Reaktsioon

Rait Avestik

  Paraku tunnen jälle sisemist sundi reageerida teatri, kriitika ja ajalehe(toimetaja) teemal ja suunas. Pole mingi uudis, et teatriarvustuste pähe või asemel on ikka ja jälle avaldatud pehmelt öeldes jama, tehtud nii kirjutajale (kui ta ise on suuteline sellest aru saama), väljaandele, teatritööle kui ka lugejale (publikule) karuteene. Piisavalt laisa ja üsna ükskõiksena ajab mind reageerima tõesti ainult eriti silma- ja ajjutorkav nõmedus ja ülekohus. (Saan aru, et muu riigis toimuva kõrval on see täiesti tühine, aga alustangi tasapisi väikestest asjadest.)

Kuigi Eesti Ekspressi kultuurilisa Areen on ikka üldjoontes olnud selline kergem ja noortepärasem ning vähemalt asjalikud teatriarvustused pole ka just iganädalased, on kuidagi selline mulje või tunne jäänud, et tegemist on ikka toekamate kultuurikülgedega kui mõnes teises laiatarbelehes. Sellest ka minu nördimus.

25. jaanuaril ilmus seal kellegi Liina Jürgeni tekstike Jüri Lumiste lavastuse “Beautiful Bodies” teemal, mis esietendus hiljuti Vanemuises. Lugejale antakse teada (infot jagab toimetaja), et järgnev ongi väljavõte selle ajakirjaniku veebipäevikust ning siis saame  triviaalsetest “vaimukustest” aru, et Lumiste lavastus Jürgenile ja tema sõpradele ei meeldinud kohe üldse, meeldisid mõned näitlejad jne. Kuna ma pole lavastust näinud, siis vaidlema ei kutsu, vahest isegi nõustuksin. Seda enam, et see on kirjutatud blogis ja kelle asi see üldse on, mida keegi poolsalaja kusagil arvab, loevad seda üksikud ja kogu lugu.

Tegelikult ei saagi kirjutajale midagi ette heita, kui ta just vägivallaga ähvardades ei sundinud toimetajat oma “mõtteid” ja tundeid avaldama. Kui väljareklaamitud kultuuriküljel on väljareklaamitud teatriarvustuse asemel piinlik ajaleheruumi täide, õigemini ajaleheruumi raiskamine, seda just teatriarvustuse kontekstis ja arvelt, siis tekib lihtsalt küsimus, et millistel kaalutlustel toimetaja selletaolisi asju avaldab? Kas see oli mingi nali või on toimetajal isiklikult midagi nimetatud teatri või konkreetselt selle lavastaja või näitlejate vastu? Kas teatritoimetaja ei peaks hoolitsema selle eest, et ka kõige halvem lavastus saaks väärilise arvustuse, aga mitte mingi vaimuvaese mõnituse osaliseks.