Kunst Petri tassis

Piibe Piirma

Helsingis on avatud unikaalne BiofiliA labor kunstnikele Kunstnike ja teadlaste ühisel töönädalal „BiofiliA kunsti ja bioloogia töötuba” Aalto ülikoolis (28. I – 2. II) tõestati taas, kui loominguliselt mõtlevad kunstnikud. On raske üles lugeda, kuidas inimene on võimeline mõtlema. Nii loomingulist kui ka teaduslikku mõtlemist võib täheldada juba siis, kui laps küsib, miks liblikas lendab või miks meri on sinine, ehk teisisõnu, kui soovitakse teada, kes, mis, miks ja kuidas. Rohujuuretasandile jõudvates nüüdisbioloogiat puudutavates pressiteadetes on hämmastavat teavet „disainibeebidest” ja geeniinseneridest vähiravimite leiutamiseni. Nanotehnoloogiat peavad bioloogid juba iganenuks, aina enam räägitakse sünteetilisest bioloogiast kui suunast, mis on ühiskonna arenguks ülivajalik. Ja ei ole ühtegi põhjust, miks kunstnikud ei peaks sel arengul silma peal hoidma, selles osalema ja kriitilisi küsimusi esitama. Tänapäeva biokunsti suunad osutavad selgelt, et kunstil on teadusele palju anda, sest kunstnikud on suurepärased küsijad: teaduse eetilisuse, inimese vabaduse, originaalsuse ja individuaalse unikaalsuse küsimused on põhilised, mis laiemat huvi pakuvad.

Elu ja inimolemise põhialuste uurimine on oluline kõikidele mõtlevatele inimestele, seega mõtleme koos: tulevikus on meil orgaanilisest materjalist ökokodud, energia hankimiseks kasutame elektri asemel bakterite loodud ressursse, 3D-printerite abil saab rakukude kasutades oma kehaosi ise taastoota, tulevikusuhtlus ei peitu mitte internetis ja võrgustumises, vaid hiire närvisüsteemi toimimismalle järgides meie sees: muusika, mida kuulame, on bakterite või kingloomade, mitte tavapäraste lustipillide toodetud, „ümberprogrammeeritud” korallid päästavad meid üleujutustest, tuleviku linnaplaneerijad lähtuvad raku ehituse ratsionaalsusest või bakterikoloonia käitumise loogikast … Kas see kõik on ikka tulevikus võimalik? Kas see on vajalik ja eetiliselt piisavalt põhjendatud?

Aalto ülikooli Otaniemi ülikoolilinnaku BiofiliA laboratoorium on erakordne: see on esimene spetsiaalselt kunstnike ja teadlaste koostööd silmas pidav laboratoorium siinkandis. Mul oli erakordne võimalus olla üks kunstnike grupis, kes võttis osa biokunsti töötoast ja kel oli laboris veedetud nädala jooksul võimalus end biokunsti tehniliste ja praktiliste võimalustega kurssi viia. Saadi teada, kuidas oma põsest võetud proovist DNA ahel eraldada ja see visuaalselt nauditavaks kaelaehteks vormida, katseliselt kogeda, mis on elektroforees, kuidas väljaheites sisalduvaid kolibaktereid saab visuaalselt kauniks muuta florestseeruvate proteiinide abil, kui „põnevat elu elavad hiire lihasrakud”, mille poolest erinevad taime ja looma rakud ja palju muud.

BiofiliA idee algataja ja läbiviija on tuntud biokunsti pioneerid Oron Catts ja Ionat Zurr (Austraalia – SymbioticA labori asutajad), soome teadlane Marika Hellman ja Soome-Hispaania kuraator Ulla Taipale.

Laboris veedetud nädal tõestas elavalt, et tulevikku kiikav unistamine ja loov mõtlemine viivad ühtviisi edasi nii kunstnikke kui reaalteadlasi. Laiem filosoofiline ja eetiline mõtlemine, bioloogia kui inimest väga lähedalt uuriva distsipliini analüüsimine, kunstnike laborieksperimendid ja biokunsti kui aina areneva kunstivormi populariseerimine on vaid väike osa sellest, millega BiofiliA kunstnikud-teadlased lähitulevikus kokku puutuvad. Eriline tähelepanu on suunatud ka asjaolule, et kõrgtehnoloogia ajastu iseloomulikuks nähtuseks on kõige kättesaadavus: internetist tellitav laborisisustus, isetekkelised teaduslaborid ja ebaeetiline areng äraarvamatuis suundades peavad meie kõigi huvi fookuses olema, sest ilma teadlike ja mõtlemisvõimeliste ühiskondlike indikaatoriteta seisame tulevikus silmitsi väga tõsiste probleemidega, millele on praegu raske nime anda.

BiofiliA töötuba ja sellele järgnenud foorum ning laiem arutelu biokunsti tuleviku üle ei piirdunud vaid praktilise töö käigus läbi viidud katsetega bakterite ja lihasrakkudega, vaid sooviga end maailma kui tervikliku süsteemi osana näha, elu mõista ja vastastikku reaal- ja humanitaarteaduse toimimismehhanisme ära õppida. Loodan südamest, et ka eesti kunstnikud leiavad tulevikus piisavalt inspiratsiooni töötamaks BiofiliA laboris, sest labor on 2. veebruarist peale avatud kõigile koostööst huvitatuile!

Vt http://arts.aalto.fi/en/research/future_art_base/ ja http://www.symbiotica.uwa.edu.au.