In memoriam: ÜLO KAADU

ÜLO KAADU
11. X 1957 – 3. VIII 2013

Pärast rasket haigust lahkus meie hulgast suurepärane viiuldaja, solist, kammermuusik, Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ja Kymi Sinfonietta kauaaegne kontsertmeister Ülo Kaadu.
Ülo Kaadu lõpetas Tallinna muusikakeskkooli 1976. aastal Ivi Tiviku, Tallinna konservatooriumi (1981) Vladimir Alumäe ja Endel Lippuse ning Moskva konservatooriumis assistentuuri (1983) Jevgenia Tšugajeva juhendamisel. Tema eriline musikaalsus pälvis tähelepanu juba kooliajal, innustades ja inspireerides kaasõpilasi. Ülo Kaadu on kahe vabariikliku viiuldajate konkursi (1975 ja 1981) laureaat ning üleliidulise viiuldajate konkursi (1985) diplomand.
1980. aastatel oli ta ERSO kontsertmeister, esinedes nii siis kui hiljemgi ERSO ees ka solistina. 1989. aastast töötas ta Kotka Linnaorkestri kontsertmeistrina, andes seejärel olulise panuse uue orkestri, 1999. aastal loodud Kymi Sinfonietta energeetikasse, eriti orkestri keelpillirühma kõla kujundamisesse. Soome publikul oli peaaegu igal hooajal võimalus kuulda teda ka solistina. Eestis käis ta soleerimas nii ERSO, Tallinna Kammerorkestri, Hortus Musicuse Akadeemilise Orkestri kui Tallinna Barokkorkestri ees, samuti kammermuusikuna mitmetel festivalidel, viimasel kümnendil paraku aina harvem. Olulisel kohal Ülo Kaadu tegevuses nii Eestis kui Soomes oli kammermuusika, rohkelt salvestusi on säilinud ERRi arhiivis ja heliplaatidel.
Kolleegid ERSOs ja Kymi Sinfoniettas jäävad Ülo Kaadut meenutama kui sõbralikku ja hea huumorimeelega inimest, eriliselt kauni pillikõlaga viiuldajat, kellele musitseerimine oli loomulik ja iseenesestmõistetav, kelle muusikalise mõtlemise ja eneseväljenduse selgus ei vajanud sõnalisi täiendusi.
Sügav kaastunne Ülo Kaadu omastele.

Eesti Riiklik Sümfooniaorkester
Kymi Sinfonietta

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht