabassile (1947) ning tema klaverimuusika (sealhulgas kolm sonaati, kaks süiti ja sonatiin).

Ent ka koorimuusikasse jättis Kaljo Raid oma tähelepanuväärse sõnumi: kindlasti tasub igal muusikahuvilisel kuulata tema kantaati ?Õpetussõnad? (1952), samuti i segakoorilaule ?Hõõgamine? ja ?Kevadelaul? Ernst Enno sõnadele.

Kõrge eani oli Kaljo Raid aktiivselt tegev paljude väliseestlaste kultuurielu ühe suunaja ning initsiaatorina, mitmesuguste kultuuriürituste korraldaja ning ESTO päevade ühe muusikalise innustajana.

Kaljo Raidiga jäeti hüvasti 27. I Toronto Eesti Baptisti kirikus muldasängitamisega Yorki kalmistul.