Uudised

KAIE TANNER

 KUNST Akvarell, akvarell?

Lydia Mei. Natüürmort kõvakübaraga. Akvarell. 1920 ? 30.  EKMi kogu.

25. VIII avati Kastellaanimajas akvarellinäitus. Osa võtab 10 eesti vesivärvimaalijat: Sandra Jõgeva, Malle Leis, Mall Mets, Tiiu Pallo-Vaik, Mall Paris, Anatoli Strahhov, Vjatðeslav Semerikov, Toomas Rein, Mari Roosvalt ja Milvi Torim. Akvarellitehnika võimaldab abstraheerida meeleolusid ja mälestuspilte (M. Roosvalt, T. Rein, T. Pallo-Vaik), luua ideaalmaailmu (V. Semerikov) või ka anda maaliline lahendus geomeetrilisele kunstile (M. Paris) jne. Reisipiltide seas osutub sel näitusel valitsevaks Veneetsia. Saab teha ka väikese ekskursi kunstiajalikku, Eesti Kunstimuuseumi kogudest on eksponeeritud Lydia Mei (1896 ? 1965) ja Paul Liivaku (1900 ? 42) hilisjuugendlikus ja uusasjalikus stiilis 1930. aastate akvarelle.

 

24. VIII avati Hausi galeriis Marko Mäetamme näitus ?Kui mina alles noor veel olin?. Mäetamme kontseptuaalsed iroonilise hoiakuga tööd on tuntud ka rahvusvahelisel areenil. Käesolev näitus tirib kapist välja sinna peidetud luukere: tunnustatud autori noorepõlvetööd. Väljas on umbes paarkümmend maali aastatest 1990-91. Tal valmis siis rida maale, millele olid iseloomulikud popilikult rõõmsad värvid, naiivsed ning lõbusad teemad ja maalitehnilise käekirja pidev vaheldumine. Näeme pablopicassolikke stseene ja evaldokaslikke kehakujutisi markomäetammelike pealkirjadega: ?Preservatiivivabriku direktor Frantsuaa?, ?Sinine Marge?, ?Vaikelu avalikkude naistega? jne.

 

18. VIII avati Ühispanga galeriis Mare Vindi näitus ?Algus?. Näitusel on väljas paarkümmend 1960ndate lõpul ja 1970ndate algul valminud originaaljoonistust. Näitust kureerib Hausi galerii. Mare Vindi originaaljoonistused kuuluvad eesti moodsa kunsti klassikasse. 1960ndate lõpul tõi Vint tollasesse näitusepilti värvikirevad abstraktsed ajastu vaimu edastavad lehed. Mõni aasta hiljem valmisid tal seeriad mustvalgete tuðijoonistustega, kus kunstnik käsitles ilu ja igaviku saladusi. Tema poeetilis-lüürilised lehed pakkusid korduvaid motiive ning kujutasid peamiselt loodust. 1972. aastal võitsid Vindi joonistused mainekal Rijeka biennaalil eripreemia, 1975. aastal pälvis Vint Ljubljana biennaali eripreemia.

 

23. VIII avati Viviann Napi galeriis näitus ?Kunstiekspress?. ?Kunstiekspress? pole traditsiooniline kunstinäitus, välja pandud taiesed ehivad nimelt Eesti Ekspressi töötajate koduseinu. Ekspresslaste valduses on üllatavalt palju Eesti väärtkunsti, kodudest tehtud valik andis kokku ligi 30 tööd klassikast tänapäevani. Nende hulgas Adamson-Eric, Karl Pärsimägi, Eerik Haamer, Elmar Kits, Leo Lapin, Jüri Arrak, Olav Maran. ?Kunstiekspress? tähistab ühtlasi ka Eesti Ekspressi 15. sünnipäeva. Näituse on koostanud Pekka Erelt.

 

25. VIII avati Hobusepea galeriis Andres Sütevaka maalinäitus ?Europettus ehk No Future EU??. Sütevaka on igas mõttes self-made man. Hariduski omandatud siit-sealt, kus näppu juhtunud ja sobiv tundunud. Pisut on ta harjutanud värvi- ja kompositsioonistuudiumiga Alar Nurkse käe all, õppinud Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumi kunstiosakonnas ja täiendanud end Tartus Konrad Mäe nimelises maalistuudios. Ja seejärel, nagu korralikule tõsiusksele müüdijärgijale kohane, veidi mööda ilma lakkamatult maalides ringi rännanud. Viimased neli aastat oli ta kadunud, sest süüvis veini kääritamise saladustesse. Seekord ongi kunstnikul suur rõõm pakkuda isikunäituse avamisel enda valmistatud veini. Galerii ülakorrusel võib ära tunda tigeda Sütkari, kes pidevalt, näpp püsti, karjus ?Pekske pihku, kodanlased!?. Selle imagoga tekitas ta pahameelt nii valitsevate kunstiringkondade kui ka siivsa kodanliku kliki seas. Vaadata on ka mõned varasemad tööd ning ka viimane vihane pannoo ?Europettus?, kus vastu päid ja jalgu saavad kohalikud ELi pürginud poliitikud.

 

Täna kell 16 avatakse EKA galeriis grupinäitus ?Kiht?. Osalevad Leena Kuutma, Lea Armväärt, Kirke Kangro, Isabel Aaso, Iris Jurma, Eneken Maripuu, Marju Vaher, Kristiina Järvelaid, Heigo Eeriksoo ja Malle Remmel, noored skulptorid, kes on EKA lõpetanud ajavahemikus 1996 ? 2004. Näitus püüab lahata autori reaktsiooni maailmale, tema enesepaigutust mitmekihilises ühiskonnas.

 

Täna kell 18 avatakse Tallinna botaanikaaias Mathura & Meelis Toome maalinäitus ?Vaigutuli?. Seni peamiselt luuletajana tuntud Mathura esimesel maalinäitusel on väljas abstraktsed värvirõõmu edastavad kompositsioonid. Meelis Toome Hiiumaal valmistatud rohmakad raamid lisavad ehtsust ja lihtsust.

 

18. VIII avati Tartu Linnamuuseumis kunstiühingu Pallase auliikme Ann Audova (1904 ? 2001) maalide näitus ?Nagu päevalill väljal?. Eksponeeritud on kõik kunstniku seni teada (ühe erandiga) päevalillemotiiviga teosed era- ja muuseumikogudest üle Eesti. Nii mõnedki eesti kunstnikud on päevalilli maalinud, aga Ann Audova on neisse süüvinud erilise kirega. Koloriidivariatsioonide ja tähelepandava faktuuritöötluse kaudu on ta vaadelnud neid lilli kui elu ja valguse müsteeriumi, poeetilisest põlemisest täiusliku närbumiseni. Päevalilled huvitasid kunstnikku juba 1930. aastail, aga 1980. aastate hilisloomingus tõusid need kesksele kohale. Enamust praeguse näituse teoseist eksponeeritakse esmakordselt, päevalillede taustal ka üht autoportreed ja aktimaali. Oma isepäisuse ja pühendumise poolest on Audova legend eesti kunstis. Ta ei olnud sugugi huvitatud isiknäituste korraldamisest, seetõttu ongi neid toimunud ainult kolm. Lillede ja vaikelude kõrval on Audova loonud rohkesti portreid ja aktiseadeid. Näituse on koostanud Enn Lillemets ja Anu Kohal.

 

26. VIII avati Tartu Kunstimajas klaasikunstnik Maie-Ann Rauni isiknäitus ?Ema(klaas)jõgi?. Eksponeeritud tööde algimpulss on veedünaamika. Diagonaalselt üle galerii lookleb Emajõe voolamisest inspireeritud türkiisroheliste klaaslainete installatsioon. Klaasimassis on tihedad õhumullid, mis meenutab lainevahtu ja veepritsmeid. Punasest klaasist esemed on kontrastiks rohelistele. Nad suunavad mõtted kuldpunasele sügiskoloriidile Emajõe kaldapealsetel. Näitusetööd on kuumtöötluses modelleerinud Tarbeklaasi virtuoosne klaasipuhuja Raivo Uri, kellega Raun on loomingulist koostööd teinud 2003. aastast.

 

17. ? 22. VIII toimus Tokyos Elna Kaasiku tekstiilinäitus ?Kuldvalgus?. Väljapanekuga tähistati Balti riikide kultuuri- ja reisiinfo keskuse asutamist. Kuna Kaasiku loomingut iseloomustavad jaapanipärane maailmatunnetus ning askeetlik väljendusviis, siis valiski keskuse asutaja, Jaapani ? Eesti sõprusühingu sekretär Hideko Arai just tema väljapaneku. Näitus oli väljas Tokyo südalinnas Minami-Aoyama galeriis 2104.

 

Homme kell 13 avatakse Y-galerii hoovis linnafestivali ?Eclectica? raames performance?ikunsti ja kunstipärase rokkmuusika ühisfestival ?In/Out?. Festival päädib Tartu kultustegelase Erkki Hüva esimese LP ?Varjust rambini? esitlusega. Kunsti-, rokk- ja poppansamblid esinevad vaheldumisi. Esinejatena on kirjas Tartu Popi & Roki Instituut, Maris Palgi, Eva Orav, Kaie Luik, Maia Möller, Trikotaaþ, Enn Tegova, Ruumi Trummid, Faðist Lendas Üle ja Avangard (Sandra Jõgeva & Margus Tamm). Festivali meeleolu tuleb suvelõpulikult lõdvestunud, kuigi kergelt klaustrofoobiline. Püütakse igati ära kasutada sisehoovi arhitetuurilisi võimalusi.

 

 TEATER

Ugala peab rahvamajas ?Aastapäeva pidu?

27. VIII jõuab publiku ette Ugala teatri algava, 85. hooaja, esimene uuslavastus ?Aastapäeva pidu?. Esietendus pole seekorda aga teatrihoones, vaid hoopis Viljandi külje all Paistu rahvamajas.

?Aastapäeva peo? on spetsiaalselt väikestes rahvamajades mängimiseks kirjutanud Andres Noormets, kes on ühtlasi ka loo lavastaja. Loo tegevuski viib meid ühte rahvamajja õhtul enne aastapäeva pidu. Kohalikud isetegevuslased on kokku tulnud, et harjutada järgmise päeva eeskava ja kõik, mis selle aja jooksul tegelastega toimub, on laval näha.

?Aastapäeva pidu? kannab alapealkirja ?Dokumentaalne kontsertetendus lihtsate eestlaste elust?. Dokumentaalne on ta samavõrra kui armastatud seriaal ?Õnne 13?on dokumentaaldraama. Dokumendiks, mille alusel sünnib teatritükk, on just see aeg, milles me siin ja praegu elame, ja Eesti inimesed, kes seda aega asustavad. Kõik selle loo tegelased elavad iga päev meie ümber: rahvamaja juhataja, mesinik, õpetaja, metsatööline?

Lavastuses kõlavad koorilaulud on trupile selgeks õpetanud Peeter Konovalov. Mängivad Luule Komissarov, Jaana Kukk, Kata-Riina Luide, Piret Aus (külalisena), Margus Vaher, Gert Raudsep, Erni Kask, Üllo Kaur ja Peeter Konovalov.

 

 MUUSIKA

Eesti Koorijuhtide Naiskoor võitis Debrecenis

Eesti Koorijuhtide Naiskoor (dirigendid Ants Sööt ja Õnne-Ann Roosvee) sai XXI rahvusvahelisel Bela Bartoki koorikonkursil naiskooride kategoorias esikoha, millega kaasnes ka 1400-eurone rahaline preemia.

?Konkursi tase oli äärmiselt kõrge,? ütles EKN peadirigent Ants Sööt. ?Enamus meiega võistelnud naiskoore koosnes muusikalise haridusega lauljatest. Ka kohustuslik lugu, Janos Vajda ?Gloria? oli erakordselt raske nii nooditekstilt kui ulatuselt.?

Konkursi þürii esimees oli Budapesti muusikaakadeemia professor ning rahvusvaheliselt tunnustatud koolitaja Eva Kollar, þüriisse kuulusid veel Sandor Berkesi, Javier Busto, Maria Guinand, Vladimir Stolpovskihh, Zsuzsanna Mindszenty, Philip Brunelle, Robert Sund, Aurel Tillai ja Jean-Claude Wilkens.

1988. a. loodud Eesti Koorijuhtide Naiskoor koosneb peamiselt koorijuhtidest ja muusikaõpetajatest, kes käivad üle Eesti koos 9-10 korda aastas. Konkursil esitas EKN Veljo Tormise, Lembit Veevo, Ester Mäe, Miklos Kocsari jt. loomingut.

Debreceni konkursile pääsemiseks tuleb läbida eelvoor, kus þürii teeb valiku kooride saadetud plaatide põhjal. Naiskooride kategooriasse valiti Debrecenis kokku kuus koori.

Tegemist on ühe Euroopa tunnustatuma ja kõrgetasemelisema konkursiga, mis kuulub ka ?European Grand Prix?? sarja. 1961. aastast toimuvat konkurssi korraldab Debreceni linn.

 

Vanemuise kaks tasuta terrassikontserti

Vanemuise teater rõõmustab uue hooaja alguse eel publikut kahe tasuta terrassikontserdiga, kus dirigentide Anu Tali ja Lauri Sirbi juhatusel kõlab klassikaline muusika.

Vanemuise teatri muusikatoimetaja Terje Potteri sõnul on need kaks terrassikontserti katse taaselustada Vanemuise vabaõhukontsertide pikaajaline traditsioon, mis ulatub tagasi XIX sajandisse. ?Samuti võib seda võtta kui kingitust Tartule, mille üheks olulisimaks kultuuriasutuseks Vanemuine ilmselgelt on,? selgitas Potter.

Reedel, 27. VIII tulevad dirigent Lauri Sirbi ja Vanemuise sümfooniaorkestri esituses ettekandele Bernsteini ?West Side Story Suite?, katkend Tðaikovski ?Pähklipurejast? ja Tubina ?Süit eesti tantsudest?.

Pühapäeval, 29. VIII dirigeerib Vanemuise teatri sümfooniaorkestrit Anu Tali ja klaveril soleerib Marko Martin. Ettekandele tulevad Rossini avamäng ooperile ?Sevilla habemeajaja?, Griegi klaverikontsert nr. 1 ja Sibeliuse ?Finlandia?.

Tasuta kontserdid algavad Vanemuise teatrikohviku Shakespeare?i terrassil 27. ja 29. VIII kell 18.

 

Saksa noorteorkester avab Viinistus uue kontserdipaiga

Nädalalõpul annab Eestis kaks kontserti Põhja-Rein-Westfaali Noorte Sümfooniaorkester Jacques Mercier? juhatusel.

Ligi sadakond noort, kes on läbinud tiheda konkursisõela, ühendab soov jätkata tulevikus elukutselise muusikuna ning seetõttu ei tehta hinnaalandust ei pillivaldamises ega repertuaarivalikus. 30 tegevusaasta jooksul on antud üle 300 kontserdi ning salvestatud hulgaliselt heliplaate. Käesoleval kontserdireisil esinetakse peale Eesti veel Leedus, Lätis ja Venemaal.

Kontserdi kava on kokku pandud filmimuusika tähtteostest, mille autorid on ðostakovitð, Prokofjev, Gershwin, Jarre, Williams jt. Esindatud on nii filmiklassika (?Tuulest viidud?, ?Psycho?) kui ka lähiaastate publikumagnetid (?Star Wars?, ?Apocalypse Now?).

Laupäeval, 28. VIII kell 19 esineb orkester Pärnu kontserdimajas, pühapäeval, 29. VIII kell 16 tehakse aga väikest viisi ajalugu, vallutatakse Eesti kontserdikuulajatele järjekordne ?tondiloss? ? endine kalakombinaadi katlamaja Viinistus. Sealse kunstimuuseumi tekkelugu järgides rajatakse sinna lähiajal kontserdisaal. Hoone maht lubab seal korraldada sümfooniakontserte ligi 500 kuulajale, aga ka korvpallivõistlusi, teatrietendusi. Viinistu kontserdile pileteid ei müüda, küll on aga kõigil kontserdikülastajail võimalus toetada annetusega (see on küll tungiv soovitus) Leesi rahvamaja remonti.

Orkestri kontserte toetavad Eestis Saksa Kultuuriinstituut/Goethe Instituut Tallinnas, Viinistu kunstimuuseum, Loksa vald ja Harjumaa Omavalitsuste Liit.

 

Voces Musicales Prantsusmaal

1. VIII andis dirigent Risto Joosti juhatusel Lõuna-Prantsusmaal Prades? linnas eduka kontserdi kammerkoor Voces Musicales.

Pablo Casalsi nimelisel festivalil esindati Eestit esmakordselt ja osalemine sai teoks tänu kultuuriministeeriumile. St. Pierre?i kirikus toimus kahe poolega kontsert, esimeses esitati Gesualdo di Venosa, Heinrich Schützi ja Johann Sebastian Bachi loomingut, teine kontserdipool koosnes Eesti ja teiste Balti riikide heliloojate teostest Arvo Pärt, Cyrillus Kreek, Vytautas Miðkins, Peteris Vasks teostest. Kontserdi lõpetas Galina Grigorjeva teos ?Lahkumisele? (kaastegev ansambel Hortus Musicus), kohal viibis ka helilooja.

 

Nõmme Muusikakooli orkester Prantsusmaal

Nõmme Muusikakooli kammerorkester Jüri-Ruut Kanguri juhatusel osales edukalt 10. ? 20. VIII Lõuna-Prantsusmaal Brive-la-Gaillarde?is toimunud ülemaailmsel noorteorkestrite festivalil ?Orchestrades Universelles 2004?.

Festivalil osales pea 500 noort muusikut Hiinast, Brasiiliast, Hollandist, Prantsusmaalt, Bulgaariast, Rumeeniast, Hispaaniast, Taanist jm., Nõmme orkester ainsana Eestist.

Festivali lõppkontserdil esitas 500-liikmeline koondorkester kohapeal omandatud nõudliku kava (Ravel, Lalo, Horner, Händel jm.), kõik orkestrid esinesid ka eraldi. Nõmme Muusikakooli orkester andis viis kontserti Elgari, Haydni, Mascagni, Debussy, Kanguri, Mercury, Anderssoni ja Lloyd Webberi muusikaga. Solist oli viiuliõpilane Riina Roolaid. Kontserdid võeti vastu ovatsioonidega ja meie noori hinnati huvitava ja vaheldusrikka kava ning musikaalse ja siira esitusega kõrgetasemeliseks noorteorkestriks.

 

Pärnu Linnaorkester Cesise festivalil

Pärnu Linnaorkester andis 22. VIII Cesise linnapea ja IX rahvusvahelise muusikafestivali kunstilise juhi Andris Veismanise kutsel kontserdi sealses Jaani kirikus.

Kontserdi esimeses pooles esitas Vidzeme Kammerorkester läti nüüdismuusikat. Teise poole täitsid pärnakad orkestri peadirigendi Jüri Alperteni dirigeerimisel: ettekandele tulid Sumera ?Musica profana?, Räätsa ?Kontsert kammerorkestrile?, Pärdi ?Pari intervallo? ja ?Collage teemale B-A-C-H? ning Elleri ?Viis pala keelpilliorkestrile?. Rohkearvuline publik tervitas Pärnu Linnaorkestrit kestva aplausiga.

Läti Rahvusooperi dirigent ning peakoormeister Andris Veismanis tänas pärnakaid huvitava kava ning suurepärase esituse eest ning oli valmis külastama Vidzeme Kammerorkestriga tuleval suvel Pärnu promenaadikontsertide sarja.

 

Võru vaskpillipäevad

Kuigi nimetus ?vaskpillipäevad? viitab sellele, nagu oleks tegemist vaid vaskpillidega, olid Võrus 16. ? 21. VIII kohal ka teiste puhkpillide mängijad.

Võru vaskpillipäevad toimusid juba IX korda. Festivali lõppkontserdil 20. VIII esines ühendorkester, mis koosnes põhiliselt Lõuna-Eesti noortest puhkpillimängijatest. Ühendorkestrit dirigeeris EMA õppejõud dots. Aavo Ots. Kuna oli koos palju noori puhkpillimängijaid ja mitu dirigenti, siis pandi alus uuele orkestrile, mis sai nimeks Lõuna-Eesti Noorte Puhkpilliorkester. Orkestri mänedþer on Võru Sümfoonilise Muusikaühingu juhatuse esimees Ilmar Kudu.

Võru vaskpillipäevadel andis oma esimese kontserdi ka hiljuti loodud Eesti Noorte Brass Band. Orkestri kava oli mitmekesine, hõlmates mitme sajandi muusikat. Eesti Noorte Brass Bandi juhatasid dots. Aavo Ots, Priit Sonn ja Valdo Rüütelmaa. Orkestris osales noori puhkpillimängijaid Tallinnast, Tartust, Võrust, Valgast, Saaremaalt jm. Võru vaskpillipäevade külalisorkester oli Orissaare Brass Saaremaalt.

Loodetavasti jäävad hiljuti loodud noorteorkestrid tegutsema pikaks ajaks.

 

Otsa-kooli ?West Side Story?

23. VIII algas Kiviõli Keemiatööstuse häppening-keskkonnas Georg Otsa nim. Tallinna muusikakooli viiepäevane treeninglaager, mis 27. VIII lõpeb ?West Side Story?-teemalise kontserdiga. See ettevõtmine on sissejuhatuseks kooli 4. IX Tallinnas esietenduvale L. Bernsteini muusikalile ?West Side Story?.

Muusikali lavastab Ivo Eensalu, Otsa-kooli sümfooniaorkestri dirigent on Hando Põldmäe, lauljaid juhendab Leelo Talvik, tantsujuhiks on Maido Saar. Lava ning kostüümid kujundab Liina Tepandi. Laulavad-mängivad Hatuna, Uku Suviste, Maria Valdmaa, Kristel Laas jt. Otsa-kooli õpilased.

 

 KIRJANDUS

Soome luuleansambel Põlev Ristikivi, kes esitab Karl Ristikivi luuletekstidele kirjutatud laule, esineb Uue-Varbla mõisas 27. VIII kl. 18 Muhu põhikooli saalis 28. augustil kl. 19 ja Kuressaare Linnateatris 29. augustil kl. 15.

 

Kirjandusajakiri Võðgorod tähistas 10. sünnipäeva

24. VIII avati Rahvusraamatukogu 7. korruse humanitaarteaduste lugemissaalis Eesti Kultuurikeskuse kirjastuse Russkaja Entsiklopedija väljaandel ilmuva kirjandusajakirja Võðgorod 10. sünnipäeva tähistav näitus. Tegemist on teist aastat rahvusraamatukogus toimuva näitusesarjaga ?Eesti kirjastusi?, tänavu on tähelepanu pööratud ka Eestis tegutsevatele vene kirjastajatele.

1994. aasta aprillis ilmus Tallinnas sõltumatu kirjandusliku ja ühiskondlik-poliitilise ajakirja Võðgorod esimene number. Ajakiri ilmub kuus korda aastas 600 eksemplaris. Peatoimetaja on Ljudmilla Gluðkovskaja, autoriteks tuntud kirjanikud ja teadlased meilt ja mujalt, Tallinna pedagoogikaülikooli ja Tartu ülikooli professorid, Lotmani koolkonna esindajad.

Ajakiri on tutvustanud aastatel 1918 ? 1940 Eestis loodud vene kirjandust. Võðgorodi veergudel on avaldatud stalinistlikes laagrites hukkunud luuletajate ja prosaistide teoseid. Erilist huvi pakub eesti kirjanduse tõlkerubriik: see tutvustab nii tänapäeva eesti kirjandust kui ka klassikat, Eesti ajalugu, kunsti ja kultuuri. Ajakirja publikatsioonidest on tehtud raamatud, esmatõlked vene keelde; nende seas tõlgitud Jaan Kaplinski, Asta Põldmäe, Aino Perviku ja Oskar Lutsu teoseid.

Kõigi tegevusaastate jooksul on ajakirja Võðgorod ja kirjastust Vene Entsüklopeedia toetanud EV Kultuuriministeerium,

Avatud Eesti Fond, Eesti Kultuurkapital, Integratsioonifond ja Avatud Ühiskonna Instituut (Venemaa Sorosi fond). Programmi ?Puðkinskaja biblioteka? (?Puðkini raamatukogu?) raames tellis Avatud Ühiskonna Instituut aastatel 1995 ? 2000 osa ajakirja tiraaþi, mis oli mõeldud jaotamiseks Eesti, Läti ja Leedu raamatukogudele. Näitus on avatud 11. septembrini.

 

 FILM

Espoos kolm Eesti filmi

24. ? 29. augustini näidatakse XV rahvusvahelisel filmifestivalil ?Espoo Cine? kolme Eestis tehtud filmi. Tänavu on programmis kokku 93 filmi.

?Sigade revolutsioon? esilinastus Soomes kolmapäeval Tapiola kontserdimajas. Festivalil osalevad ?Sigade revolutsiooni? stsenaristid ja reþissöörid Jaak Kilmi ja Rene Reinumägi ning noored peaosatäitjad Jass Seljamaa ja Evelin Kuusik.

Homme esilinastub Soomes ?Somnambuul? ning kolmas kahe hõimurahva ühisfilm, 2002. aasta suvel Pärnus filmitud Esa Illi ?Broidit? (Eestis jooksis pealkirjaga ?Kohtumine võõras linnas?) jõuab linale täna.

?Espoo Ciné?, üks neljast rahvusvahelisest mängufilmifestivalist, mida korraldatakse Soomes igal aastal, on nagu Helsingi ?Armastus ja Anarhia? ja Sodankylä filmifestival, nn. festivalide festival, kus tutvustatakse viimaste aastate paremaid festivalifilme. Põhiprogrammile lisaks on lasteprogramm, uute kodumaiste filmide, Põhjamaade filmide ja traditsiooniline ulme- ja õudusfilmide programm. Üldse tegutseb Soomes kaheksa rahvusvahelist filmifestivali.

?Sigade revolutsioon? linastub alates 10. septembrist Helsingi suuruselt teises multiplekskinos Kinopalatsi.

Kultuuriministeerium kavandab järgmisel aastal väikelinnade ja maapiirkondade kinode säilimiseks ja filmivaatamise võimaluste taasloomiseks eraldatava toetuse suurendamist ligi kaks korda.

Kultuuriminister Urmas Paeti sõnul on kultuuriministeerium sel aastal toetanud kino taastamist või tehnika uuendamisega kino sulgemise ärahoidmist 16 paigas. Toetust on saanud Narva Rugodivi kultuurikeskus, Pärnu-Jaagupi, Järvakandi, Rakvere, Krootuse, Vastseliina, Elva, Paide, Taebla, Avinurme, Räpina, Salme, Tornimäe, Haljala ja Sõmeru kino.

Sel aastal on kinode taaskäivitamise toetuseks kultuuriministeeriumi eelarves ette nähtud 1,3 miljonit ning järgmise aasta eelarvekavas 2,5 miljonit krooni. Toetusteks eraldatav raha kulub ennekõike kinoaparatuuri ja helitehnika uuendamiseks.