Pealelend

 

Maris Johannes, „Keelekõrva” toimetaja Oled ette võtnud saateteema „Kas võõrkeel on võõras keel” ja jutukaaslasteks muukeelsed. Kas eesti keelest rääkimine on ära tüüdanud?

Vale puha. Võõrkeele ja võõra keele teemal saab edukalt kõnelda eestikeelsete vestluskaaslastega: möödunud nädalal olime eetris Jan Kausiga, sel laupäeval Doris Karevaga. Kirjanikule on keel tööriist, mis roostet ei kannata, seetõttu on ta parim kõnelev keeleekspert raadioeetris, kus maksab emotsioon ja kujund.

Kas võõrkeel on võõra keel? See teema ise on tegelikult võõrsilt tulnud. Sakslased teevad selleteemalist sarja tänasel Euroopa keeltepäeval Müncheni raadios. (Kas suurrahval on oma emakeelega vesi ahjus, et nad võõrkeelte suhtes sellist empaatiat ilmutavad?). Anne Lind Goethe Instituudist tegi ettepaneku Saksa kavas kaasa lüüa eestikeelse mõtisklusega ja sealt meie sari veerema hakkas. Katkendi Doris Kareva jutuga saatsime Müncheni poole teele, aga mitmed küsimused jäid õhku. Kas see, et tänapäeva eesti keel on tõlkijate tehtud keel, nagu väidab Kaplinski, tähendab seda, et eesti keele omapära on kadumas ja igermaanid ta nahka pistavad?

Nagu tellitud algas Märjamaa lähedal Moka külas rahvusvaheline Täiskuu luulefestival, kus keeletundlikud luuletajad Rootsist, Ungarist ja Indiast nõustusid inglise keeles rääkima oma emakeelest. Kindlasti tuleb juurde ka korraldaja Kristiina Ehini ja tõlkija Andres Ehini kommentaar sellele keele- ja luulepillerkaarile.

Ühe „Keelekõrva” külalised peaksid olema eesti keelt valdavad siin elavad muulased. Läbirääkimised esinejatega on veel pooleli, aga kolm saadet oktoobris tuleb võõrkeele ja võõra keele teemal.

Kui keelest, tuulest ja muinasluulest on pajatatud, teeb „Keelekõrv” pöörde terminoloogia valda. Tuleb paar saadet IT-keelest. Elu ise pani mind valiku ette. „Keelekõrva” on nüüd võimalik tellida otse oma koduarvutisse, sellel asjal on ingliskeelne nimetus podcast. No ei paindu minu suu eetris rääkima „poodkastimisest”. Kiire päring terminoloogidele andis vasteks sõna taskuhääling, ringhäälingu inimesed pakkusid seepeale omalt poolt sõna taskusaade. Ühesõnaga, paljud uued terminid vajavad selgitust, tuleb emakeeles võõrkeeletõrjet teha.

Koostöö Tartu ja Tallinna ülikooli keelteadlastega jätkub, nemad korraldavad muutuva keele päevi, kust olen alati ideid ja esinejaid leidnud. Samuti vana armastus – keeletehnoloogia nõuab süvenemist, sest väga rumalatest küsimustest ei pruugi nad aru saada.

„Keelekõrva” jutustavat poolt tasakaalustab viieminutine essee etteantud teemal. Udo Uibo etümoloogia-minutid on olnud väga populaarsed, aga tema soov on keskenduda sõnaraamatu koostamisele, nii tal raadio jaoks aega enam ei jätku. Homme, 27. septembril on eetris viimased etümoloogiaminutid. Aga meie väikest etümoloogiasõnastikku, nagu kõiki „Keelekõrva” saateid, saab tagantjärele kuulata aadressil http://vikerraadio.err.ee/kuularhiiv. Keelekõrva uueks esseistiks on lubanud tulla semiootiku-taustaga Valdur Mikita, et rääkida metsikust lingvistikast.

Ortograafiareegleid eetri kaudu õpetada on tülikas, selleks on käsiraamatud. Olen seda meelt, et keel ja kultuur kuuluvad kokku, ja pole valdkonda, kuhu keele kannul asja pole, peaasi kui mõtlemisvõimeline ja keeletundlik vestluskaaslane leitud.

Lähiajal loodame „Keelekõrva” kodulehe korda saada, siis saab kuulaja võimaluse oma küsimuste ja kommentaaridega saate ettevalmistamisel kaasa lüüa.

Küsinud Aili Künstler

„Keelekõrv” on eetris laupäeviti kl 14.05 Klassikaraadios, kl 17.05 Vikerraadios.

 

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming