Oreliduo – kontserdisaalide haruldus

Alo Põldmäe

Oreliduo Urmas Taniloo (suur kontsertorel) ja Pille Taniloo (positiivorel) 15. IV Vanemuise kontserdimajas. Vanemuise kontserdimajas oli tavapäratu ja huvitav kontsert: mängis oreliduo Urmas ja Pille Taniloo. Väikeseformaadiline, väliselt harmooniumi või tšelestat meenutav positiivorel on enamasti kasutuses tubastes tingimustes või väikestes saalides. Nüüd võis Tartu publik veenduda, et pill suudab olla vääriline partner ka suurele orelile. Taniloode esituses kuulsime XVIII sajandi muusikat: itaallaste Giovanni Lucchinetti ja Luigi Cherubini ning hispaanlase Antonio Soleri helitöid kahele orelile, need vaheldusid sakslaste Dietrich Buxtehude ja Nicolaus Bruhnsi teostega sooloorelile Urmas Taniloolt. Mängimine kahel orelil pärineb XV sajandi Itaaliast: kui hakkas levima kahe koori muusika, tingis see ka teise oreli vajaduse. Suuremates kirikutes hakati ehitama kahele kooripealsele koguni eraldi oreleid. XVIII sajandiks oli Saksamaal ja Itaalias pühade ajal kahel või enamal orelil mängimine juba üsna tavapärane. Eestis on kaks orelit Jõhvi Mihkli kirikus ja Pärnu Eliisabeti kirikus. Valmimas on teine orel Niguliste kiriku vasakule seinale. Tallinna Jaani kirikus on juba ligi kolm aastat kasutuses kolm orelit. Kuna Eestis on nii kontserdisaalis kui kirikutes kahe oreli kasutamine päris harv nähtus, küsisin Urmas Taniloolt, kuidas tuli mõte teha kahe oreli kontsert? Urmas Taniloo: „Huvi kahe oreliga mängimise vastu tekkis mul juba nõukogude ajal. Algul sai mängitud orelil neljal käel. Huvitun ruumilisest kõlast, seepärast on eriti kahe oreli kõla põnev jälgida. Tartus oli kahe oreliga kontsert esmakordselt neli aastat tagasi Jaani kirikus. Tookord oli kirik külm ja teiseks pilliks olnud positiivorel kippus häälest ära minema. Eelmisel aastal tegime kahe oreli kontserdi Pärnu Eliisabeti kirikus – see oli omaette elamus. Nüüdne kontsert toimus Vanemuise kontserdimaja direktori Kulvo Tamra initsiatiivil.”

Kuidas oli mängida ansamblis positiivoreliga? „Tunne oli hea. Ka sidevahendid olid head – väike valjuhääldi ja raadiomikrofon, milleta kokkumäng teise oreliga poleks võimalik. Vaatepeeglist oli ka abi. Suure oreli mängija peab kuulma väikese oreli mänguatakki. Süsteem on sama mis džässmuusikas.”

Äsjase kontserdi varjus kerkis üles küsimus orelikontsertide olukorra kohta Eestis laiemalt. Ühest küljest vaadatuna on olukord päris hea: on mitmeid suuri orelifestivale nii Tallinnas, Pärnus, Tartus kui mujal ning orelikontserdid kirikutes üle Eesti on küllaltki sagedased. Kuid teisest küljest: suuremates kontserdisaalides orelikontserte peaaegu ei antagi, kuigi seal on hea kvaliteediga orel olemas. Kuhu on kadunud kunagised orelikontsertide abonemendid? Orel on liiga kallis instrument, et lasta sel jõude seista. Või pole orel ja orelimuusika enam populaarsed?

Urmas, miks pole kontserdisaalides orelikontserte? „Ei tasuvat ära, publikut tuleb vähe. Rahvas kuulab orelit hea meelega kirikus. Tartus on aga kirikutes orelid enamasti välja ehitamata. Nii ei saadagi täiselamust. Kontserdisaalides on aga nii Tartus kui Tallinnas orel olemas, kuid neid kasutatakse harva, kuuleb vaid kaastegevana vokaalsümfooniliste suurvormide ettekannetel. Aastail 1978–1998 toimusid lausa igakuised orelikontserdid. Tartus korraldasid neid nii Vanemuise teater kui filharmoonia. Rahvas käis tunduvalt tihedamalt kui praegu. Kontserte andsid välismaa organistid. Nüüd kuuleb neid vaid orelifestivalide ajal. Kuhu on jäänud reakontserdid? Muidugi peab arvestama momenti, et nõukogude ajal oli orelikontsertide korraldamine kirikus ebasoosingus. Eesti Kontsert annab praegu ressursside raskesuurtükiväe tule peamiselt orelifestivalidele.”

Meenub aeg 10–15 aastat tagasi, kui sümfooniakontsertide külastatavus polnud kiita. Elavnemine ja huvi kasv tuli aktiivse sümfoonilise muusika propaganda käivitamisega. Tänaseks on sümfooniakontsertide külastamine palju aktiivsem, isegi trendikas. Jääb loota, et analoogiline aktivistide-eestvõitlejate esilekerkimine ning nende teadlik ja kooskõlastatud tegevus toob kontserdisaalidesse ka orelikontserdid.