Jüri Reinvere – Niguliste võlvide võlur

Tui Hirv

Möödunud laupäeva õhtul kogunes Eesti muusika päevade publik Niguliste kirikusse, millest sai küllaltki müstiline paik. Korraga oli sinna tunginud hästi palju esitustehnikat, ekraane ja mikrofone. Klaver seisis vahekäigus, topeltkeelpillikvartett suure küünlajala juures, rahvas istus, kaelad õieli, ega teadnud, kuhu vaadata – igal pool oli huvitav. Kostus rahulik, mõõdetud, hea-uus-kõlaline muusika, igavikulisus, mida kiriku miljöö igati toetas. Niguliste kiriku ruum on metsikult suur ja Jüri Reinvere pani ta enda kasuks mängima. On tunne, et midagi toimub ja kuulaja on seal osaline, mitte kõrvaltvaataja. Topeltkvartett (koosseisus Kristel Arund, Olga Voronova, Kaido Välja, Karin Matveus, Arvo Haasma, Kristiina Olev, Kaido Kelder ja Margus Uus) oli tehtud hästi ruumiliseks: üks kord, kui vägeva helitehnika mõjul selles akustikas midagi mitte laialivalguvalt kõlab. Unplugged ei saavuta sellist väljatimmitust kunagi. Mati Mikalai tekitatud klaverihelid täitsid kiriku oma klaari, väljajoonistatud kõlaga.

Altari ees ja ümberringi lihtsad visandlikud joonistused ning terrakotatoonides pinnad. Valitses (Bergmani) filmilik atmosfäär, näituse ja muusika ansambel, kus kord soleeris üks, kord teine. „Liivi itku” juurde, mis kostus lindilt, näidati mütoloogilisi motiive. Liivikauge kunstniku Nadia Safieddine’i arusaam mütoloogilisusest on kuidagi universaalne, ta ei mõju võõrana. Pildid on natuke nagu koopajoonised, või hoopis Gauguin. Itk ise on massiiv kaugeid helisid liivi laulikult Julgi Staltelt, näitleja Anne Reemannilt ja Eesti Filharmoonia Kammerkoorilt. Iseenesest oleks nii tänuväärset materjali tahtnud kuulata vähem summutatuna, vähem peidetuna. Muusikalist materjali on palju ja see kõik on natuke tuhm ja natuke vaoshoitud. Aga eks ta kulge katkematult: pildid intensiivistuvad, itk läheb pöörasemaks. Piltide staatilisus mõjub nagu takerdumine. Nad vahetuvad, aga on siiski paigal, hääled on kaootilised nagu taluõue peal. Muusikavälistest helidest, mürsuplahvatustest kujuneb selgesti tajutav häving. Saksakeelse sumina pealetung liivikeelsele väljendab ärevust ja kadu.

Lood kõlavad attacca: seejärel tuleb ettekandele „Ecotone” löökpillimängijale ja lindile. Lint teeb löökpillimängijast võluri, kelle pulkade alt pudeneb kaugelt rohkem helisid kui oleks võimalik. Keset mängu tipib Anto Õnnis ekraanile teksti, Reinvere kujundlikud sürrealistlikud fraasid mõjuvad nagu kaadritevahelised selgitused tummfilmis. See, et laval on üks inimene, aga ometi nii palju toimub, on osa praegusaja efektiivsuse mentaliteedist – meenutab pitsabaari jaoks valmis hakitud koostisosi. Serveerimine peab käima välkkiirelt, eeltöö on tehtud kuskil tehases, meisterkokk on kogused välja timminud.

Järgnev teos „a.e.g” on kirjutatud flöödile ja videole, kus töötavad häirimatult tuulegeneraatorid. Katkendlik kahisev heli on jagatud kõlaritesse üle terve kiriku, flöödi harjumuspärasest tämbrist on vähe järel. See on rohkem nagu lihtsalt hingamine, Pakri tuletornist filmitud tuulikud. Muusika, mis on hõre; pilt, mis on hõre; tekst, mis on hõre – kokku tihedat ikka ei anna. Üksteisega eriti ei suhestu ka. Aga inimtühjast Põhjala päevast annab aimu küll ning tekitab metsiku igatsuse suve ja sandaalide järele.

Teoses „Kesköökülm” on laval Eesti Filharmoonia Kammerkoor, aga suure osa ajast on koori kohalolu üksnes aimatav: kõlaritest tuleb kummaliste rõhkudega artikuleeritud ingliskeelseid kõnetekste. Otsekui oleksid nad oma signatuuriks kujunenud Haapsalu rongijaamas ning ümiseksid ja räägiksid omaette. Tekst oleks võinud olla eesti keeles, Doris Kareva kaunis tõlge poleks pidanud jääma pimedas loetavasse kavalehte. Koori tegelik potentsiaal tuli esile üksikutes lõikudes, kui oli vaja tihedat klasterlikku kudet.

Kontserdi lõpetas pianist Mati Mikalai looga „Urvaste õhtud”. Paradoksaalsel kombel, kuigi Reinvere enda sõnul eelistab koosseise, mida ta tunneb vähem kui oma põhipilli klaverit, tunduvad klaverilood kõige sisukamad. Seal on heliloojal otsekui „jalg maas”, ülejäänud kontsert kujutas endast vaid jada (väga inspireerivaid) eksperimente.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming