Eesti filosoofia seikleb kogemusmaastikel

Eesti filosoofiahuvilised kohtuvad 8.-9. maini Tallinna Ülikoolis toimuval XI Eesti filosoofia aastakonverentsil. Seekordse aastakonverentsi teemaks on filosoofilised maastikud – erinevad maailma (sealhulgas meie endi) kogemise ja selle kogemuse mõtestamise viisid. Konverents toimub Tallinna Ülikooli Astra maja saalis A-222 (Narva mnt 29) ning on avatud kõigile huvilistele. Konverentsi korraldab TLÜ Eesti Humanitaariainstituudi filosoofia osakond.
Kuid miks on kogemis- ja mõtlemisviiside paljusus ning sellega kaasnev polemos üleüldse oluline? Näiteks oleme harjunud mõtlema maailma asjust eelkõige või isegi eksklusiivselt inimese seisukohast. Kuid inimene on üksnes väike osa loodusest ja peame tunnistama, et meid ümbritsev maailm ei ole teiste olendite vaatepunktist sugugi paratamatult inimkeskne. Iga elusorganism kogeb ja mõtestab maailma tõenäoliselt omamoodi ning meil puudub alus arvata, et inimlik vaatepunkt on iseenesest või looduse seisukohast kuidagi parem kui näiteks sipelga, lendorava või hülge oma.
Mil moel eristub inimene oma maailma kogemise viisidelt teistest liikidest? Me võime täheldada märkimisväärseid erinevusi juba liigisiseselt, näiteks kultuuriti, aga ka individuaalselt. Sellele paljususele kui sündmusele püüabki eelolev konverents tähelepanu juhtida. Meie kogemisviisid on kaasajal tihti vahendatud tehnokultuuri ja selle võimaluste poolt, samuti kulgeb meie elu suuresti meediasündmuste rütmis. Kuid tegelikult suudab inimene kogemise viise varieerida ning filosoofiat on traditsiooniliselt iseloomustanud püüdlus meie kogemust mitte ainult analüüsida, vaid ka ümber mõtestada ja laiendada. Ning filosoofiliste keelte, mõtlemis- ja kogemisviiside paljusus tõestab, et polemos kui (arvamuste, mõtteviiside) lahknevus on meie mõtlemise ja kogemuse lahutamatu komponent ning ühiskonna kui terviku elujõu näitaja.
Eesti filosoofia aastakonverentsil neist erinevaist kogemisviisidest räägitaksegi – selleks, et meie mõtlemine ei suubuks stampidesse ja dogmadesse, et meie kogemusmaastikel jätkuks avastamisrõõmu ja me ei tallaks üksnes sissekäidud radu. Ning et me ei lakkaks küsimast: kes me oleme ja kuhu me läheme?
http://www.tlu.ee/efak2015