„Prix Europa” aitab õhu liikuma

Sirp

Andres Noormets: „Raadio on mulle üks rõõmus maailm. Seal saab teha palju seesugust, milleks teatritöös lihtsalt aega ja tähelepanu ei jätku.” Raadioteater

Sinu kuuldemäng „Päev” valiti Berliinis toimunud nädalapäevad kestnud televisiooni ja raadio teoste festivalil „Prix Europa” Euroopa parimate kuuldemängude esiviisikusse koos Prantsuse, Iiri ja kahe Ühendkuningriigi kuuldemänguga ehk täpsemalt: „Päev” sai aasta parima kuuldemängu järel esimese preemia või eripreemia (special commendation – eriline kiitus). Oleks narr küsida, kuidas rahule jäid. Aga prooviks küsida nii: mis mõtteid tekitas sinus kuuldemängu autori ja lavastajana osalemine rahvusvahelises kuuldemängude seltskonnas (või siis konkurentsis)?

Et täpselt öelda seda, mis saadi, pean algallikat kopeerima:

RADIO FICTION

PRIX EUROPA

Best European Radio Drama of the Year 2008

Donated by Radio France

The Picture Man

BBC Radio Drama, United Kingdom;

by: David Eldridge (author), Sally Avens (director/producer), Keith Graham, Ross Burman, Ali Craig (sound).

Special Commendation

The Day / Päev

Eesti Rahvusringhääling – ER, Estonia;

by: Andres Noormets (author/ director), Külli Tüli (sound), Toomas Lõhmuste (producer).

Niisuguses asetuses ja sõnastuses on see auhindlus „Prix Europa” kodulehel kirjas.

Asjade paigutumine laiemasse konteksti on väga oluline. Nii tegijatele kui auditooriumile. Kodused mõõtmed hajutavad tihti nägemisteravust ja annavad liig mugava ning sooja tunde, mille tegelik nimi võib olla hoopis suletus või paigalseis. „Prix Europa” aitab õhu liikuma. See festivalinädal on tihe sissevaade meediatööde hetkeseisu ja sund kuuldut formuleerida ja sõnastada. Kuna žürii moodustub tegijaist endist, siis pole võimalik tekitada mingit väljapoole suunatud üritust, et kellelegi ekstra meeldida, lobismiga tegeleda. Selline suhe või hoiak tundub väliste otsustuste suunal üpris tavaline, vähemalt mulle tundub. Sealses kontekstis sünnib tõde vahetutes ja sageli üllatavalt otsekohestes teravates diskussioonides ja hinded sel päeval kuulatud või nähtud töödele antakse kohe pärast aruteluvooru (kuuldemänge hinnatakse viies kategoorias: tekst või idee ja selle arendus, lavastajatöö, radiofooniliste kvaliteetide kasutamine, kuulatavus, üldmulje). Iseend, oma maa produktsiooni hinnata ei saa, nende kohtade peal on su hindamisraamatus tühikud. Kogu protseduur koondab tulemuse, mis on tõele vist lähedal. Vähemalt tänavuse aasta kontekstis on seda hea uskuda.

Ideede kontsentratsioon on festivaliruumides igatahes tuntav ja mõtte paigalhoidmine välistatud. Huvitav on ära näha, kui suured need suured siis tegelikult on ja missugused vahendid on neil kasutada (BBC, Radio France, Arte, Yle jne). Alade arendajatele ja suunajatele on sellised kokkukogunemised ilmselt kohustuslikud, loomingulistele kaastöölistele aga palav väljakutse.

 

Mille poolest Berliinis targemaks said, mida kasulikku kuuldemängutegijana nähtust-kuuldust kaasa tõid?

Ma sain kinnitust, et ideede maailmas on kõik võrdsed. Suurte maade ideed pole väikeste maade omadest mingil moel suuremad, aga ideed tahavad nagu taimedki palju valgust ja huumust, et kasvada. Kus viimati nimetatud materjale on rohkem, on ka paremat tulemust loota. See ei tähenda nüüd nuttu ja hala, vaid tõdemust, et kõik on võimalik. Saaksid ainult kõik asjassepuutujad aru, kui väga peavad nad tippjuhtidena aednikud olema. Läti ja Leedu on kuuldavasti oma kuuldemängutegemise seisma pannud, Venest ei olnud esindust.

Aga Poolat esindasid näiteks Poola raadio lokaaljaamad Białystokist ja Szczecinist – Eesti mõõtmeis siis Rakverest ja Võrust. Ning Gruusia hoiab end jätkuvalt väga pildil, hoolimata sellest, et nende kuuldemänge salvestatakse endiselt magnetlindile.

 

Oled raadiomaailmas igati sees: kuuldemängu tegijana, näitlejana, muusikasaadete autorina. Mis sind selles raadiomaailmas võlub, teatritegijana eelkõige, aga ka muidu – nii tegija kui kuulajana?

Raadio on mulle üks rõõmus maailm. Seal saab teha palju seesugust, milleks teatritöös lihtsalt aega ja tähelepanu ei jätku. Mitmed pildid, mis jääksid teatripliiatsiga joonistamata ja kirjutamata, saan raadios tehtud ning olen selle võimaluse üle õnnelik. Pealegi on see laineline keskkond minu pikka meresõitu pelgavale loomusele ülihea treening ning võimalus elus ja teatriväljadel vastu tulevaks paremini valmis olla. Seega: raadio on elukool – kuula, ja sa näed.

Küsinud Margot Visnap

 

Andres Noormetsa kuuldemängu „Päev” saab kuulata 15. XI kell 19.05 Vikerraadios ja 23. XI kell 9 Raadio 2-s.