Tallinna Filharmooniast ja selle orkestrist

Jüri Leiten

Olles Tallinna Filharmoonia (TF) direktorina oma teise ametiaja lõpusirgel, tunnen rahuldust paljudest värvikatest hooaegadest, muusikalistest eksperimentidest, meie muusikute tegevusgeograafia laienemisest ning sisulistest kordaminekutest, kuid siiski ei õnnestunud sel aastal ära hoida tööalaseid erimeelsusi Tallinna Kammerorkestri (TKO) ja TFi administratsiooni vahel. Tegemist on kindlasti ühe suurema konfliktiga  Eesti muusikaelus läbi aegade: Eesti Vabariigi etendusasutuse seaduse rakendamine – selle kohaselt sõlmitakse loomingulise töötajaga leping kuni viieks aastaks – on toonud kaasa mittemõistmist ja orkestrantide segadust tekitavaid kollektiivseid otsuseid.       

Lühike sündmuskäik

TFi sisedokumendid sätestavad atesteerimisnõude, mis on töötajate hindamise ja lõppenud lepingute asemel uute sõlmimise aluseks. Kuna kõigi TKO liikmete leping lõppes  tänavu 21. juulil, siis kuulutati 2008. aasta detsembris kogu orkestrile jaanuari lõpuks välja atesteerimine, mille kava suhtes tekkis protest. Põhjuseks kava liigne raskus ja vähene ettevalmistusaeg. Kokkuleppel orkestri usaldusisikuga lükati atesteerimine 2009. aasta maisse ja TFi kunstiline juht Eri Klas tegi koostöös loomenõukoguga kava kergemaks: soolomäng vahetati ansamblimänguga, väiksemahulisem soolomäng jäi vaid viiuldajatele.  Kava koostamisel olid Klasile abiks loomenõukogu liige professor Toomas Velmet ja Helsingi Linnaorkestri kauaaegne kontsertmeister Erkki Palola.

Viiulite soolomängu vastu protesteerides kaebas kollektiiv kogu protsessi edasi Tööinspektsiooni, vaatamata sellele, et atesteerimine on TFi sisekorraeeskirjades ette nähtud ja loominguliste töötajate lepingutingimuste koostamine on seadusjärgselt TFi juhtkonna pädevuses. Tööinspektsioon  ei võtnud kaebust kui nende pädevusse mitte kuuluvat probleemi aga menetlusse. Pärast Tööinspektsiooni otsust, milleni jõudmine võttis paar nädalat, ei saanud TF enam uut atesteerimist välja kuulutada, sest TKO lepingute lõppemiseni oli jäänud liiga vähe aega, et kinni pidada atesteerimisprotsessi tähtaegadest. Seejärel tegi TFi juhtkond koostöös Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti juhi ning juristiga  otsuse asendada atesteerimine konkursiga kõigile töökohtadele. Kuna puhkuste ajal juulis saabus teade suurest eelarvekärpest, võtsid läbirääkimised aega. 6. augusti koosolekul kultuuriväärtuste ametis otsustati välja töötada variant, kuidas jätkata väiksema liikmeskonnaga orkestriga, mille palk jääb 2006. aasta tasemele. Milline oleks olnud selle orkestri võimalus täita oma funktsiooni linnas? Konkurss kuulutati välja 17. augustil. 

Kas põhjendatud käitumine?

See protsess on seaduslikkusele ja traditsioonilisusele vaatamata – toimus ju atesteerimine aastal 2004 probleemideta – olnud valuline ja väsitav kõigile osapooltele, mille  tagajärjel on TFi kunstiline juht Eri Klas nördimusega teatanud oma tagasiastumisest. Maestro on kogu aeg võidelnud orkestri parema heaolu nimel ning toonud meie hooaegadesse hinnatud välissoliste ja -dirigente, mistõttu orkestri reaktsioon on rahvusvaheliselt tuntud dirigendile solvav. Klas on kaheksa TFis töötatud aasta jooksul dirigeerinud palju kontserte ja välisreise (Jaapan, Austria, Soome, Venemaa) ning ka 17 telesaadet „Klassika koos Klasiga” Eesti Rahvusringhäälingule. Lisaks on TF Eri Klasi vedamisel loonud Birgitta festivali, millest on viie aastaga saanud Eestis üks suuremaid, tehniliselt keerukamaid ja kunstiliselt kaalukamaid festivale ning mis kannab Tallinna nimifestivali tiitlit. TFi juhtimisel on TKO esitanud suure hulga eesti heliloojate uudisteoseid ja võimaldanud Tallinna muusikakeskkooli õpilastel soleerida  kõrgetasemelistel orkestrikontsertidel.

Need faktid tõestavad, et TFi administratsioon on saavutanud suurepäraseid tulemusi, teenides oma tööandjat Tallinna linna. Süüdistada TFi saamatuses on enam kui alusetu. Pigem on konflikt tekkinud erimeelsusest orkestri ja juhtkonna vahel sfäärides, mis puudutab rahvusvahelist taset, konkurentsi, säravat artistlikkust, orkestrantide sooritusvõimet ja tööeetikat. TKO on küll saavutanud häid  tulemusi, aga see pole põhjus keelduda seadusjärgsest atesteerimisest. Maestro taganemine on üks tõsisemaid kriisi tunnuseid ja ohumärke mitte ainult TFis, vaid ka Eesti muusikaelus üldse. Me peaksime suutma mõelda suurelt, tegutsema professionaalselt ning lähtuma kogu muusikamaailma edukate orkestrite toimimise kogemustest.     

Mis saab edasi?

TF vajab selles situatsioonist positiivset ja resoluutset väljapääsu ning see tekib heade, lennukate loominguliste mõtete, rahvusvaheliste  sidemete ja kõva tööga. Põhieesmärkideks on orkestri mängukvaliteet, atraktiivsus, rahvusvaheline tuntus ja Tallinna linna esindamine rahvusvahelisel areenil. Ettepanekud:

1) Eri Klas jääb TFi loomenõukogu liikmeks ja Birgitta festivali kunstiliseks juhiks järgmisel viiel aastal;

2) seoses Andres Mustoneni viimaste hooaegade tulemustega TKO ees nii kodu- kui välismaal ja tuginedes tema plaanidele, otsustas  TF koostöös loomenõukogu ja Tallinna Kultuuriväärtuste Ametiga uute kunstiliste eesmärkide (kontserdiplaani) püstitajaks ja teostajaks valida dirigent Andres Mustoneni; oluline osa orkestri kujundamisel ja kontsertide juhatamisel jääb ka Risto Joostile?

3) töötada välja orkestri arenguplaan ja koosseisu suurus nii, et see oleks atraktiivne, mobiilne ja kunstiliselt ambitsioonikas;

4) täiendada TFi töölepinguid ja ametijuhendeid  nii, et töötajatele oleksid nende kohustused ja vastutus paremini arusaadavad; atesteerida ka teisi töötajaid;

5) moodustada uus loomenõukogu (seoses põhimääruse muudatusega 11. juunil 2009), kuhu hakkavad kuuluma ka orkestrandid. Peame saavutama ühtehoidva kollektiivi ja ühtemoodi mõtlemise muusika tegemisel. Ning tegema tööd!

Üheks tänase kriisi põhjuseks on orkestri ja juhtkonna erinev arusaamine loomingulisest protsessist (kavad, solistid-dirigendid, meelsus). Lisaks loomingulistele ja muusikalisprofessionaalsetele põhjustele on see paljus seotud ka majanduslike teguritega. Orkester peab olema koostöövõimeline, sest kulud peavad mahtuma eelarvesse ja kontserdid tooma ka tulu. Kümneaastase kogemuse järel olen veendunud, et meie riigi muusikaturg on väike. ‘

Kammerorkester on siin eriti luksuslik  kaup, mida inimesed massidena kontsertidel ei ründa. See ei ole muidugi põhjus süüdistada orkestrit, aga situatsioonis, kus eelarve sunnib teenima omatulu, pean seda nõuet ka täitma. Et leida uut positiivset lahendust, teen ettepaneku luua uus uue näoga kombineeritud koosseisuga orkester. Konkurss toimub ambitsioonikasse 15-liikmelisse TKOsse, kus mängivad solistivõimetega interpreedid. Lisaks jääb projektipõhiselt eksisteerima suurendatud  koosseis Tallinna Filharmoonikud, mis juba on olnud Euroopas väga hea müügiartikkel. Kombineeritud koosseisu eelis seisneb selles, et saab esitada repertuaari, mida seni mängis TKO, ning lisandub valmisolek osaleda suurvormides (olla partneriks maailmatasemel solistidele), valmisolek mängida Viini klassikat ning kaasaegset muusikat suuremale koosseisule kui vaid keelpillid. Oluline roll saab olema osalemine Birgitta festivali  uusprojektides. Hindame kõigi endise TKO liikmete panust ja taset ning kutsume neid uude orkestrisse. Kaks aastat tagasi skandeeris Kölni Filharmoonias publik püsti Beethoveni 7. sümfoonia esituse peale. Edu oli muljetavaldav.

Siit sai alguse Tallinna Filharmoonikute edu ja tuleviku planeerimine. Pärast nimetatud kontserti sai orkester aastaks 2010 tagasikutse. Lisaks on Andres Mustoneni eestvedamisel  kokku lepitud hooajaks 2010/11 kontserdid veel sellistes mainekates Euroopa saalides nagu kahel korral Amsterdami Concertgebouw (koos Euroopas suurt edu omavate tšellist Mischa Maiski ja pianist Lisa Smirnovaga), Viini Musikverein (koos L. Smirnovaga) ning Kölni Filharmoonia kontserdisari. Aasta jooksul peaks lisanduma veel samapalju. Enam ei pea viima – me juba oleme Euroopa mainekatel lavadel. Tallinnal on vaja kombineeritud koosseisuga orkestrit, sest kuulsate Euroopa saalide uksed on meile juba lahti. Astugem sealt siis sisse ja esinegem väärikalt – soliidselt, aga üllatavalt. Selline oleks positiivne plaan!