Lähme muuseumi!

HELIN PUKSAND

Märkamatult on kätte jõudnud aasta pimedaimad päevad. Eestlase hing ihkab soojust ja valgust ning paljud inimesed ongi ostnud reisi palmi alla. Kui aga palmi alla minna pole kas raha, aja või rohelise mõtteviisi tõttu võimalik, siis tundub, et polegi midagi teha, sügismasendus on vältimatu. Selleaastase sügistalvise hooaja võiks aga veeta hoopis eesti kirjanike seltsis – meil on mitmeid põnevaid kirjanike muuseume.

Veebilehel kirjanikemuuseumid.ee on näha, et Eestis on üksteist kirjanikumuuseumi. Tõsi, kaardilt leiab neid kümme, sest Mati Undi muuseumi pole sellele veel kantud. Neid ei ole muidugi palju, aga kui võtta eesmärgiks külastada kuus näiteks kaht muuseumi, siis jätkub tegevust pooleks aastaks. Kui muuseumide teavet tähelepanelikumalt uurisin, lõi see minu optimistliku plaani siiski väheke segi, sest Kreutzwaldi memoriaalmuuseum on talvehooajal nädalavahetusel suletud ning Underi ja Tuglase kirjanduskeskus on hoopiski remondis. Rõõmustav uudis on aga Tallinna kirjanduskeskuse veebilehel: iga kuu esimesel pühapäeval on Tammsaare, Vilde ja Undi muuseum avatud külastajatele tasuta – nii võibki nende muuseumide külastuse plaanida sellele ajale. Hea on teada ka seda, et enamik muuseume on nädalavahetusel lahti vaid laupäeviti, v.a eeltoodud tasuta pühapäevad, aga Tammsaare muuseum Vargamäel on avatud ka pühapäeviti. Igal juhul on võimalik märtsini plaanid paika panna.

Kui ajagraafik on paigas, võib soovi korral hakata eeltööd tegema, et muuseumikülastus pakuks suurema elamuse. Alustada võiks muidugi kirjaniku teostega tutvumisest. Kes ei tea, millist raamatut valida, see leiab kirjanike muuseumide lehelt lingi tähtteoste kiirkursusele: sellelt veebilehelt leiab 19 kirjandusteose videotutvustuse. Nende varal saavad huvilised teostega iseseisvalt tutvuda: videod on ainult 3-4 minutit pikad, põneva visuaaliga ja annavad edasi vaid olulisema teabe. Muidugi võib iga õpetaja neid videoid kasutada ka kirjandustunnis, sest projekti üks eesmärke oli luua side muuseumide ja kooliõpetuse vahel, valitud teosedki on aastaid olnud kirjanduse aine­kavas. Seetõttu ei peakski piirduma vaid tähtteostega – kõigil kirjanikel, kellel on muuseum, on lugemisväärseid teoseid mõistagi palju rohkem.

Enne muuseumi minekut tasub tutvuda ka kirjanike endiga. Taas on abiks kirjanike muuseumide veebileht, kus on esitatud iga kirjaniku olulisemad elulooandmed, aga ka huvitavamad faktid, mida ilmselt paljud ei teagi või ei mäleta. Näiteks, kas teate, et Eduard Vilde oli esimene inimene, kes maeti Tallinna Metsakalmistule? Või et Marie Underil oli lasteaedniku kutse? Või et Oskar Lutsul on ilmunud 69 algupärast teost? Kirjanike tutvustuste juurest leiab ka põnevaid audio- ja videoklippe. Näiteks saab kuulata Lutsu, kes loeb oma 60. sünnipäevale pühendatud raadiosaates ette katkendi „Kevadest“, või vaadata, kuidas Anton Hansen Tammsaarele antakse üle Eesti Panga auhind romaani „Ma armastasin sakslast“ eest.

Kui kirjanike muuseumide veebilehte edasi uurida, siis leiab sealt veel paljugi põnevat: ajajoon, viktoriin, staaresemed, virtuaaltuurid, teave mitmete sündmuste kohta. Ajajoonel saab jälgida olulisemaid sündmusi kirjanike elus. Võimalik on vaadata andmeid kõikide kirjanike kohta korraga, aga ka iga kirjaniku kohta eraldi. Ajajoon on eriti kasulik lastele, sest nii saab paremini aja kulgu tajuda. Viktoriini küsimustele võib vastata nii enne kui ka pärast muuseumide külastamist. Selle juurde on küll märgitud, et need on mõeldud gümnaasiumiõpilastele, kuid eks oma mälu tasu kontrollida kõigil. Huvitav on ka link staaresemete juurde. Kui arvasin, et saangi kõik teada kodust lahkumata, siis videoklipid tekitavad hoopis huvi: staaresemeid kirjeldatakse tabavalt, kuid konkreetne nimetus jääb välja ütlemata.

Ühesõnaga, sel aastal pole sügistalvist masendust vaja kannatada, sest täidame oma aja raamatute lugemise ja kirjanike muuseumide külastamisega.