PEALELEND: Valter Lang, Tartu ülikooli filosoofiateaduskonna dekaan

R. V.

Kas kuuldused Tartu ülikooli filosoofia teaduskonna kultuuriteaduste ja kunstide instituudi maaliosakonna sulgemise kohta vastavad tõele? Mis põhjustel seda peab tegema? Kas see on mõistlik otsus?      

Ka minuni on seni jõudnud üksnes kuuldused ja ajaleheuudised selle kohta, nagu kavatseks  ministeerium lõpetada riikliku koolitustellimuse esitamise maalikunsti erialale. Ühtegi paberit ega ametlikku teadet selle kohta ma näinud ei ole, samuti pole ülikooli valitsus teemat arutanud. Tellimuse lõpetamise põhjuseks on kuuldavasti aasta tagasi saadud osaline üleminekuhindamine tähtajaga kolm aastat ning erialade dubleerimine. See koolitustellimuse lõpetamine iseenesest ei saa veel olla otsus maaliosakonna sulgemise kohta,  seda otsustab ikkagi ülikool. Kuid on selge, et riigitellimuse kadudes kaob ka võimalus osakonda säilitada, kui selle peab kinni maksma teaduskond. Teiselt poolt läheks ka osakonna sulgemine meile väga kalliks maksma, sest seda tuleb järsult väheneva finantseerimise tingimustes ülal pidada veel vähemalt kaks aastat, kuni lõpetavad sel õppeaastal alustanud tudengid. Instituudile ja haridusrahaga niigi defitsiidis teaduskonnale on see  ränk rahaline hoop, rääkimata moraalsest kahjust ühe eriala kadumise pärast. Teaduskonnal ei ole mitte millegagi seda puudujääki korvata, kuid koondamisraha peale ei mõtle ilmselt keegi. Ministeerium võinuks anda ikkagi võimaluse läbida uus hindamine kahe aasta pärast. Praegu on aga selge, et kui kõnealune stsenaarium osutub tõeks, pole kahe aasta pärast enam midagi ega kedagi hinnata. Kuna ülikooli valitsus pole küsimust  arutanud, ei oska ma ka öelda, kas võiks osutuda mõeldavaks, et tellimuse maalikunstile esitaks ülikool ise oma kesksete vahendite toel. Nii tehti igatahes aastaid tagasi, enne kui riik otsustas eraldada osa oma koolitustellimusest.