Vene telesarjad sõnaga Sirbis (II)

Aare Ermel

“Impeeriumi hukk” (“Gibel imperii”), Venemaa 2005, 10 jagu. Režissöör Vladimir Hotinenko. Stsenaristid Leonid Juzefovitš ja Vladimir Hotinenko.  Peaosades Aleksandr Balujev, Sergei Makovetski, Andrei Krasko, Marat Bašarov, Maria Mironova, Tšulpan Hamatova jt.  

Vladimir Hotinenko, tänapäeva üks hinnatumaid vene filmilavastajaid, sündis 1952. aastal Slavgorodis (Altai krai), töötas teismelisena Pavlodari traktoritehases kunstnikuna, ja lõpetas 1976. aastal kiitusega Sverdlovski arhitektuuriinstituudi. Pärast instituuti sõjaväkke saadetud Hotinenko sai pool aastat hiljem paar nädalat puhkust. Saatus tahtis, et samal ajal toimus Sverdlovskis Nikita Mihhalkovi uusima filmi “Lõpetamata pala pianoolale” esilinastus, kuhu saabus ka režissöör ise. Kohtumisel kohalike töölisnoortega tutvus Mihhalkov Hotinenkoga. Nendevaheline jutuajamine olevat kestnud mitu tundi. Mihhalkov soovitas noormehel tagasi tsiviilellu naastes leida esialgu rakendust Sverdlovski filmistuudios, eks siis hiljem paista, mida teha annab. Sverdlovskis töötas Hotinenko mõnda aega filmikunstnikuna, seejärel kutsus Mihhalkov ta enda assistendiks filmide “Viis õhtut”, “Suguselts” ja “Päevi Oblomovi elust” juurde. Kuuldavasti on Hotineko õppinud Moskva kinokoolis samal ajal koos Olev Remsuga. Oma esimese täispika filmilavastuseni jõudis ta 1984. aastal. Tuntumatest töödest võiks eeskätt nimetada “Magamisvagunit” (1989), “Makarovit” (1993), “Moslemit” (1995) ning Nikita Mihhalkovi produktsioonifirma ja vodka Nemiroff toetusel valminud draamat “72 meetrit”, kus oli tinglikult tegemist allveelaeva Kursk ja selle meeskonda tabanud tragöödia rekonstruktsiooniga. Peagi peaks teleekraanile jõudma Hotinenko tänavuaastane ambitsioonikas dokumentaalprojekt “Palverännak Igaveses Linnas”.

Enne “Palverännakut” oli Vladimir Hotinenkol käsil veelgi mahukam teleprojekt. Ajastutruu “Impeeriumi hukk” on mõtteline järg 2000. aasta põnevussarjale “Impeerium löögi all”. Kui eelmises keskenduti ohranka võitlusele revolutsionääride, terroristide ja spioonidega, siis nüüd võeti vaatluse alla Vene vastuluure loomisraskused Esimese maailmasõja sündmusterohketel aastatel. Olulisemad filmivõtted toimusid Tšehhis stuudio Barrandov paviljonides, kuna leiti, et Venemaalt on vajalikul määral möödunud sajandi alguse automobiile ja muud seda laadi butafooriat üsna lootusetu leida.

Tempokas ajalooline seriaal on pühendatud Vene impeeriumi poliitilise kaitsepolitsei tasavägisele võitlusele Saksa spioonidega, s.o temaatikale, millest soveti ajal peeti targemaks vaikida. “Impeeriumi hukk” on jutustus sellest, kuidas kõik oli, kuidas napilt viie aastaga lõpetas oma eksistentsi kunagi nii võimas tsaaririik. Filmi keskmes on kamraadid Nesterovski (Sergei Makovetski), Strelnikov (Andrei Krasko) ja Stolz (Marat Bašarov), kellega liitub kogenud rindeohvitser Kostin (Aleksandr Balujev). Ühiste jõududega suudab see võimekas nelik ära hoida arvukad vaenlase agentide korraldatud diversiooniaktid ja poliitilised mõrvad. Nüüdki etendab võrdlemisi tähtsat rolli varasema sarja peakangelane Putilovski (Igor Livanov). Loomulikult mahub 520 ekraaniminutisse teisigi ajaloolisi isikuid eesotsas kindralite Denikini (Fjodor Bondartšuk) ja Kornilovi (Aleksandr Baširov), Grigorjevi (Aleksandr Pašutin), Duhhonini (Dmitri Pevtsov) ja Rennenkampfiga (Sergei Nikonenko). Taas teeb meeeldejääva rolli rahvusvahelise mainega tatarlanna Tšulpan Hamatova (Olga Nesterovskaja).

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming