In memoriam Anu Liivak

Anu Liivak
14. X 1953 – 10. III 2016.

Eesti kunstielu on tabanud valus kaotus. Lahkunud on silmapaistev kunstiteadlane, Kumu kunstimuuseumi direktor Anu Liivak.
Anu Liivak õppis 1972. kuni 1977. aastani kunstiteadust Peterburi Repini-nimelises kunstiinstituudis. Pärast selle lõpetamist töötas ta Eesti Kunstimuuseumis, algul teadussekretäri, siis -direktorina. Modernistliku kunstipärandi ja uuema kunsti huvi kõrval avaldus varakult ka tema administratiivne suutlikkus tuua Eestisse huvitavaid välisnäitusi (nt Victor Vasarély) ja tegeleda laiemalt kunstikorraldusega. 1990. aastal oli ta koos Eha Komissaroviga Eesti ühe esimese eragalerii – Vaala galerii asutamise juures. Nad andsid galerii tegevusele algusest peale kindla kunstipoliitilise suuna ja rahvusvahelised eesmärgid.
1991. aastal asus Anu Liivak tööle Tallinna Kunstihoone juhatajana. Seal lõi ta sidusa, ühtehoidva meeskonna, ehitas üles toimiva näituseasutuse ning teostas mitmeid julgeid ideid, erakordseim neist kindlasti Šveitsi kunstniku George Steinmanni mõtteskulptuur „Ruumi naasmine“ (1992–1995), Tallinna Kunstihoone restaureerimisprojekt. Selle kuraatoritöö eest pälvis Anu Liivak 1996. aastal Eesti Vabariigi kultuuripreemia.
1990ndate esimesel poolel täiendas Anu Liivak ennast mitmel pool välismaal ning kirjutas magistriväitekirja „Lääne ja Ida vahel. Eesti maalikunst 1960–1990“, mille kaitses 1996. aastal EKAs (tollal Tallinna Kunstiülikool). Tallinna Kunstihoone näituseprogrammi arendajana tõestas Anu Liivak oma rahvusvahelist haaret ning 2001. aastal valiti ta Soome Retretti kunstimuuseumi direktoriks. Sellel ametikohal tegutses ta aastatel 2002–2009, korraldas näitusi peamiselt XX sajandi kunsti suurkujude teostega, aga ka vene ja soome klassikaga ning tutvustas eesti kunsti. Tähelepanu äratas tema kureeritud Peeter Mudisti loomingu näitus Helsingi Taidehallis 2005. aastal.
2009. aastast oli Anu Liivak Kumu direktor. Muuseumi viimaste aastate sisukas, mitmekülgne ja rahvusvahelise haardega näituseprogramm on olnud tema ja tema kollektiivi imelise koostöö vili. Anu Liivak oli toetav ja tugev juht, kes mõtles kaasa sisulistes protsessides ning juhtis võrdse pädevusega ka struktuurimuutusi. Tähelepanuväärse haldussuutlikkuse kõrval oli ta ka erakordselt empaatiline ja uuendusmeelselt mõtlev inimene.
Anu Liivaku sulest on ilmunud hulgaliselt uurimuslikke artikleid, katalooge ja raamatuid eesti kunstnike loomingu kohta (Ruth Tulvingust 1994. aastal, Mati Karminist 2003. aastal), viimaseks suuremaks tööks jäi Lepo Mikko ülevaatenäitus Kumus 2013. aastal ja selle kataloog. Energilise ja tegusa inimesena oli Anu Liivak mitmete ühiskondlike rollide täitja. Aastatel 2011–2015 oli ta Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali esimees, ja kultuurkapitali nõukogu liige. Ta oli Soome Tuglas-seura ja SA Tallinn 2011 loomenõukogu liige, samuti 2011. kuni 2014. aastani riigi kultuuripreemiate komisjoni liige. Anu Liivak kuulus Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingusse, AICAsse, varasemalt ka Eesti Kunstnike Liitu. 2006. aastal pälvis ta Valgetähe IV klassi teenetemärgi.
Anu Liivak haaras julgelt kinni võimalustest, innustus, suutis ennast kehtestada ja ka teisi kaasa haarata. Kolleegidele jääb ta meelde asjaliku ja sihikindla, elurõõmsa ja optimistliku, sõbraliku ja hea huumorimeelega inimesena.
Eesti kunstiavalikkus langetab tänus ja austuses pea ning avaldab sügavat kaastunnet Anu Liivaku lähedastele.

Anu Liivaku ärasaatmine on reedel, 18. III kell 12.30 Pärnamäe krematooriumis. Pärgi ja lillekimpe palutakse mitte tuua.

Eesti Kunstimuuseum
Tallinna Kunstihoone Fond
Eesti Kultuurkapital
Eesti Kultuuriministeerium
Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing
Tartu Kunstimuuseum
Eesti Kunstnike Liit