Kadriorus avatakse Juta ja Albert Eskeli ühine mälestusnäitus

Foto Eesti Kunstimuuseum

Olete oodatud Juta ja Albert Eskeli mälestusnäituse „Koos läbi muutuva skulptuuri“ avamisele Eduard Vilde muuseumi Kastellaanimaja galeriis 6. märtsil kell 17.
Eesti modernistlikku skulptuuriajalukku püsiva jälje jätnud abielupaari looming peegeldab ajastut, teineteist kunstis toetavat mõtlemist ja ka abielu kunstis, mis just nende mõlema loomingulisel kõrgajal tugevalt muutus ja hingas kaasa maailmakunstist raudse eesriide taha jõudnud värskendavate vooludega. Näituse jääb Kadriorus avatuks 31. märtsini.

Kujurite Juta Eskeli (1927-2017) ja Albert Eskeli (1922-1975) loomingu paremikku võib iseloomustada kui ülimalt stiilseid näiteid eesti XX sajandi 1960. ja 1970. aastate portreeskulptuurist, vabaplastikast ning monumentaalskulptuurist. Nende loominguaastaid jäi tähistama uuenduslik vormi- ja materjalikäsitlus ning eesti kunstis pärast sõda esmakordselt positiivselt kõlanud mõiste, eksperimentaalsus.
2017. aastal oleks täitunud Juta Eskeli 90. sünnipäev ning parimas loomeeas lahkunud Albert Eskeli 95. sünniaastapäev. Mõlemad skulptorid on jätnud Eesti avalikku ruumi ka üldtuntud monumente: Albert Eskeli vägagi ebatavalise lahendusega Eduard Vilde monument Harjumäel (1965), Amandus Adamsoni mälestussammas Kadriorus (1962), Juta Eskeli šamotist dekoratiivskulptuur „Kolhoosineiu“ (1964, asub restaureerimise järel Lembitu pargis), Miina Härma täisfiguur Tartus (1984) omanimelise gümnaasiumi ees ja tütarlastegümnaasiumi rajaja Elfriede Lenderi mälestustahvel tänases Kesklinna Vene Gümnaasiumis. Muidugi on tuntud ka Juta Eskeli eesti-soome kultuurisilda toetavad monumentaalskulptuurid Soomes.
Mõlema kunstniku vabaloomingu paremik on tänaseks koondunud peamiselt Eesti Kunstimuuseumi ja Tartu Kunstimuuseumi ning perekonnaliikmete kodudesse.

Ajastuomane skulptuurinäitus koosneb ligi 30 teosest, lisaks fotod monumentidest ja kunstnike eluolust ning töösituatsioonidest. Tänasele vaatajale pakub Alber Eskeli tasakaalustatud suur vorm ning tema karakteersete isikupäraste joontega elustatud pronksportreed eesti kultuuritegelastest värskendavat pilku meie kunstiajaloo lähiminevikku.
Sama teevad Juta Eskeli figuurid lastest ja tantsijaist, kuuekümnendail moodi tulnud stiliseeritud plastika ning mõlema skulptori omal ajal eksperimentaalsed teosed just uudses keraamikatehnikas šamotis.

Näituse on korraldanud kunstnikepaari pojad Ürjo ja Rein Eskel. Kaaskuraatorina on tegutsenud skulptor Mari-Liis Tammi. Näitust on konsulteerinud Juta Kivimäe. Kujundaja Isabel Aaso-Zahradnikova.

Näitus jääb avatuks 31. märtsini 2018