$menuu_nimi: Telli_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: vertical
$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
$menuu_nimi: Ulemine_paremal $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
Mida kujutab endast maailma lastekirjanduse kõrgeim auhind Anderseni medal ja kui paljud laureaadid on tuttavad eesti lastele?
Bologna lasteraamatumess 31. III – 3. IV, näitus „Cittadini creativi“ Palazzo d’Accursios kuni 13. IV.
12- kuni 15aastastele mõeldud kirjandus ei ole ühiskonnas piisavalt nähtav, kuid see ei jää üld- ega lastekirjandusele millegi poolest alla.
Triin Soone: „Eesti lastekirjandus on teemadelt nüüdisaegne ja üllatav, isikupärase ja mitmekesise illustratsiooniga ning kvaliteetselt kirjastatud.“
Hea lasteraamat on kirjutatud ladusas ja rikkalikus eesti keeles, seal käsitletakse valitud teemat helgelt ja elujaatavalt ning see on kvaliteetselt illustreeritud.
Ühelt poolt soovime lugeda rikast eesti keelt ja eeldame sama neilt, kes seda alles õpivad. Teisalt on risk liiga keerulise sisu ja sõnastuse tõttu lugejad kaotada.
Milline peab olema lasteraamat, et õpetada eesti keelt oma teises keeles rääkivale lapselapsele?
Võib-olla kammitsebki Tartut armastusepuudus? Need, kes peavad linna juhtima ja otsuseid langetama, äkki ei armasta seda linna piisavalt ja päriselt nagu Juhani Püttsepp.
„Isa pudel“ aitab mõista nii seda, kuidas pudeli mõju alla satutakse, kui ka teekonda, mis selle mõju alt vabanemiseks ette peab võtma.
Ettelugemine ei ole pelgalt ajaveetmisviis, vaid kujundab väärtussüsteemi ja käitumismustri, mis kandub edasi põlvest põlve.
Karupoeg Puhh, väike prints, Oxfordi vaeslaps Lyra ja Harry Potter – kõik nad kõnelevad meie lastega tõlkijate keeles.
Mika Keränen käsitleb ladusas jalgpalliraamatute sarjas võrdõiguslikkuse teemat, õpetab märkama ja austama kultuurierinevusi ning rõhutab ausa mängu tähtsust.
Sõda Ukrainas on lastekirjanduse ja lugemise edendamisega tegelevates rahvusvahelistes organisatsioonides kaasa toonud muresid, millega ei osata silmitsi seista.
Viive Noor: „Tahaksin, et raamatuillustratsioonis säiliks mitmekülgsus. Hea pilt haakub tekstiga ja ärgitab kujutlusvõimet ühekorraga.“
Eesti lasteraamatute illustraatorid paistavad silma meisterlikkusega: katsetatakse tehnikaid, kasutatakse silmapaistvaid värvilahendusi, luuakse meeldejäävaid karaktereid.
Haritus, abivalmidus, laste õigused, vastutus, põlvkondade side, (kooli)kiusamine, enesekindlus, kliimakriis ja põgenikud on vaid mõned 2021. aasta eesti lastekirjanduse teemad.
2021. aastal laste ja noorte tarvis eesti keelde vahendatud kirjandus on temaatika poolest avar.
Mis tõmbab lugema? Kolm lihtsat asja: et oleks seiklust, et oleks naljakas, et oleks hästi kirjutatud. Niisuguseid raamatuid ilmus mullu rõõmustavalt palju.
Tõlkeraamatud täidavad lüngad: mida algupärandites napib, leiame tõlgete seast.
Jaan Rannapi „Koolilood“ sobisid õhtuooteks hästi: lugu või paar korraga, siin pole juttugi mingist lõpmatust süvenemisest, pigem üürikestest satsidest … ja nende igavikupikkusest summast.
Eesti lastekirjandus võib tugeva põdra kombel enesele lubada aksessuaaregi, milleta vabalt hakkama saaks.
Noored lugejad leiavad raamatud, mille puhul on sisu ja vormi põimingust sündinud kunst, kiiresti üles. Selliseid teoseid on mulluses tõlkeraamatusaagis mitmeid.
Hea lasteraamat sünnib koostöös: selles on võrdselt pööratud tähelepanu nii tekstile, illustratsioonile kui ka küljendusele.
Kirjanik Edgar Valteri tagataskus oli teiste autoritega võrreldes trumpäss: nimelt illustreeris tema teoseid kunstnik Valter ja nende kahe koostöö oli ideaalne.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.