Enn säde silmast ja meelest

Enn s?

Mida kaugemale jääb 1971. aasta kuum suvi Jaltas, kui sai „Metskaptenit” tehtud, seda värvilisemaks muutuvad mälestused. Aeg on oma töö teinud, kurjade kriitikute maha materdatud film hiilib ise üha romantilisemalt silme ette ja siin-seal on tunne, nagu oleksidki olnud üks metskapteni madrustest. Näe, Mann (Luule Paljasmaa) lohutab laevajänest Lõõtspilli (Heino Mandri). Samal õhtul arreteerib Jalta miilits Heino Mandri ja Rein Areni, kes Fortuunalt öömaja poole astuvad, räbaldunud kostüümides ja paarinädalane habemetüügas näol. „Pagana hipid!!” – nõukogude puhkajad on tõsimeeli nördinud... Õõtsuval laevalael on tuulevaikuses lõunamaa kuumust raske taluda ja režissöör Kalju Komissarovi eestvõtmisel teeme iga tunni takka ujumispause. Mis sellest, et filmi direktriss Veronika Bobossova saab šoki, kui kuuleb meie purjelaeva kiilu all kaks kilomeetrit merevett olevat.

„Ärge uskuge liiga palju issandat, uskuge oma kaptenit!”