Kas teate, et Tartus tegutseb 130 koori?

Lühikese inventuuriga Tartu koorielus kerkis palju küsimusi nii kohalikul kui ka riigi tasandil. Miks sünnivad uued koorid? Mis sunnib koori tegevuse lõpetama?

TRIINU ARAK

Eesti kõige populaarsem harrastuskunst on juba aastaid koorilaul, millega 2019. aastal tegeles 37 000 inimest.1 Võrdluseks: rahvatantsuga tegelevad samuti paljud – üle 20 000 inimese. Samasse suurusjärku jäävad populaarsemad spordialad jalgpall, kulturism ja fitness. Kõige populaarsem spordiala oli 2019. aastal 26 000 harrastajaga võimlemine (aeroobika, rühmatreeningud, iluvõimlemine jms).2 Seega hõlmab laulukoorides laulmine suurt osalejate arvu. Teadaolevalt ei ole meie koori­tegevust põhjalikult kirjeldatud. Siin­kohal annan Tartu koorilaulu valdkonnast aastatel 2017–2019 lühikese ülevaate, mis põhineb minu samasisulisel uuringul.3 Peamiselt kirjeldan täiskasvanute koore.

Valdkonna arendusorganisatsioonid

Eraldi piirkondlikku lauljate või dirigentide ühendust Tartus ei ole. Kõige enam koordineerib valdkondlikku tegevust linnavalitsuse kultuuriosakonna allasutus Tiigi seltsimaja, kes korraldab laulupäevi, kureerib Tartu laulupidu jms. Tähtis osa on linnavalitsuse kultuuriosakonnal, kes jagab kooridele tegevustoetusi, mille kaudu toetatakse 7–26aastaste ja üle 60aastaste tartlaste harrastustegevust. Koolikooride tegevus kuulub haridusosakonna alla. Tartu üliõpilasmaja korraldab Baltimaade üliõpilaslaulupidu „Gaudeamus“ ning on üliõpilaskollektiividega seotud samuti peamiselt eelarveliselt, toetades nt hooajal 2017/2018 nelja ülikoolikoori tegevust kokku üle 40 000 euroga.

Tartlastest dirigendid ja lauljad olid aastatel 2017–2019 esindatud mitmes üleriigilises otsustuskogus: Eesti Koori­ühingu juhatuses, Eesti Kooriühingu muusikanõukogus, mees-, sega- ja kammerkooride alaliitude juhatuses ning muusikaõpetajate alaliidu laiendatud juhatuses.

Üldhariduskoolidest (31) on muusikaklassid Mart Reiniku koolis, Tartu Tamme koolis, Karlova koolis ning Jaan Poska gümnaasiumis. Tartus tegutseb kaks koorikooli: Karlova koolis ja E STuudio koori- ja tantsukoolis. Tartus on üks kahest väljaspool Tallinna asuvast muusikakoolist – Heino Elleri muusikakool, kust sirguvad ka noored koorijuhid (Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemias saab õppida muusikaõpetajaks).

Tartu koorid

Tartu kõige vanemad (kas või vahepealse pausiga) praeguseni tegutsevad koorid on asutatud XIX sajandil: Tartu Maarja kirikukoor 1836. aastal ning Vanemuise Seltsi segakoor 1865. aastal. Viimase kümne aasta jooksul on loodud vähemalt 20 uut ja siiani tegutsevat kollektiivi. 2019. aasta sügisest ei tegutsenud enam ajutiselt või lõplikult vähemalt viis koori.

Aastatel 2017–2019 tegutses Tartus vähemalt 137 koori: 71 koolikoori (sh neidudekoorid) ja 66 täiskasvanute koori. Paljud kollektiivid on seotud mõne asutusega (koolid, ettevõtted, seltsid, korporatsioonid jm) või on nende lauljad oma eriala esindajad (nt haridustöötajate naiskoor, metsatöötajate meeskoor, looduskaitse ringi segakoor).

Millist tähendust pakub koorimuusikaga tegelemine eri taustaga lauljatele, dirigentidele, kuulajatele ja arendajatele ning mida selle teadmisega peale hakata? Fotol teeb proovi kammerkoor Kolm Lindu.

Indrek Kalamees

Tartu ainus elukutselistest lauljatest koosnev koor on Vanemuise ooperikoor, kes vahel annab teatri orkestriga kontserte ka teatrimajast väljaspool.

Projektipõhiselt tegutseb näiteks naistekliiniku segakoor, kes koguneb igal aastal kümme nädalat enne jõulupidu, harjutab kord nädalas dirigendi juhendamisel mitmehäälseid laule ning jääb pärast jõulukontserti taas uue aasta oktoobrit ootama. Tartu rahvaülikooli kooridega saab liituda nagu iga teise sealse kursusega: veebisaidil on toimumisaeg, semestritasu ja koolitaja nimi ning huviline saabki enese registreerida. Soovija võetakse koori pärast ettelaulmist, koori koosseis on püsiv.

Tartu dirigendid

Aastatel 2017–2019 töötas Tartus kooridega vähemalt 102 koorijuhti: 38 ainult täiskasvanute kooridega, 35 ainult koolikooridega ja 29 mõlematega. Kõige hõivatumal dirigendil Lauri Breedel oli juhatada 6 koori (5 dirigenti juhatas 5 koori), keskmine kooride arv dirigendi kohta oli 2.

Enamik koorijuhte töötas ainult Tartu linnas, aga 18 ka teistes asulates: Tartumaal (9 dirigenti), Tallinnas (7), Põlvamaal (2), Jõgevamaal (1), Raplamaal (1), Võrumaal (1), Eestist väljas (1). Üle-eestiliste kooridega on seotud 5 koorijuhti: Kuno Kerge (Eesti Noorte Meeskoor), Tähti Lehtsaar (üle-eestiline kristlik lastekoor Juhhei), Vilve Maide (üle-eestiline tütarlastekoor Ilmalilled), Alo Ritsing ja Made Ritsing (Eesti metsatöötajate meeskoor Forestalia).

65 protsenti Tartu dirigentidest on üle 45 aasta vanad. Alla 35aastastest dirigentidest töötas 2020. aasta alguses teadaolevalt Tartu kooridega 11 koorijuhti (sh koolikoorid).

Tartu koorilauljad

2018. aastal oli Tartus umbes 4700 koorilauljat: 2800 koolikoorides ja 1900 täiskasvanute koorides. Tartu maakonna lauljatest moodustas see umbes 70 protsenti ning Eesti koorilauljaskonnast umbes 10 protsenti.4

Lauljate arvu koorides mõjutab koori­esindajate sõnul lauljate muutunud elutempo või elukohavahetus, kollektiivi tuntus, asutuse või korporatsiooni liikmete juurdetulek, laulupidu jms. Paralleelselt mitmes kollektiivis laulavad vähemalt 24 koori liikmed. Selliseid Tartu koore, kus on 5 või rohkem lauljat, kes tegelevad koorimuusikaga ka mõnes teises kollektiivis, on vähemalt 8 (info oli teada 24 koori kohta).

Tartu koorikontserdid

2018. aastal anti linnas vähemalt 123 avalikku koorikontserti, kusjuures 75 kontserdil esinesid ainult või teiste hulgas Tartu koorid, 14 kontserdil ainult väliskoorid.5 2018. aastal Tartut külastanud väliskoorid pärinesid vähemalt järgmistest riikidest: Soome (9 koori), USA (5), Šveits (3), Venemaa (2), Saksamaa (2), Inglismaa, Kanada, Lõuna-Aafrika, Läti ja Sloveenia (1), peale selle „Gaudeamusel“ osalenud üliõpilaskoorid Lätist ja Leedust.

Nendest 123 kontserdist toimus kõige rohkem Pauluse kirikus (24 kontserti) ja Tartu ülikooli aulas (18). Kõige tihemini esinesid Tartus Eesti Filharmoonia Kammerkoor (9 kontserti) ja Tartu Noortekoor (6). Kõige populaarsem esinemiskuu oli detsember (24 kontserti) ja kõige vähem esineti jaanuaris (2 kontserti).

Kui Eesti vabariik sai 2018. aastal saja-aastaseks, kajastus see ka kontsertide repertuaaris: Eesti vanemat ja uuemat koorimuusikat esitati tavapärasest rohkem. Suurvorme esitati Tartus aasta jooksul vähemalt 15, sh 6 neist Eesti autorite loodud (alates Hermanni lauleldusest ja lõpetades Möldri-Steineri balletiga „Keres“).

Aastatel 2017–2019 tuli Tartus koori osalusega esiettekandele vähemalt 45 teost (arvestatud on ainult Eesti heliloojate teoseid). Esiettekannete suur arv tuleneb ühest kammerkoori Head Ööd, Vend uue muusika kontserdist 2018. aastal (9 uudisteost ühel kontserdil) ning tärkava koorihelilooja programmist 2017. aastal (21 uudisteost ühel kontserdil). Eestlastest heliloojate esiettekandeid esitas Eesti eri piirkondades vähemalt 14 Tartu koorikollektiivi ning Eesti eri piirkondades esitatud uudisloomingut oli kirjutanud vähemalt ­­ 10 toonast tartlast, sh mittekutselised: Liisa Hõbepappel, Jaanus Karlson, Jörgen Kursk, Matis Leima, Märt-Matis Lill, Maarja-Liisa Pilvik, Alo Põldmäe, Liisa Rahusoo, Alo Ritsing ja Ardo Ran Varres. Aastatel 2017–2019 esitati Eestis koori osalusel vähemalt kolm Tartu helilooja kirjutatud suurvormi: muusikalavastus „Suidsusannasümfoonia“ ja ooper „Tulle­minek“ (Märt-Matis Lill) ning kammer­ooper „Emajõe ööbikud“ (Alo Põldmäe).

Tartu kooride kontserdid ja muusika levitamine

Ülesastumiste arvult kõige tihedama graafikuga olid 1. I 2017 – 31. XII 2018 ehk kahe kalendriaasta jooksul E STuudio noortekoor (umbes 42 esinemist), Tartu Ülikooli Kammerkoor (u 36), Tartu Akadeemiline Meeskoor (u 33), EMÜ Meeskoor Gaudeamus (u 28), naiskoor Emajõe Laulikud ja segakoor Rõõmusõõm (u 27).

Eestis toimuvatel konkurssidel on viimase viie aasta jooksul tulnud auhinnalistele kohtadele peaaegu kõikide koori­liikide esindajad, kusjuures kooli­kooridest näiteks Tartu Tamme poiste­koor ja Miina Härma gümnaasiumi segakoor. Tartu koorid on käinud viimase viie aasta jooksul näiteks sellistel väliskonkurssidel nagu „Florilège Vocal de Tours“ Prantsusmaal (E STuudio noortekoor 2019, üldarvestuse II koht), Seghizzi-nimeline konkurss Itaalias (E STuudio noortekoor 2016, grand prix, nüüdismuusika ja kohustusliku looga kategooria I koht, folkmuusika III koht), Derry konkurss Iirimaal (Elleri Tütarlastekoor 2017, üldarvestuse I koht), Béla Bartóki nimeline konkurss Ungaris (Tartu Ülikooli kammerkoor 2016, üldarvestuses IV koht), Marktoberdorfi konkurss Saksamaal (Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor 2015, naiskooride III koht).

Viimase kümne aasta jooksul on peamiselt enda esitatud muusikaga CD välja andnud vähemalt kolm Tartu kollektiivi: Tartu Noortekoor („Lend“, 2018), E STuudio noortekoor („Vaikuse muusika“, 2015) ja Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor („Võrsed“, 2012). Oma tegevuse filmina jäädvustamisega on tõsiselt tegelenud Tartu Akadeemiline Meeskoor, kellest on viimasel kümnendil tehtud kolm filmi, kõikide režissöör või kaasrežissöör Ahti Tubin: „Kuulmata kuskil kumiseb kodu“ (2016, Alo Ritsingu 80. sünnipäevaks valminud film), „Jaapan nõudmiseni“ (2014), „Täiesti asjalikud mehed“ (2012). Voogedastusplatvormil Spotify on esialgse otsingu põhjal esindatud kaks Tartu kollektiivi: Tartu Noortekoor ja Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor.

Eesti Muusika Infokeskusest on 2017. aasta suvest kuni 2020. aasta alguseni noote tellinud 8 Tartu koori: E STuudio noortekoor, Emajõe Laulikud, kammer­koor Helü, kammerkoor Kolm Lindu, Tartu Noortekoor, Tartu Poistekoor ja Kurekell (kahe koori ühistellimus) ning Tartu Ülikooli Kammerkoor.6 EMIKust ostetud nootide kogusumma oli selle perioodi ja Tartu kooride peale 1131 eurot.

Kooriarhiivid

Säilitamise kvaliteet või maht ei ole teada, ent koorikroonikat peavad näiteks kammernaiskoor Liivitar, kliinikumi naiskoor, naiskoor Emajõe Laulikud, Tartu Ülikooli Akadeemilise Naiskoori vilistlaskoor, meeskoor Forestalia, EMÜ meeskoor Gaudeamus, Tartu Akadeemiline Meeskoor, E STuudio noortekoor, kammerkoor Kolm Lindu, Miina Härma Lauluseltsi segakoor, Tartu ülikooli kammerkoor, Tartu Noortekoor, Tartu üliõpilaste looduskaitseringi segakoor. Säilitatakse ka lauljate nimekirju, plakateid, kavu, heli-, video- ja fotojäädvustusi jm. Väga põhjalikult ja korrastatult tegeleb arhiveerimisega koori saadetud info põhjal näiteks Tartu Ülikooli Akadeemilise Naiskoori vilistlaskoor, kelle tegevuse ülevaadet saavad tulevased uurijad hõlpsalt kasutada oma töö alusena.

Eelarve

Mittekoolikooride tulu pärineb üldjuhul järgmistest allikatest: lauljate omapanus, koori teenitud tulu, tegevustoetused, projektitoetused, sponsorlus jm. Lauljate omapanuse hulka kuuluvad liikmemaks, kulutused näiteks väljasõitudel, toitlustamisel, esinemisrõivaste soetamisel vms. Teadaolevalt oli hooajal 2019/2020 väikseim mittekoolikoori igakuine liikemaks 4 eurot (üliõpilaskoor) ning suurim 66 eurot (stuudiokoor), suurim täiskasvanute koori igakuine liikmemaks oli teadaolevalt 25 eurot (keskmine umbes 15 või 10 eurot). Täiskasvanud lauljate kogupanus kooris laulmiseks oli ühe hooaja jooksul 27–430 eurot.7

Teenitud tulu moodustavad peamiselt piletitulu, honorarid, plaatide ja meenemüük. Mõne koori tegevust toetab katusorganisatsioon (nt ülikool, ettevõte, kool). Paljudel on võimalik taotleda Tartu linna tegevustoetust (2018. aastal sai seda 24 koori mahus 85 kuni 5699 eurot, keskmiselt 1752 eurot8), taotlusi saab esitada üleriigiliste või kohalike institutsioonide projektitoetuste ning valdkondlike otsetoetuste (nn laulupeotoetus, peagi rakenduv dirigentide palgatoetus) saamiseks. Rahaline või mitterahaline tulu pärineb ka näiteks sponsoritelt või üksikisikute annetustest.

Kooride kulureal on näiteks töötasud, nootide paljundamine, nootide ostmine, prooviruumi üür, esinemissaali üür, transport, turundus, ühiste koosviibimiste toit ja tehnika, raamatupidamine, kingitused, esinemisriided, reisid, autori­tasud jm.

Ülesannete jaotus koorides9

Kooride kunstiline juhtimine on koondunud dirigentide kätte, kusjuures lauljad ja/või juhatus saavad üldjuhul muusikalises otsustusprotsessis osaleda. Kooride korralduslik juhtimine on koondunud üldjuhul juhatuse kätte. Täiskasvanute kooride dirigendid puutuvad korraldusliku poolega kokku minimaalselt või ei tegele sellega üldse. Koolikooride korralduslikke ülesandeid täidavad tavaliselt muusikaõpetajad.

Kooride juhatused on kahe- kuni kümmekonnast vabatahtlikust koosnevad juht-, kuid eelkõige tegutsemisorganid, keda juhib tavaliselt suurema koormusega president (ka koorivanem, kooriema, juhatuse esimees/esinaine jne). Vabatahtlikud juhatuse liikmed on koori lauljad, juhatusse kuulub tavaliselt ka dirigent. Ühes kuus tegutsevad presidendid oma koori heaks 2–40 tundi, keskmiselt 15 tundi kuus, kontserdikuudel võib olla koormus suurem. Alates organisatsiooni strateegilisest juhtimisest kuni sünnipäevalaste meelespidamiseni on presidendi ülesannete maht ja iseloom erisugune.

Dirigentidel on mitmesuguseid ülesandeid. Eelkõige mainisid kooride lauljatest esindajad repertuaari valimist, proovide läbiviimist, kontsertide ettevalmistamist ja juhatamist, tööd nootidega, aga ka koori motiveerimist, hääleseadet, õppematerjalide koostamist, juhatuse töös osalemist jm. Täielikult lepingu alusel tasutakse dirigentide töötasu vähemalt 6 kooris, täielikult sularahas tasutakse töötasu vähemalt 11 kooris, lepingu ja sularahaga kombineeritult vähemalt 2 täiskasvanute kooris (siinne info on esitatud 19 täiskasvanute kollektiivi kohta). Koolikooride dirigendid saavad töötasu lepingu alusel.

Mida selle teadmisega teha?

Tartu (ja Eesti) koorimuusikaelu on värvikas. Olgugi et laulupeol on kooriliikumisele äärmiselt suur mõju, siis hoolimata muljest, et koorimuusika võrdub laulupeoga (või vastupidi), on kord paari aasta jooksul toimuv rahvuslik muusika­sündmus vaid üks kooriliikumise väljundeid. See ei tee kumbagi vaesemaks, kui nende vahele võrdusmärki panna ei saa. Just vastupidi: selle teadmisega lähevad käiku lisamehhanismid, kuidas kollektiivide, juhatuste, üksiklauljate, dirigentide, valdkonnaarendajate jt abil paremini eesmärke saavutada. On ilmselge, et laulupeotraditsiooni kestmiseks ja arenemiseks on vajalik ka kestev ja arenev kooritegevus. Selle toetamiseks on mitmekesiseid vahendeid, sest koorid ei tegutse ainult laulupeo nimel ning neil on erinevad motiivid.

Selleks et paremini rõõme vahendada, muresid lahendada, tegevust eesmärgistada, planeerida, huvirühmi kaasata jne, on hea valdkonda võimalikult hästi tunda. Ka siin kirjeldatud lühike inventuur Tartu koorilaulu olukorrast tõstatab palju küsimusi nii kohalikul kui ka riigi tasandil. Näiteks Tartu noorte dirigentide arv ei ole väike ainult tööturul, vaid Heino Elleri muusikakooli asub koorijuhtimist õppima aasta-aastalt aina vähem õpilasi. Mis noort peibutab, mis peletab? Kas, kuidas ja miks on dirigendi elukutse ligitõmme viimastel aastatel vähenenud ja milliseid proovikivisid tähendab see nende koolitamisele? Mida tähendab koorivaldkonnas tööandja ja töötaja suhe? Kas üldse on ja missugused on võimalused teha ja mitte teha koori lauljatel juhi tööd? Kas, miks ja kuidas aidata kaasa koorimuusika arendamisele ja regionaalselt toimivatele võrgustikele? Kuidas parandada olukorda, kus noote massiliselt paljundatakse? Tartu ja (kutselised) heliloojad – kellele ja milleks? Missugust repertuaari eri koorid vajavad ning kas on heliloojaid, kes suudavad ja/või tahavad seda pakkuda? Kas ja miks nii saab või ei saa küsida? Miks sünnivad uued koorid? Mis paneb koori tegevuse lõpetama? Kas, kuidas ja miks luua paremad võimalused valdkonna andmetele ligipääsuks, nende koondamiseks ja analüüsiks? Mida pakub koorimuusikaga tegelemine eri taustaga lauljatele, dirigentidele, kuulajatele ja arendajatele ning mida selle teadmisega peale hakata? Mis­sugune on praegu eesti koorimuusika suur lugu? Miks ja kuhu soovime liikuda? Kes (ja kas) on „meie“?

1 Eesti Statistikaameti andmebaas KU61.

2 Kõik mainitud spordivaldkonna koondarvud on pärit Eesti spordiregistrist, mis kajastab nii spordi­klubide kui ka spordikoolide harrastajaid.

3 Andmed pärinevad peamiselt mahukast dokumendi­analüüsist, aga ka lühiintervjuudest ja kooriesindajate ankeedivastustest.

4 Eesti Statistikaameti andmebaas KU61.

5 Allikas: Tartu koorikalender https://tiigiseltsimaja.tartu.ee/sisu/tartu-koorikontsertide-kalender

6 Allikas: Eesti Muusika Infokeskus.

7 Laulja kulutuste vahemik ei ole üldistatav kogu Tartu linnale, vaid kirjeldatud on u 25 koori lauljate kulutusi.

8 Allikas: Tartu Linnavalitsus.

9 Selle alapealkirja alla kuuluvat ei saa üldistada tervele Tartu linnale, vaid see kirjeldab u 25 koori tegevust.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht