27. IV selgusid kirjastuse Tänapäev korraldatud romaanivõistluse tulemused.

Kirjastus Tänapäev

Võitjaks osutus Avo Kulli käsikiri "Haiglaromaan". Tegu on Raplas elava autori debüütromaaniga, mille tegevus toimub 1978. aasta sügisel Lõuna-Eestis. Erinevates liinides käsitletakse tollast elu, kus peategelasteks on uue haigla ehitamise eest vastutav mees ja kohalik günekoloog, kuid peale selle räägitakse ka nõukogudeaegsest meditsiinisüsteemist, metsavendlusest ja KGB-st ning muudest teemadest. Žürii tõstis esile head ajastupildi loomist ning ootamatut teemadevalikut. Esikohaga kaasneb 40 000 krooni suurune preemia.

II koha pälvis Taavi Kangur käsikirjaga “Kõigile saab kurikaga virutada”. Raamat räägib keskealisest maalt linna kolinud mehest, kes satub uut elu luua püüdes pooljuhuslikult kuritegelikku seltskonda, pikkamööda koorub üllatavat tema minevikust ning sündmused väljuvad kontrolli alt. Žürii hindas töö puhul tempokat kirjutamisstiili. Tegu on samuti debüütromaaniga ning II kohaga kaasneb 25 000 krooni suurune preemia.

III koha pälvis Marek Kahro käsikiri “Kaljud ja kameeleonid”.
Peategelane on hilisteismeline poiss, kes pärineb rasketest oludest ning pärast erinevaid valesid ja halbu valikuid tekib küsimus, kuidas ta sellest välja pääseb. Žürii hindas antud käsikirja puhul seda, et autor suutis võrdlemisi noorteromaaniliku süžee väga korralikult läbi kirjutada. III koha preemia on 15 000 krooni.

Lisaks neile kolmele tööle andis žürii välja ka eripreemia. Selle sai Mihkel Tiks käsikirja “Poiss sai 50” eest, mis on tugevalt eluloolise ainesega mahukas romaan elust nii nõukogude ajal kui pärast seda, korvpalliaastatest Kalevis, tööst nii ametniku kui ajakirjanikuna ja ärimehena. Žürii leidis, et see käsikiri erines muudest konkursile esitatud töödest piisavalt palju, et seda hinnata eri alustel. Kuna käsikiri on väga mahukas, ilmub see mitme osana. Eripreemia suurus on 20 000 krooni.

Ära märgiti viis tööd: Ketlin Priilinna “Liblikasonaat” (tegevuse keskmes on raskest haigusest paranemine ja selle mõju suhetele), Eve Lauri “Aloise” (keskajal toimuv rüütliromaan), Helju Petsi “Ussikuninganna Egle” (elust väikesaare koolis), Esta Aksli “Kaks õde”
(Siberisse küüditatud pere lugu) ja Egert Anslani “Pasknääride vandenõu”
(düstoopilis-utopistlik lugu ülemaailmsest vandenõust).

Kirjastus plaanib avaldada kõik eelpool nimetatud tööd ning ilmselt ka mõned äramärkimist mitte leidnud tööd.

Tänapäeva romaanivõistlus toimus teist korda. Võistlus kuulutati välja 2009 jaanuaris ning lõppes 2009. aasta detsembris. Tähtajaks laekus rekordiliselt 62 tööd, mis koos 34 laekunud noorteromaaniga (ehk kokku 96 käsikirja) teevad sellest suurima Eestis toimunud romaanivõistluse.
Žürii hindas seekordse võistluse taset eelmisest märksa kõrgemaks, laienenud oli teemadering, võis märgata meesautorite aktiviseerumist.
Võistluse žüriisse kuulusid Mari Karlson, Mihkel Mõisnik, Priit Põhjala ja Tauno Vahter, korraldamist toetas Eesti Kultuurkapital. Kirjastus tänab kõiki osalejaid ning uue romaanivõistluse traditsiooni on plaanis jätkata.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming