Siim-Tanel Annuse suurnäitus Tallinna Kunstihoones

Harry Liivrand, Reet Varblane

Tallinna Kunstihoone Fond teatab, et teisipäeval, 3. augustil kell 17 avatakse Tallinna Kunstihoones Siim-Tanel Annuse näitus “Raha ja poeesia” (kuraatord Harry Liivrand ja Reet Varblane). Tegemist on läbi aegade kunstniku esimese ülevaatenäitusega Tallinnas üldse. Näitus kestab 5. septembrini.

Eesti avangardismi elav klassik ja oma põlvkonna rahvusvaheliselt tuntumaid kunstnikke, jaanuaris 50. sünnipäeva pidanud Siim-Tanel Annuse suurnäitus Kunstihoones hõlmab ligi 60 tööd. Näituse kese on 2005. aastal alustatud projekt “Raha ja poeesia”.
Seda projekti võib vaadata kui Eesti XX sajandi ajaloo visualiseerimist siin käibel olnud rahatähtede ning paari üliolulise, sugugi mitte ainult siinset, vaid kogu maailma ajalugu muutnud dokumendi kaudu. Ajalugu kontseptualiseeriva väljapaneku raskuspunkt on viimasel viiel aastal valminud autoritehnikas reljeefmaalidel, mis kujutavad paberrahatähtede (EW kroon, Kolmanda Reichi ostmark, Nõukogude rubla, Soome mark, Saksa mark, Eesti kroon) ja Eesti Vabariigi iseseisvusmanifesti, Molotov-Ribbentropi pakti hiigelfragmente (diktaatorite allkirjad).
Annus alustas sarjaga 2005. aastal (ja eksponeeris rahamaali esimest korda samal aastal Tallinna Kunstihoone galeriis rahateemalisel näitusel), mil tõsiselt tõusis päevakorda euro käibeletulek Eestis. Teda hakkas huvitama raha kui riikluse üks sümbol ning visuaalselt ja poliitiliselt oma ajastu semiootiliselt rikas märk. Raha puudutab ju meid kõiki ja rahas kajastub nii persooni, rahva kui ka riigi saatus.
Nüüd kui on teada, et Eesti läheb 2011. aastast üle eurole ja Eesti kroon kaob, lisandub näitusele paratamatult ka emotsionaalne nostalgiamõõde. Annuse tööd panevad mõtlema ka raha dekoratiivsete väärtuste üle kui rahatähest on pärast detaili väljasuurendamist järele jäänud vaid üliabstraktsena mõjuv muster, loetamatu motiiv, kauniks ornamendiks taandatud allkiri. Neis töödes on Annus korraga irooniline ja romantiline, täis usku esteetiliste kujundi igikestvusse, kuigi neis töödes jääb kõlama ka küsimus, kas raha või poliitilise, inimvaenulikult ajaloo kulgu muutnud dokumendi tähendus muutub vormi estetiseerimise abil?
Kunstihoone kolm saali on lahendatud ideoloogiliselt üksteisele vastanduvate ajaloodiskursuste kaudu. Peasaal hõlmab Teise maailmasõja eelse ja taasiseseisvunud Eesti krooni ajaloo, kroonidele sekundeerivad nn altaris Nõukogude okupatsiooni esimese perioodi ja natsi-Saksamaa rahadel on hoiatavat tähendust suure ajaloojutustuse sees. Pikka saali on koondatud Soome ja Saksa margad /versus/ 1980. aastatel käibinud nõukogude rubla tuletavad meelde ametlikke ja tegelikke vahetuskursse ning Eestis paralleelrahana toiminud mitteametlikke maksevahendeid kuni oma raha taastulekuni 1992. Kolmandas saalis abstraheerib Annus ajaloodokumente.
Neljandas saalis eksponeeritavad näituse vanimad tööd on 1975. aastast, väljas on ka kuulsad 1970.-1980. aastate eskapistlikud, vastukaaluks nõukogude tegelikkusele konstrueeritud ideaalmaailmu kujutavad graafilised sarjad “Tornid taevasse” ja “Taevalinnad”. 1970ndatel ja 80ndatel loodud ideaallinnadele ja taevatornidele on kunstnik 2000ndatel loonud reljeefmaalitehnikas tõlgendused.
Black box´is demonstreeritakse dokfilmi Annuse 1982. aasta legendaarsest /performance/´ist koduaias.
3. septembril peetakse Kunstihoones raha ja kunsti sidemetele pühendatud seminar.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht