MEEDIA:Kättpidi suures poliitikas

Mart Soidro

 

 Arusaamatuste vältimiseks olgu kohe öeldud, et alljärgnev pole järg Mart Kadastiku triloogiale ?Kättpidi suures poliitikas? (Edasi 13. ? 15. I 1988), kuigi mingeid paralleele pealkirjast johtuvalt tõmmata ju võib.

Kättpidi suures poliitikas on vähemasti enda sõnul ja ka ametinimetuste järgi Eesti telemaastiku grand old man Enn Eesmaa, kellest mina televaatajana tunnen karjuvat puudust. Televisioonist lahkus Eesmaa oma põlvkonna ühe viimase mohikaanlasena, temavanustest jätkavad üksnes Mati Talvik ja Reet Linna. Paraku napib Eesmaaga võrreldes ühel neist stiili ja maitset, teisel haridust.

Suurde poliitikasse läks Eesmaa pärast 33aastast telekarjääri 2003. aastal, ?kaotades igas kuus netos vähemasti 10 000 krooni? (intervjuud Urmas Otile ja Urmo Soonvaldile). Kuigi Eesmaast ei saanud kultuuriministrit (algul ei pakutud ja hiljem ei tahtnud), on ta veendunud, et tegi poliitikasse minnes õige valiku. ?Ma pole enam koorilaulja, aga veel mitte ka solist, olen hetkel veel ansambli mängija,? iseloomustab saatesarjade ?Estraaditähestik? ja ?Sajandi valgus ja varjud? juht iseennast SL Õhtulehele. Eesmaa kuulub nende inimeste ringi, kelle hulgast valitakse inimesi kõrgetele kohtadele; riigikogu väliskomisjoni esimees ja Keskerakonna aseesimees ei välista oma kandidatuuri esitamist kogunisti järgmistel presidendivalimistel.

Kuigi Eesmaa on kindel, et paari aasta pärast oleks ta kõige muu kõrval ka endiselt väga hea ?Seitsmeste uudiste? ankur, kahtlen selles tõsiselt. Oleme piisavalt näinud ajakirjanikke, kes suure tuhinaga poliitikasse lähevad, seal keskpärasteks osutuvad, kuid tagasiteed ajakirjandusse enam ei ole. Pärast taasiseseisvumist tegid otsa lahti Rein Järlik ja Juhan Aare, neile järgnesid Jaanus Betlem, Feliks Undusk, Jaana Padrik, Maarika Tuus ja Heimar Lenk. Ülemnõukogu viimase koosseisu ja VII ja VIII riigikogu pensioniealised saadikud meenutavad muidugi tänutundega Rein Järlikut, kes rahvaesindajatele kolmekordse keskmise pensioni välja ajas, aga mitte rohkemat. Heimar Lenki nägime küll naistepäeval, õis käes, ?Reporteris? ilmateadet ennustamas, kuid kunagise Moskva korrespondendi kohta on seda natukene vähe. Ühesõnaga: ajakirjanikest poliitikasse minejatega on nagu mesilastega: kes on tarus sees, on sees, kes väljas, see väljas ? ei mingit vahepealset võimalust!

Kuid see on kolmnurga üks külg.

Enn Eesmaa rõhutab, et ta on riigikogu väliskomisjoni esimees. Kes vähegi Toompea asjadega kursis, teab, et see komisjon ei ole just üleliia agar eelnõude väljatöötaja. Pigem on tegemist reisibüroo ja külaliste võõrustajaga. Kui jätta kõrvale Marko Mihkelson, pole pärast taasiseseisvumist ükski välispoliitika tipptegija seda komisjoni juhtinud. Küll aga Vello Saatpalu, Eino Tamm ja Anti Liiv. Aga ka see ei tähenda iseenesest veel midagi, sest nagu me teame, on see poliitiline (koalitsioonile kuuluv) ametikoht. Otsingumootor tuvastas, et 2004. aastal kirjutas Enn Eesmaa 36 artiklit (tõsi, mõned olid vestlusringid), neist vaid üks oli võõr(vene)keelne, seegi intervjuu. Neist artiklitest rohkem kui pool, täpsemalt 21, ilmus Keskerakonna häälekandjates Kesknädal ja Seitse Päeva. Loodetavasti nüüd, kus Eesmaa on väliskomisjoni esimees, saame me lugeda tema esseesid Diplomaatiast ja Möttest. Sama kehtib ka Sven Mikseri riigikaitsekomisjoni esimehe kohalt välja vahetanud Toivo Tootseni kohta.

Kuid see on alles kolmnurga teine külg.

Enn Eesmaast saab suure tõenäosusega ka Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni juht. ENPA peab kaitsma demokraatiat ja inimõigusi (sh ka Venemaal). Kuidas kavatseb seda teha Keskerakonna aseesimees, kelle erakonnal sõlmitud koostöökokkulepe Putini Ühtse Venemaaga? Eesmaa on küll SL Õhtulehes nõrganärvilisi lohutanud, et lepe on üldsõnaline ega sea liiga kindlaid piire (7. V 2005). Minu meelest on Eesmaal vaid kaks halba valikut: öelda Ühtse Venemaaga kostöölepe üles või vaadata Venemaal toimuvat läbi sõrmede (st hoida suu kinni). Paraku arutleb Eesmaa aga selle üle, ?kas peaministri (Mart Laari) büroo direktorina töötanud Matti Maasikas on ikka hea karjääridiplomaat? (Postimees 12. V).

Pärast Enn Eesmaa lahkumist televisioonist olen ma televaatajana kõvasti petta saanud. Asendamatuid inimesi ei ole olemas, kuid Enn Eesmaa matkimine Märt Treieri poolt jätab ?Seitsmestes uudistes? tõepoolest veel kõvasti soovida (Arter 14. V 2005). Äkki on Eesmaa tõesti erand, kes suudab oma poliitilise purjelaeva veel TV 3 sadamas ankrusse panna? Või ühendada südametunnistuse parteilise kuuluvuse ja Eesti Vabariigis väljakujunenud välispoliitiliste tavadega?

Iseenesest oleksid mõlemad head (paremad?) variandid.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming