Eesti kunsti näitused Ameerikas

 

  23. II, päev enne Eesti Vabariigi aastapäeva, avati New Yorgis ÜRO peakorteris näitus “Käemaastikud” (“Handscapes”).

Vaadata on fotod, maalid ning installatsioonid, mis kujutavad ootamatult maastiku keelde tõlgendatavaid käsi, käemaastikke. Ekspositsiooni kandev idee on ühised jõupingutused aastatuhande arengueesmärkide saavutamise nimel: “Meie saatus on meie kätes. Meie käed on saatuse käes”. Jüri Ojaveri isa ja poja käsi kujutav installatsioon oli esimest korda väljas  1995. aastal I Kwangju bienniaalil,  Ülle Marks ja Jüri Kass eksponeerivad fotosid, postmodernistlikke maastikke, kus looduselemendid on asendatud inimkeha vormidega, Alice Kase figuraalsed kompositsioonid on üles ehitatud fragmentidele, tähenduslikumad neist on käed – käelabad, sõrmed.  Näituse korraldasid Eesti Alaline Esindus ÜRO juures koostöös Kaasaegse Kunsti Eesti Keskusega (kuraator Elin Kard), kultuuriministeeriumi ja välisministeeriumiga. Näituse patroon on proua Ingrid Rüütel. Viimast päeva on näitus lahti 12. III.

 

 24. III kell 18.30 avatakse New Yorgi Eesti Majas (243 East 34th Street) Eesti Kultuurifondi ja Eesti kultuuripäevade näitus “Lõõm 06. Kunstidialoog: New York – Estonia”.

Jaanika Peerna kureeritud väljapanek toob kokku eripalgelise loomingulise ja eluloolise taustaga Eesti ja Ameerika kunstnikud. Osalevad Peeter Kolk, Dianne Bowen, Külliki Talp, Ilse Leetaru, Mark Kostabi, Paul Indrek Kostabi, Kristjan Jüris, Erika Roots, Endel Uiga, Jaanika Peerna, Victoria Schultz, Leevi Ernits, Kristiana Pärn, Naima Rauam, Patrick Kikut, Ave Barker, Epp Kuhn ja Triinu Jenas. Avamisel esilinastub Jaanika Peerna ja Annette Solakoglu lühifilm “Lõõm 06”. Näitus on avatud kuni  21. IV.

 

 Phoenixi Cathedral Center for the Artsis oli 3. II – 1. III väljas Anne Parmasto maalinäitus “Charlotte’i aed”. Kunstnik on jätkanud möödunud aasta detsembris Viviann Napa galerii väljapaneku temaatikat, täiendanud seda Ameerikas maalitud töödega. Näituse avamisel  5. II pidas kunstnik eesti kunsti tutvustava loengu ning mängiti Arvo Pärdi ja Henryk Gorecki muusikat.

 

Europarlamendis avati esimene eesti kunstniku näitus

 Väljas on Meeli Kõiva-Vällo klaasvalgusinstallatsioon “Reaktiivjõgi”.

Brüsseli europarlament on tuntud kunstilembuse poolest. Eestlase näitus pälvis efektse klaasi ja valguse mänguga tähelepanu. Ligi 15-meetrise klaasvalgusinstallatsiooni loomisel on kasutatud moodsaimat valgustehnoloogiat, skulptuuri klaasosad on valminud neljas Eesti klaasitehases. Installatsiooni saadab helilooja Margo Kõlari muusika, kasutatud on ka videoprojektsiooni. “Reaktiivjõgi” on klaasi ja valguse kokkupuutel toimuva muundumiste ja muutumisprotsesside metafoor. Teos on loodud just selleks näituseks, mis pühendatud Eesti Vabariigi aastapäevale, ja selle initsiaator on parlamendisaadik Marianne Mikko.

 

 Kuni 18. III on Berliini Gierde Bartelti galeriis väljas Liina Siibi näitus “Eye Strip”.

Seekord on kunstnik valinud aineseks lapse, kes tahab jõuda täiskasvanute maailma nii ruttu kui vähegi võimalik. Tema digitöötluste atmosfäär kannab nii kurbust kui mahedat irooniat, ei puudu ka Liina Siibi kõrvalpilk. Näitusega kaasneb põhjaliku eessõnaga kataloog. Alates 10. V saab Siibi töid vaadata ka Nürnbergis: Nürnbergi uue kunsti muuseumis on väljas tema fotoprojekt  “Presumed Innocence II” (“Oletav süütus II”).

 

 Kuni 16. III on Saltzburgi galeriis Berchtoldvilla avatud eesti kunstnike Virge Jõekalda, Leonhard Lapini, Marko Nautrase ning kohaliku kunstniku Peter Riederi tööde näitus.

Virge Jõekalda eksponeerib minimalistlikke graafilisi lehti, Leonhard Lapin sarja “Suprealism” kollaaže ning noor kunstnik Marko Nautras kontseptualistlikke töid voodilinadel. Austerlase Peter Riederi joonistuste teemad on seotud Eesti ajalooga. Näituse avas Eesti Austria suursaadik Katrin Saarsalu-Layachi.

 

 22. III avatakse Londoni New Realmsi galeriis (26 Phipp Street) Tõnis Saadoja näitus  “9th December 2005” (“9. XII 2005”).

Noore kunstniku installatsioon on omamoodi visuaalne dokument selle kohta, mis juhtus Saadojaga Londonis möödunud aasta 9. detsembril. Ühtlasi on see tema subjektiivne tõlgendus. Oma fotodele on ta lisanud sõprade saadetud fotod, millel on kujutatud mõnda saatjale olulist objekti. Fotode kõrval on väljas kunstniku fotode põhjal tehtud maalid, nii A4 formaadis dokumendina mõjuvad tööd kui ka traditsioonilised õlimaalid lõuendil.

Eestit esindab Veneetsia arhitektuuribiennaalil

sotsiaalset positsioneerimist käsitlev installatsioon

Veneetsia X arhitektuuribiennaali Eestit esindavaks väljapanekuks valis komisjon (EALi aseesimees Margit Mutso, arhitektuuriteadlane Andres Kurg, arhitektid Peeter Pere, Jaak Huimerind ja Tõnu Laigu ning Kumu direktor Sirje Helme) sotsiaalse positsioneerimise meetodi (SPM) ehk reaalajas toimiva linnaplaneerimise keskkonna projekti. Selle interaktiivse projekti  keskkond kujuneb koostöös publiku selle osaga, kes on nõus näitama oma asukohta mobiiltelefoni abil.  Tulevikulinnades kasutatakse mobiiltelefonide alusel (nende kaudu inimeste) asukoha tuvastamist linnade uurimiseks, planeerimiseks ja juhtimiseks, selle abil korraldatakse avalikke teenuseid ja transporti. Asukohainfo (mis täna tekitab siiski jälgimishirmu) telefon on aga võimas relv osalusdemokraatia arendamisel. Jäljeread moodustavad virtuaalseid tegevusruume ja võrgustikke, mis on uuelaadse mentaalse linnaruumi tekke alus. Idee on sündinud teaduse ja kunsti piirimaal, arhitektide, planeerijate ja geograafide koostöös. Veneetsia biennaali väljapaneku loovad arhitektuuribüroo Urban Mark (arhitektid Ülar Mark, Kaja Pae, Indrek Tiigi) ja Tartu ülikooli geograafia instituut (teadurid Rein Ahas, Anto Aasa, Siiri Silm). SPM on loonud arendusfirma Positium koostöös mobiilsideoperaatori EMTga.

2005. aasta detsembris Eesti Arhitektide Liidu välja kuulutatud ideekonkursile laekus 9 näituseprojekti seitsmelt peamiselt arhitektidest ja kunstiteadlastest koosnenud töögrupilt. Võidutöö otsustas ülekaaluka põhjalikkusega läbi töötatud kontseptsioon ja innovaatiline lähenemine linnaplaneerimisele, mis haakub suurepäraselt X arhitektuuribiennaali missiooniga töötada välja suunised ning uuenduslikud töövahendid urbanistlikus kontekstis kasutamiseks ning kaardistada linna traditsioonilise vormi ja kontseptsiooni avardumist.

2006. aasta septembris avatava Veneetsia X arhitektuuribiennaali “Meta-linn” (“Meta-City”) direktor on Londoni Majanduskooli arhitektuuri ja linnaplaneerimise professor Richard Burdett.