Sirp aastal 2006

 

FILM AADAMSOO, MARTIN. Digitaalne homme. Nr 2, lk 16.

AADAMSOO, MARTIN. Filmi, telet ja animatsiooni õppima. Nr 32, lk 1.

ADORF, MARGIT. PÖFFi eelsoojendus on tehtud. Nr 45, lk 12.

ADORF, MARGIT. Hinge peegel – keha. (X PÖFFist.) Nr 46, lk 10.

AFANASJEV, VAHUR. Brüssel usub pisaraid. (Imbi Palju “Tõrjutud mälestused”.) Nr 10, lk 16.

ALAMAA, EERO. Film müüdud. (Jaak Kilmi ja Andres Maimiku “Müümise kunst”.) Nr 44, lk 16.

DAVIDJANTS, KRISTIINA. Lapsed mobiiltelefonide maailmas. (Jean-Pierre ja Luc Dardenne’i “Laps”.) Nr 14, lk 16.

DAVIDJANTS, KRISTIINA. Eesti dokumentaalfilm lähiminevikus ja -tulevikus. Nr 17, lk 17.

DAVIDJANTS, KRISTIINA. Jumal on luksus, mida ma omale lubada ei saa. (Woody Alleni “Matšpall”.) Nr 24/25, lk 24.

DAVIDJANTS, KRISTIINA. Naistehädad. (Pedro Almodóvari “Volver”.)

Nr 30, lk 16.

DAVIDJANTS, KRISTIINA. Kellel oleks tuld. (Jason Reitmani “Täname suitsetamast”.) Nr 31, lk 15.

DAVIDJANTS, KRISTIINA. Viiskümmend tuhat ja mahamüüdud kitarr. (Filmitudengite õpiraskused.) Nr 34, lk 16.

DAVIDJANTS, KRISTIINA. Riias peeti Ida-Euroopa dokumentaalfilmide foorumit. Nr 35, lk 16.

DAVIDJANTS, KRISTIINA. Paokil uksed, hajuv naine. Aku Louhimehe “Jäine linn”. Nr 37, lk 12.

DAVIDJANTS, KRISTIINA. Järeleaitamisfilmid sovetist tulnule. (Filmiprogramm globaliseerumise teemal.) Nr 43, lk 16.

ERMEL, AARE. Vene telesarjad sõnaga Sirbis. Nr 43, lk 17; nr 44, lk 17; 

ERMEL, AARE. Masendav pilguheit Ida-Saksamaa lähiajaloole. Nr 46, lk 10.

ERMEL, AARE. Ohjeldamatud söömisorgiad ja lahkumine Havannast. (PÖFFi filmidest.) Nr 47, lk 13.

FUNK, KARLO. Tublidus ei tule tööta. Nr 32, lk 18.

HELLERMA, JOONAS. Vabaduse žest. (“Tabamata ime” filmiprojekt.) Nr 11/12, lk 20.

HELLERMA, JOONAS. Meeletuse ilmutus meelelises maailmas. (Elmo Nüganeni “Meeletu”.) Nr 38, lk 4.

HELLERMA, JUHAN. Järelehüüe pingviinidele. Nr 24/25, lk 24.

JUNG, IVAR. Läti koduloomade huvitav elu. (Laila Pakalniņa “Koer, lennuk ja laulupidu”.) Nr 35, lk 15.

KALJUNDI, LINDA. Kuninga tagasitulek. (Peter Jacksoni “King Kong”.) Nr 13, lk 16.

KALJUNDI, LINDA. Meie argipäevane revolutsioon. (Corneliu Porumboiu “12:08 East of Bucharest”.) Nr 40, lk 17.

KALJUNDI, LINDA. Revolutsionäärid, kes ei pääsenud külma käest. (Skandinaavia filmist PÖFFil.) Nr 47, lk 12.

KARBO, ANU. Eesti film Eesti koolidesse. Nr 32, lk 6.

KAUS, JAN. Kui Don Johnson avastab, et beach on tühi. (Jim Jarmuschi “Murtud lilled”.) Nr 3, lk 16.

KAUS, JAN.  “Mul polnud lõhna ega maitset”. (Veiko Õunpuu “Tühirand”.) Nr 5, lk 17.

KAUS, JAN. Mitu apokrüüfi ühe hinnaga. (Ron Howardi “Da Vinci kood”.)

Nr 21, lk 10.

KAUS, JAN. Miami Nice. (Michael Manni “Miami Vice”.) Nr 34, lk 17.

KAUS, JAN. Vale pikk, elu lühike. (Martin Scorsese “Kahe tule vahel”.)

Nr 41, lk 15.

KILMI, JAAK. Väike klaver preerias. (“Tabamata ime” filmiprojekt.)

Nr 11/12, lk 22.

KOPPEL, ANNIKA. Cannes’is võistlevad vanad tegijad noorte ja vihastega. Nr 20, lk 17.

KOPPEL, ANNIKA. Mehhiko filmikunst toob Cannes’i värsket tuult.

Nr 21, lk 15.

KOPPEL, ANNIKA. Cannes’is otsiti lootust ja kirge. Nr 22, lk 15.

KOPPEL, ANNIKA. Ken Loach on alati nõrgema poolel. Nr 24/25, lk 25.

KOPPEL, ANNIKA. Karlovy Vary filmipidu spaaparadiisis. Nr 27, lk 15.

KOPPEL, ANNIKA. Surmaga silmitsi, nii minejad kui jääjad. (N. François Ozoni “Aeg lahkuda” ja Dominik Molli “Lemming”.) Nr 28, lk 11.

KOPPEL, ANNIKA. Lotte üle kõige. (Janno Põldma ja Heiki Ernitsa “Leiutajateküla Lotte”.) Nr 33, lk 16.

KOPPEL, ANNIKA. Soomlaste Sampo jahvatab eestlaste ja hiinlaste jõul. (Antti-Jussi Annila “Igavese armastuse sõdalane”.) Nr 42, lk 15.

KOPPEL, ANNIKA. “Tühirand” ja “Sinimäed” said PÖFFil tunnustuse.

Nr 47, lk 14.

KSENOFONTOV, ANDRI. Neil Jordani kujundid muusikast, matemaatikast ja muinasjuttudest. Nr 46, lk 15.

KURVITZ, RAOUL. Liha. (Filmid Andy Warholist.) Nr 4, lk 16.

KUURMAA, KAAREL; VALK, AUNE. Suurväike maailm siinsamas. Nr 31, lk 15.

KÕOMÄGI, ARMIN. Kuidas vaigistada tühjust? (Jaak Kilmi ja Andres Maimiku “Müümise kunst”.) Nr 41, lk 13.

KÕRVER, MARIANNE. Kolme stseeni sürrnüansid. (“Tabamata ime” filmiprojekt.) Nr 11/12, lk 20.

KÄSPER, KALLE. 1968 ehk Tagasi koopasse. (Bernardo Bertolucci “Unistajad”.) Nr 27, lk 24.

LAANISTE, MARI. Pingviinid infantiilidele. (Luc Jacquet’ “Pingviinide marss”.) Nr 2, lk 16.

LAANISTE, MARI. Hirm ja iha. (Noorte režissööride “Tabamata ime” Von Krahli teatris.) Nr 6, lk 1.

LAANISTE, MARI. Fenomenaalselt lahe absurdihuumor. (Priit Tenderi “Sõnum naabritele”.) Nr 9, lk 14.

LAANISTE, MARI. Vesine lugu. (Gore Verbinski “Kariibi mere piraadid”.) Nr 27, lk 16.

LAASIK, ANDRES. Õnnestunud film toob häbi majja. Repliik. Nr 45, lk 12.

LEET, LAURI. Eesti film teel müüdist ratsionalismini. Nr 23, lk 16.

LEPPIK, J. JAAN. Gut. Besser. Simmig? (Peeter Simmi “Kõrini!”.) Nr 9, lk 12.

LILL, MÄRT-MATIS.

LINK, ENDEL. Eile algas 56. Berliini filmifestival. Nr 6, lk 17.

LINK, ENDEL. Berliinis poole peal. Nr 7, lk 17.

LINK, ENDEL. Kuidas edasi, “Berlinale”? Nr 8, lk 16.

LINK, ENDEL. Eksperimendi hind. (Bennett Milleri “Capote”.) Nr 10, lk 17.

LÕHMUS, JAAK. Liikuv liikuvas. (93. eesti filmiaasta.) Nr 9, lk 11.

LÕHMUS, JAAK. Sinu jumalad, Volmondo!? (Intervjuu Hardi Volmeriga.)

Nr 31, lk 14.

LÕHMUS, JAAK. 80 aastat filmiajakirju Eestis. Nr 36, lk 16.

MAIMIK, ANDRES. Soovin teile häirivat õhtut! I; II. (Michael Haneke ja Ulrich Seidli filmiloomingust.) Nr 4, lk 12-13; nr 5, lk 16.

MAIMIK, ANDRES. Rusikas käiku! (“Tabamata ime” filmiprojekt.) Nr11/12,

lk 21.

MAIMIK, ANDRES. Rohkem isiklikkust! (“Tabamata ime” filmiprojekt.)

Nr 11/12, lk 22.

MARTINSON, MARKO. “DocPoint’i” päris inimeste päris elu. Nr 6, lk 16.

MATHURA. Sõdu ei pea inimesed, vaid riigid. (Steven Spielbergi “München”.) Nr 7, lk 16.

MATHURA. Aafrika mängufilm Tartu festivalil. Nr 13, lk 17.

MATHURA. Uus poliitiline kriitika Ameerika filmis. Nr 15, lk 10.

MATHURA. M nagu mäss. (James McTeigue’i “V nagu veritasu”.) Nr 20, lk 16.

MATHURA. Kristus ja Godzilla. (Oliver Stone’i “Maailma kaubanduskeskus”.) Nr 39, lk 16.

MATHURA. Üks PÖFF, tuhat maailma. Nr 47, lk 11.

MORITZ, HARRI. Kui tõde valetab. (Atom Egoyani “Kus on tõde?”.) Nr 16, lk 14.

NESTOR, ANDREAS. Vana hea joonisfilm ja verinoor muusika. (Muusikavideo “Ookean” Von Krahlis.) Nr 35, lk 16.

NÕU, ENN. Kremli rapsoodia. Hüpeldes lähiajaloos. (Juhan Aare ja Toomas Lepa “Eestlased Kremlis”.) Nr 32, lk 19.

PEDMANSON, PEEP. Midagi enamat kui hea film. Nr 4, lk 17.

PESTI, ARVO. Vene tüng. (Vene filmide kevadfestivalist.) Nr 19, lk 15.

PESTI, ARVO. Vene filmi veidrused. (Vene filmide sügisfestivalist.) Nr 43,

lk 17.

PÕHJALA, PRIIT. Vanamoodne fotoajakirjandus. Nr 44, lk 16.

RAAT, MARKO. Igavat mõtlemist segavad filmid. (“Armastus ja anarhia” Helsingis.) Nr 36, lk 17.

RAUDAM, TOOMAS. Rekonstruktsioon miinusskaalal. (Stephen Wolley “Stoned/ Rolling Stones”.) Nr 42, lk 10.

REMSU, OLEV. Ruudi läheb Tōkyōsse. (Katrin Lauri “Ruudi”.) Nr 9, lk 12.

REMSU, OLEV. Paugub püstol, lendavad kilud. (Jüri Sillarti “Kuldrannake”.) Nr 10, lk 16.

REMSU, OLEV. Viimast sõda meenutades. (Marcus Kolga “Gulag 113”.) Nr 19, lk 14.

REMSU, OLEV. Balletihullud ekraanil. (Marianna Kaadi “Maria teatri fantoomid”.) Nr 20, lk 17.

REMSU, OLEV. Salt Lake Cityst Torinoni. (Peep Puksi “Tiim”.) Nr 22, lk 10.

REMSU, OLEV. Fassbinder kui Saksa revolutsiooni peegel. Nr 23, lk 17.

REMSU, OLEV. Middendorffi ja šamaaniga tundras. (Liina Triškina ja Riho Västriku “Middendorffi jälgedes”.) Nr 26, lk 16.

REMSU, OLEV. Kummardus Mikk Mikiverile. (Rein Raamatu ja Peeter Brambati “Mikk”.) Nr 32, lk 18.

REMSU, OLEV. Omandiiha kui uus religioon. (Jaak Kilmi ja Andres Maimiku “Müümise kunst”.) Nr 41, lk 13.

REMSU, OLEV. Torontos peeti eesti dokfilmifestivali “Estdoc’s”. Nr 41, lk 14.

REMSU, OLEV. Kool Pärnaga ja Pärnata. (Kaspar Jancise “Maraton” ja Priit Tenderi “Taimne direktor”.) Nr 48, lk 18.

ROHTMETS, INDREK. Kummipaatidel Baeri saare poole. (Liina Triškina ja Riho Västriku “Middendorffi jälgedes”.) Nr 18, lk 17.

ROHTMETS, INDREK. Kas loodus + foto = loodusfoto? Nr 42, lk 10.

ROOSTE, JÜRGEN. Vorm on see iva. (Nukufilmidest lastele.) Nr 18, lk 16.

RUBEN, AARNE. Palju võimsat siduv film. (Joe Wrighti “Uhkus ja eelarvamus”.) Nr 2, lk 17.

RUBEN, AARNE. Ekraani õnnetuselaps ja ühepäevaliblikas. (Vladimir Karassev-Orgussaare “Lindpriid”.) Nr 14, lk 17.

RUBEN, AARNE. Tom Cruise päästab jälle meie maailma. (Jeffrey J. Abramsi “Võimatu missioon III”.) Nr 20, lk 16.

RUBEN, AARNE. USSS pole lihtne uss. (Clark Johnsoni “Tunnimees”.) Nr 29,

lk 17.

RUBEN, AARNE. Ameeriklased murdsid vaikimise müüri. (Paul Greengrassi “United 93”.) Nr 35, lk 17.

RUBEN, AARNE. Kohtumine noorpõlvesangariga. (Tony Billi “Õhuässad”.)

Nr 39, lk 17.

RUBEN, AARNE. Kes kõigepealt käpa maha saab? (Marianne Ostrati “Täkutallinn”.) Nr 45, lk 13.

SAAREP, SIGRID. Universumi ime. (Kristjan Svirgsdeni “Kuutõbised”.) Nr 48, lk 19.

SARNET, RAINER. Kriitik ja kunstnik. (“Tabamata ime” filmiprojekt.) Nr 11/12, lk 20.

SILD, IVAR. Kerglane komöödia põgenemistest. (Pedro Almódovari “Tunnete labürint”.) Nr 30, lk 17.

SIRP. Silm selgeks, kinokool võtab! Nr 23, lk 16.

SIRP. Tallinnas käib filmiproffide suurõppus. Nr 39, lk 16.

SOIDRO, MART. Unikaalne kohaneja, nomenklatuurne nahahoidja. (Vahur Laiapea “Arnold Rüütel. Lõpetamata lause”.) Nr 35, lk 15.

SOIDRO, MART. Saba ja sarvedeta doku. (3D dokument “Vene ajalehemõrvad”.) Nr 44, lk 17.

TAMMIKSAAR, ARBO. Vadi-ilm. (“Tabamata ime” filmiprojekt.) Nr 11/12, lk 21.

TEDER, TARMO. Mati Undi jäljed Eesti filmis. Nr 3, lk 1.

TEDER, TARMO. Kuldrannakese virvatuled. Nr 9, lk 1.

TEDER, TARMO. Seemnepärli kõrinat ja uneliiva sahinat. (Rao Heidmetsa “Pärlimees” ja Mati Küti “Une instituut”.) Nr 17, lk 16.

TEDER, TARMO. Priit Pärn: mul on oma õpetussüsteem. (Intervjuu.) Nr 23, lk 16.

TEDER, TARMO. Kinobuss toob kolm esilinastust. Nr 29, lk 16.

TEDER, TARMO. Tedre nimekiri. (32 eesti filmi aastatel 1991 – 2006.) Nr 30, lk 16.

TEDER, TARMO. Oh sina vaene vene soldat. (Paul Jenkinsi “Vene sõdur”.) Nr 33, lk 17.

TEDER, TARMO. Alkeemikud ja hüpnootikud. (Jaak Kilmi ja Andres Maimiku “Müümise kunst”.) Nr 40, lk 1.

TEDER, TARMO. Geniaalne aines, hämmastav film. (Nathaniel Kahni “My Architect”.) Nr 40, lk 16.

TEDER, TARMO. Telefon pihku ja ajud ekraanile! (X PÖFFi tulekust.) Nr 45, lk 1.

TEDER, TARMO. Õigekspeetav kaasajooks ja koostööpugemine. (Tagasivaade Eesti filmiaastale 2006.) Nr 48, lk 20.

TERAMÄE, TRIIN. Funktsionaalne filmifestival “Femme fatale”. Nr 19, lk 14.

TOOTMAA, REIN. Ilma tahtmata ja teadmata paradiisi ehk Arhetüüp Eesti moodi. (Ove Mustingu “Vanameeste paradiis”.) Nr 9, lk 13.

TOOTMAA, REIN. Hobune tegi endast filmi. (Ago Ruusi “Lugu hobusest Palladium”.) Nr 47, lk 14.

VIITOL, LIVIA. Isa juurde juhatamine. (Mark Soosaare “Kolm kujurit” ja intervjuu režissööriga.) Nr 1, lk 16.

VIITOL, LIVIA. Lendav kunstnik. (Simone Kærni “Naeratades sõjatsoonis”) Nr 27, lk 16.

VISNAP, MARGOT. Eesti film – needusega? (Rainer Sarneti “Libahundi needus”.) Nr 1, lk 17.

VISNAP, MARGOT. Elus rahvafilm. (Elmo Nüganeni “Meeletu”.) Nr 38, lk 4.

VÕSU, HEILIKA. Poliitiline animatsioon. (Animafestivalil “Animated Dreams”.) Nr 43, lk 16.

 

FILMIMAAILM

ERMEL AARE. Nr 2, lk 17; nr 8, lk 16; nr 28, lk 10; nr 35, lk 16; nr 41, lk 14; nr 45, lk 12.

 

 

MEEDIA

HELLERMA JOONAS. Ülistame inimest. Nr 8, lk 17.

HENNOSTE, TIIT. Millest kõneleb Naom Chomsky? Nr 13, lk 4.

IBRUS, INDREK. Kanalivaliku poliitökonoomia. Nr 13, lk 24.

IBRUS, INDREK. Eesti vajab sõltumatut meediaregulaatorit. Nr 18, lk 3.

IBRUS, INDREK. Avalikkuse murenemine ja õiguslikkuse lõpp? Nr 34, lk 5.

KRESSA, KAAREL. Sõltuvus “mittetraditsioonilistest” mõnuallikatest. Nr 6, lk 16.

KRESSA, KAAREL. Rusikat liberaalidele ja poliitkorrektsetele. Nr 9, lk 14.

KRESSA, KAAREL. Punkarid näitasid ühismeelt. Nr 16, lk 15.

LUUK, ERKKI. Kollektiivne mitteteadvus ja poliitiline korrektsus. Nr 8, lk 17.

LUUK, ERKKI. Meediahaalang. Nr 22, lk 10.

LUUK, ERKKI. Eskapism. Nr 26, lk 16.

LUUK, ERKKI. Uuest ja vanast visuaalsest meediast. Nr 28, lk 10.

MAISTE VALLE-STEN. Ehk seada ringhäälingunõukogu tegevusele piirid? (Intervjuu Tiit Hennostega.) Nr 34, lk 4-5.

MÄRKA, VEIKO. Nõdrameelselt abielus. (“Hajameelselt abielus” ETVs.)

Nr 3, lk 17.

MÄRKA, VEIKO. Mati Talvik näitab loomata jäänud ajalugu. (“Projekt EI”” ETVs.) Nr 7, lk 16.

MÄRKA, VEIKO. Vladimir Belõi – kultuuripealinna ikoon. (“TOP 10” Kanal 2s.) Nr 14, lk 16.

MÄRKA, VEIKO. Ohtliku lendu ja ohutut roomamist. (Krimisarjad teles.)

Nr 37, lk 12.

OLESK, PEETER. Vastu vahtimist. Nr 3, lk 17.

OLESK, PEETER. Asümmeetrilised diskussioonid. Nr 17, lk 16.

OLESK, PEETER. Nii vähe meediat? Nr 28, lk 10.

OLESK, PEETER. Kuhu jääb minu meedia? Nr 33, lk 16.

RAAG, ILMAR. Täiendatud kanalivaliku poliitökonoomia. (Vastuseks Indrek Ibrusele.) Nr 16, lk 14.

RAAG, ILMAR. 15 aastat vaba Eesti Televisiooni. Nr 34, lk 2-3.

RAAG, ILMAR. Raadio juubel ja teisi jutte. (Kerttu-Soansi “Rääkiv plekk-kruus ja teisi raadiojutte”.) Nr 48, lk 18.

SOIDRO, MART. Palju kära ei millestki? Nr 5, lk 19; Avalik kiri või avalik pommimine? Nr 18, lk 16; Paharetist päikesepoisiks. Nr 24/25, lk 26; Nürist mõtlemisest ja vaataja hullutamisest. Nr 26, lk 16; Tuli tuha all? Nr 27, lk 15; Aitäh, Edgar Savisaar! Nr 29, lk 16; Kusagil struktuurides on kallutatud jõud. Nr 40, lk 16; Rebase aasta. Nr 48, lk 19.

TARAND, KAAREL. Pikad tunnid kuival kaevul. (20. august meedias.) Nr 31, lk 14.

TEDER, TARMO. Mängurõõm üle ideede ja instinktide. (Jalgpalli MMist.) Nr 24/25, lk 26.

TEDER, TARMO. Minister alasi ja haamri vahel. Nr 34, lk 16.

TOOTMAA, REIN. Ekraanimaania ja pealiskaudsuse tont. (“Kes teab” ja “Paar” ETVs.) Nr 38, lk 5.

TUULIK, ÜLO. Saatuse puudutus. (Paul Kerese kollokviumist.) Nr 1, lk 17.

VAHER, BERK. Müravad minad: ühiskonnakriitilised jutusaated raadios.

Nr 34, lk 4-5.

VISNAP, MARGOT. Kadus unikaalne telesaade. (ETV võtab “Unetuse” eetrist maha.) Nr 24/25, lk 26.

 

PEALELEND

KALL, TOOMAS. Nr 2, lk 16.

VVV

VAHER, VAAPO. Koeralita nälgivad kutsikad. Nr 2, lk 17; Kitarriga kiilaspea. Nr 3, lk 17; Kus on mehelikkuse haud?. Nr 4, lk 17; Peegel Britannia lõusta ees. Nr 5, lk 17; Hruštšov ja lõrisevad tiigrid. Nr 6, lk 17; Meister ja modelli häbitud kintsud. Nr 7, lk 17; “Kaukaasia larhviga” moskvalane. Nr 8, lk 17; Polnudki varblased, hoopis NSVL. Nr 9, lk 14; Armastades koeri ja naisi. Nr 10, lk 17; Kino on saatan, kes võtab su hinge. Nr 11/12, lk 17; Lapsnäitleja hukk. Nr 13, lk 17; Kübarakarp, süljetops ja kaks armunud inimlast. Nr 14, lk 17; Tappa nelikümmend meest. Nr 15, lk 10; Vändaga kinoaparaat ja saatuslik naine. Nr 16, lk 15; Kuidas Šurikust sai Belmondo. Nr 17, lk. 17; Õgivad mütoloogiad. Nr 18, lk 17; Miks tappa suurvürste? Nr 19, lk 15; Piraadi surm Vilniuses. Nr 20, lk 17; Perekondlik kõhutants. Nr 21, lk 15; Sukkadeta filmitäht. Nr 22, lk 15; Parim kohtumispaik – matused. Nr 23, lk 17; Nõiatukaga tüdruk Tallinnast. Nr 24/25, lk 25; Kultuur ja õlu. Nr 27, lk 16; Ühine haigus – vähk. Nr 28, lk 11; Ka juut on inime (I). Nr 29, lk 17; Juut on ka inime (II). Nr 30, lk 17; Juut on ka inime (III). Nr 31, lk 15; Juut on ka inime (IV). Nr 32, lk 19; Juut on ka inime (V). Nr 33, lk 17; Juut on ka inime (VI). Nr 34, lk 17; Surematu Danila. Nr 35, lk 17; Puškin ja vuntsiline njanja. Nr 36, lk 17; Sifreeritud pirukad. Nr 37, lk 12; Koputus Dunajevski uksele. Nr 38, lk 5; Suudlus Stalini tütrelt. Nr 39, lk 17; Kaitstes naisi, maale ja liblikaid. Nr 40, lk 17; Kindralimundris akušöör. Nr 41, lk 15; Maiparaad mikroskoobi all. Nr 42, lk 15; Lõualohk ja üksindus. Nr 43, lk 17; Fallose varjus. Nr 44, lk 10; Ljubov Polištšuki kiretango Mironoviga. Nr 45, lk 13; Õnn ja täid. Nr 46, lk 15.

 

 

 

Keele-elu

BOLTOWSKY, TOOMAS. Tõlkeraamatute häda ja viletsus (Lugeja haarab kivi). (Sõjanduse ja ajaloo terminoloogia.) Nr 5, lk 24.

JÜVA SULLÕV. Väike suurvend ja suur väikevend ehk Latsõq, puhatõh jauhkõq! Nr 23, lk 24.

KASIK, REET. Olete kohustatud ilmuma… (Võimu keel.) Nr 21, lk 24.

KÄÄMBRE, HENN. Omakeelne oskussõnavara – emakeelse kooli eeldusi. (Emakeelne keskharidus 100.) NR 30, lk 24.

KÄÄN, HEINO. Järelemõtlemise koht: miks ikkagi nõukaaeg ja Georgia?

Nr 23, lk 19.

KÜNSTLER, AILI. Ametiasutuste pruuk on hõivanud keeleruumi. (Vene isikunimede tarvitus.) Nr 16, lk 24.

KÜNSTLER, AILI. Keel on võimu instrument. (Keele sümbolväärtus.) Nr 48, lk 2.

KÜNSTLER, AILI. Tõlkeoskus üle kõige. (Eesti keele õpetamisest kõrgkoolis.) Nr 36, lk 24.

KÜNSTLER, AILI. Tänapäeval on igaüks meist tõlkija. (Tõlkija vastutusest tõlkepõhises kultuuris.) Nr 13, lk 6.

LANGEMETS, MARGIT. Lingvistika ongi rakenduslingvistika ehk Millest kõneldakse Eesti V rakenduslingvistika konverentsil (20.-21. IV). Nr 16, lk 24.

MILLER, HANNA. Tõlkimise tagamaast. Kas Eestis saab tõlkija oma tööd hästi teha? Nr 13, lk 6.

MÄEARU, SIRJE. Uus ÕS 2006. Selgitusi annab Eesti Keele Instituudi grammatika- ja keelekorraldussektori teadur Sirje Mäearu. (Küsinud Aili Künstler.) Nr 42, lk 24.

NIIT, HELDUR. Tunnustus toimetajale kui institutsioonile (F. J. Wiedemanni keeleauhinna 2006. aasta laureaadi intervjuu Kristiina Rossile). Nr 9, lk 24.

NOORMETS, TIIT. Vastuseks lugejale, kes haaras kivi. Nr 7, lk 19.

NUTT, MART. Kas põlistame lõhestatud ühiskonna. (Õpilaste lahterdamine koolidesse keele alusel süvendab separatsiooni.) Nr 8, lk 2. 

PÕHJALA, PRIIT. Keelevigadest. Heasemiootiliselt. Nr 40, lk 24.

ROSS, KRISTIINA. (Intervjuu F. J. Wiedemanni keeleauhinna 2006. aasta laureaadi Heldur Niiduga.) Nr 9, lk 24.

SOIVER, SVEN. Üks riik, kaks rahvast. (Põhjaeestlased maskuliinne, lõunaeestlased feminiinne rahvas.) Nr 23, lk 24.

SUTROP, URMAS. Terminoloogia ühe mütsi alla. (Intervjuu Kaarel Tarandile.) Nr 5, lk 24.

Tahtlikke reklaamivigu. Kas head või pahad? (Näiteid.) Nr 40, lk 24.

TARAND, KAAREL. Pealetung, mitte kaitse. (Eesti keelest peab saama võrgukeel.) Nr 47, lk 24.

TARAND, KAAREL. Terminoloogia ühe mütsi alla. (Intervjuu Urmas Sutropiga.) Nr 5, lk 24.

TOMUSK, ILMAR. Riigikeel vajab kaitset. Nr 47, lk 24.

VOKK, MATI. Ühe venna nimi võib niisiis olla Chekhov ja teisel Tšehhov. (Vene isikunimede tarvitusest.) Nr 16, lk 24.

VALGE, JÜRI. Eesti keel kõikidele erialadele. Ministeeriumi ja kõrgkooli koostöö kannab vilja. Nr 36, lk 24.

PEALELEND

HERKEL, ANDRES. Põhiseaduse preambuli muutmine, teise riigikeele võimalikkus. (Küsinud Aili Künstler.) Nr 47, lk 24.

 

SÕNAMERI

KERGE, KRISTA. Mõttekas muutus või veebiveidrus. Nr 9, lk 24. Rakenduskeeleteaduse mõistest. Nr 16, lk 24. Sõna ja tõlge. Nr 21, lk 24. Sõna ja kogemus. Nr 30, lk 24. Keeleloome või keeleviga. Nr 40, lk 24.

 

TEOD

LINNAP, PEETER. Fotograafia terminoloogiast. (Küsinud Aili Künstler.) Nr 5, lk 24.

SAARI, PEETER. 28. II 2006 seminari “Eesti teaduskeel ja terminoloogia – kuidas edasi?” ajenditest. (Küsinud Aili Künstler.) Nr 5, lk 24.

 

 

 

 

MUUSIKA

GARŠNEK, IGOR. “Maailmaküla” ühendab maailma muusikuid. Nr 24/25, lk 1.

GARŠNEK, IGOR. Algus algab algusest. (Intervjuu Monika Pulleritsuga.) Nr 22, lk 13.

GARŠNEK, IGOR. Apokalüptiline orelisümfoonia. Nr 42, lk 9.

GARŠNEK, IGOR. Barokkmuusika festival 2. – 11. II. Nr 5, lk 15.

GARŠNEK, IGOR. Bernstein versus Šostakovitš. Nr 35, lk 6.

GARŠNEK, IGOR. Ekstreemseid jazzielamusi… Nr 23, lk 15.

GARŠNEK, IGOR. Estradnaja ja serjoznaja. Nr 10, lk 10.

GARŠNEK, IGOR. Festival “Mozart 250”. Nr 2, lk 1.

GARŠNEK, IGOR. Kagel-mogel. Nr 41, lk 17.

GARŠNEK, IGOR. Kes sa siis tegelikult ikka oled, helilooja? Nr 37, lk 10.

GARŠNEK, IGOR. Kevad lõhnab jazzi järele! Nr 15, lk 1.

GARŠNEK, IGOR. Klas koos Pärdi ja Bachiga. Nr 14, lk 15.

GARŠNEK, IGOR. Kõik algab muusikast. Nr 36, lk 12.

GARŠNEK, IGOR. Kõrgemates meeleseisundites. Nr 20, lk 10.

GARŠNEK, IGOR. Maagiliselt ja provotseerivalt. Nr 14, lk 14.

GARŠNEK, IGOR. Millist muusikaõpetust me tahame? (Eri: muusikaharidus) Nr 22, lk 12.

GARŠNEK, IGOR. Mozart alustas, aga ei lõpeta. Nr 5, lk 10.

GARŠNEK, IGOR. Mozart mandoliinil ja kitarril. Nr 4, lk 10.

GARŠNEK, IGOR. Pildid (bajaani)näituselt. Nr 3, lk 15.

GARŠNEK, IGOR. Rock Café – New York Tallinnas? Nr 33, lk 1.

GARŠNEK, IGOR. Taavetist ja Koljatist. Nr 38, lk 6.

GARŠNEK, IGOR. Vana ja uue sünergia. Nr 47, lk 15.

GARŠNEK, IGOR. Ühel vaimsuse lainel. Nr 17, lk 15.

GARŠNEK, KAUR. Hästi panite, maa ja taevas! Nr 20, lk 10.

GARŠNEK, KAUR. Kokkupõrked ja kooskõlad. Nr 39, lk 11.

GARŠNEK, KAUR. Metsas ja magamistoas. Nr 46, lk 9.

GARŠNEK, KAUR. Sümbioos: inimene + masin. Nr 32, lk 16.

GARŠNEK, KAUR. Tulesambad ja tähendustasandid. Nr 19, lk 18.

KOLLE, LIIS. Surnud püksid. Nr  33, lk 11.

KRIGUL, ULLA. Pianismimatš Tallinna muusikakeskkoolis. Nr 46, lk 8.

KRIGUL, ÜLO. Igatahes – põhja! Nr 35, lk 8.

KRIGUL, ÜLO. Ilmateate toovad teieni eesti muusika päevad: läheb sulale! Nr 11/12, lk 1.

KSENOFONTOV, ANDRI. Improvisatsioon, klaver ja joon. Nr 33, lk 13.

KUTER, TOOMAS. Ajatu idamaine muinasjutt. Nr 4, lk 10.

KUTER, TOOMAS. Kireovatsioonid Metropolitan Operas. Nr 44, lk 11.

KUTER, TOOMAS. Muusikaime Metropolitan Operas. Nr 19, lk 17.

KUTER, TOOMAS. Muusikaline segadus Maria teatris. Nr 41, lk 16.

KUTER, TOOMAS. Tragöödia ja kired Pariisi Ooperis. Nr 21, lk 17.

KUTER, TOOMAS. Vene aristokraatia ilu ja valu. Nr 35, lk 6.

KÕLAR, ANU. Särav sulnidus Sausti mõisas. Nr 36, lk 13.

LAANEMETS, LIISI. Kammerlik ja eklektiline – muusikapäevad Kuressaares. Nr 30, lk 15.

LEVALD, TIIU. “Carmen” Tartu Toomemäel. Nr 28, lk 19.

LEVALD, TIIU. “Messias” noorte muusikute pilguga. Nr 2, lk 9.

LEVALD, TIIU. “PromFest” tulevikulootuste täitumisena. Nr 21, lk 16.

LEVALD, TIIU. Aeg ja Muusika on lepitajad. Nr 35, lk 8.

LEVALD, TIIU. Avatult ja puhanguliselt. Nr 46, lk 8.

LEVALD, TIIU. Bach ja EFK. Nr 16, lk 12.

LEVALD, TIIU. Birgitta festival, Eri Klas ja Muusika. Nr 32, lk 17.

LEVALD, TIIU. Ganymedes armastuse sümbolina. Nr 11/12, lk 9.

LEVALD, TIIU. Händeli ilu ja võlu. Nr 6, lk 10.

LEVALD, TIIU. Igihaljas Palm. Nr 15, lk 9.

LEVALD, TIIU. Kullaproovist ja meie mälust. Nr 1, lk 18.

LEVALD, TIIU. Lauljate pidu Rossiniga. Nr 44, lk 11.

LEVALD, TIIU. Lustakas lehekülg madrigalide loos. Nr 15, lk 9.

LEVALD, TIIU. Maria, Joosep, inglike ja lapitekk. Nr 3, lk 15.

LEVALD, TIIU. Mozart ja keiser Titus. Nr 8, lk 9.

LEVALD, TIIU. Mõttemuusika ja poeetiline sõna. Nr 40, lk 15.

LEVALD, TIIU. Müüdid ja tsitaadid. Nr 39, lk 14.

LEVALD, TIIU. Noor ja eluterve Rossini. Nr 38, lk 6.

LEVALD, TIIU. Richard Straussi müütiline sümbolilaviin. Nr 5, lk 15.

LEVALD, TIIU. Sõnum Peterburist. Nr 37, lk 11.

LEVALD, TIIU. Šostakovitš ja tema “Leedi Macbeth”. Nr 31, lk 13.

LEVALD, TIIU. Tango, bandoonion ja inimhääl. Nr 30, lk 10.

LEVALD, TIIU. Theatrum – vaatajaskond, pealtkuulajad. Nr 11, lk 11.

LEVALD, TIIU. Veel kord Mozartist! Nr 31, lk 12.

LEVALD, TIIU. Värviküllas mosaiik Peer Gynti legendist. Nr 43, lk 14.

LEVALD, TIIU. Väärikas kingitus rahvusvahelisele muusikapäevale. Nr 37, lk 10.

LILL, MÄRT-MATIS. Folgi järelmaitsele mõeldes. Nr 28, lk 19.

LOHUARU, MARJE. EMTA – uuendustele avatud. (Eri: muusikaharidus.) Nr 22, lk 11

LUHTSALU, VAHUR. Barokkmuusika suveõhtu Niguliste kiriku Antoniuse kabelis. Nr 24/25, lk 22.

LUHTSALU, VAHUR. Bravissimo, härra Vasks! Nr 15, lk 9.

LUHTSALU, VAHUR. Juubilar Mozarti kingitus Eesti Kontserdile. Nr 6, lk 15.

LUHTSALU, VAHUR. Keiserlikud jõulud Kadriorus. Nr 1, lk 18.

LUHTSALU, VAHUR. Klassika koos Klasiga. Nr 13, lk 8.

LUHTSALU, VAHUR. Korealased Tallinnas loorbereid lõikamas. Nr 4, lk 15.

LUHTSALU, VAHUR. Mahleri suurteos Estonias. Nr 19, lk 16.

LUHTSALU, VAHUR. Müstiline ühinemine Vähi loominguga. Nr 11/12, lk 9.

LUHTSALU, VAHUR. Pärt andis Mozartile teatepulga üle. Nr 3, lk 15.

LÕHMUS, MARKO. Kontserdikorraldajad taotlesid, heliloojad said. Nr 36, lk 13.

MIKLI, AET. Tallinna kitarrifestival oli pealinna vääriline. Nr 27, lk 5.

MORITZ, HARRI. Jäiselt kõrvetav energiadoos. Nr 18, lk 15.

MÄNDLA, MIRJE. Avastusterikas reis uues muusikas. Nr 13, lk 8.

MÄNDLA, MIRJE. Kutse tantsule Eesti moodi. Nr 13, lk 9.

MÄNDLA, MIRJE. Pillide kuninga oreli kroonimismissa. Nr 29, lk 13.

MÄNDLA, MIRJE. Pulbitsev “Magma” Berwaldhalleni koopas. Nr 33, lk 12.

MÄNDLA, MIRJE. Slaidid NYYD Ensemble’i kontserdilt. Nr 24/25, lk 22.

MÄNDLA, MIRJE. Sotsiaalset sõnumit toomas. Nr 39, lk 15.

MÖLDER, MARIA. Julge pealehakkamine on ainult pool võitu. Nr 24/25, lk 23.

NORMET, SIRJE. Ehini luule Pärnu orelifestivalil. Nr 31, lk 11.

NORMET, SIRJE. Wagneri “Parsifal” Helsingis. Nr 22, lk 7.

NORMET, SIRJE. Võluflöödimäng Helsingis. Nr 11/12, lk 11.

NORMET, VIRVE. “Mäng” Kumus – kas lihtsalt mäng? Nr 9, lk 10.

NORMET, VIRVE. 15 aastat Estonia talveaeda. Nr 42, lk 8.

NORMET, VIRVE. HELI : TULI. Nr 43, lk 15.

NORMET, VIRVE. Irriteerivalt avastuslik etendus. Nr 16, lk 12.

NORMET, VIRVE. Kodune kontsert Kumus. Nr 40, lk 15.

NORMET, VIRVE. Kuula Stravinskit, see teravdab elutaju! Nr 44, lk 14.

NORMET, VIRVE. Riskikunstnik Monika Mattiesen. Nr 13, lk 8.

NORMET, VIRVE. Stiilne Mozartite kontsert barokses lossis. Nr 5, lk 10.

NORMET, VIRVE. Terviklik “ReVisioon”. Nr 21, lk 17.

NORMET, VIRVE. Vastuoludest tulvil… Nr 15, lk 8.

NORMET, VIRVE. Väikeste saalide suur muusika. Nr 8, lk 8.

PÕLDMÄE, ALO. Ooper Kuressaares. Nr 29, lk 11.

REIMANN, MATTI. Tulipunktis pianistid (I). Nr 40, lk 14.

REIMANN, MATTI. Tulipunktis pianistid (II). Nr 41, lk 18.

REIMANN, MATTI. András Schiffi Beethoveni-epopöa. Nr 33, lk 13.

REIMANN, MATTI. Konkursi atmosfääris. Nr 26, lk 18.

REIMANN, MATTI. Muusikaelamusi on igasuguseid. Nr 45, lk 11.

REIMANN, MATTI. Oistrahhi tähe all. Nr 28, lk 18.

REIMANN, MATTI. Suure kooli muusika. (Eri: muusikaharidus) Nr 22, lk 13.

REINFELDT, VLADISLAV. “Raua needmine” Pirita kloostris. Nr 26, lk 17.

REINFELDT, VLADISLAV. Harmooniast ja energiast. Nr 19, lk 16.

REMMEL, IA. “Crossing Borders” EMTAs. Nr 32, lk 7.

REMMEL, IA. “Klaveriklassikast” Kumus. Nr 31, lk 13.

REMMEL, IA. Tundmatu Skrjabin Tanel Joametsalt. Nr 14, lk 15.

RIISIKAMP, MARJU. Luksuslikud helid. Nr 36, lk 12.

ROOSTE, JÜRGEN; MAISTE, VALLE-STEN. Pronksmees kohal ei viibinud. Nr 24/25, lk 23.

ROOSTE, JÜRGEN. Eesti popmuusika paremad päevad (vol 1). Nr 17, lk 10

ROOSTE, JÜRGEN. Eesti popmuusika paremad päevad (vol 2). Nr 22, lk 18.

ROOSTE, JÜRGEN. Eesti popmuusika paremad päevad vol. 3. Nr 27, lk 6.

ROOSTE, JÜRGEN. Põhjusega mässaja. (Tõnis Mäe CD). Nr 7, lk 10.

RUMESSEN, VARDO. Kaob kui kord eestlaste keele kõla? Nr 34, lk 10

RUMESSEN, VARDO. Rahvuskultuur vajab rahvussegakoori. Nr 47, lk 10.

SANG, JOOSEP. Dianne ja Solveig, “Jazzkaare” tipud. Nr 18, lk 10.

SANG, JOOSEP. Impromuusika vabades vetes. Nr 19, lk 17.

SANG, JOOSEP. Kullaleid jazzisõpradele. Nr 9, lk 15.

SANG, JOOSEP. Popfestival “Pori Jazz”. Nr 28, lk 17.

SIKKEMÄE, NATALJA. Meistrid Kadrioru lossis. Nr 30, lk 15.

TAMM, SAARI. Miks peljata häälte ühinemist? Nr 22, lk 14.

TANNER, KAIE. Mees koorimuusika kodakondsusega (Ants Üleoja 70). Nr 44, lk 15.

TANNER, KAIE. Mõeldes Arvo Ratassepale. Nr 11/12, lk 10.

TANNER, KAIE. Oma näoga kontserdist. Nr 2, lk 9.

TANNER, KAIE. Ristumine kõrvalteega. Nr 26, lk  17.

TANNER, KAIE. Üheksa korda mõõda. Nr 16, lk 13.

TOMSON, MARET. Neljas “Muusikatriaad”. Nr 11/12, lk 9.

VAUS-TAMM, HEILI. “Chess” – kas Georg Malviuse comeback? Nr 24/25, lk 21.

VAUS-TAMM, HEILI. Aastalõpp klaveriduoga. Nr 1, lk 18.

VAUS-TAMM, HEILI. Ainult soolopianistina ära ei ela. (Eri: muusikaharidus) Nr 22, lk 14.

VAUS-TAMM, HEILI. Anu Tali kui XX sajandi laps. Nr 42, lk 9.

VAUS-TAMM, HEILI. Corelli Consort barokksalongis. Nr 39, lk 14.

VAUS-TAMM, HEILI. Eesti muusika päevade kammermuusika. Nr 13, lk 9.

VAUS-TAMM, HEILI. Eesti muusikute kõrberännak vihmasel jõulukuul. Nr 46, lk 9

VAUS-TAMM, HEILI. Eesti noortemuusikal – Shakespeare nukuteatris. Nr 33, lk 11.

VAUS-TAMM, HEILI. Elts mängis pilli nimega orkester. Nr 47, lk 15.

VAUS-TAMM, HEILI. Elu joovastunud ringmäng. Nr 37, lk 10.

VAUS-TAMM, HEILI. Haldjas Diana Liiv muusikamaailmas. Nr 2, lk 8.

VAUS-TAMM, HEILI. Juudi festival kui sinepiivake, millest võib kasvada midagi suurt. Nr 44, lk 15.

VAUS-TAMM, HEILI. Kaastunnet (mitte)äratav sarimõrvar. Nr 41, lk 17.

VAUS-TAMM, HEILI. Kammermuusikud polaarjoone lähedal. Nr 29, lk 12.

VAUS-TAMM, HEILI. Kas ooperit peab lavastama? Nr 20, lk 15.

VAUS-TAMM, HEILI. Lõikas puhtalt ja valutult. Nr 19, lk 16.

VAUS-TAMM, HEILI. Ooper – kõige uudsem kunstiliik? Nr 17, lk 15.

VAUS-TAMM, HEILI. Piazzolla mässumeelne Maria. (Intervjuu Daniel Bonilla-Torresega.) Nr 29, lk 13.

VAUS-TAMM, HEILI. Psühhiaater-lavastaja Berliini ooperis. Nr 6, lk 15.

VAUS-TAMM, HEILI. Putniņš näeb RAMi nüüdisaegse instrumendina.

Nr 42, lk 9.

VAUS-TAMM, HEILI. Religioon ja tants. (Intervjuu Rene Nõmmiku ja Tiina Olleskiga.) Nr 36, lk 13.

VAUS-TAMM, HEILI. Retsept raskemeelsuse vastu: üks laul kaks korda päevas. Nr 31, lk 11.

VAUS-TAMM, HEILI. Superkontsert muusikaakadeemia seintele. Nr 38, lk 6.

VAUS-TAMM, HEILI. TMKK kontserdil oli soliidsust ja stiili. Nr 18, lk 15.

VAUS-TAMM, HEILI. Toidulaulik René Eespere ooper. Nr 9, lk 10.

VAUS-TAMM, HEILI. Toivo Tulevi kujunemine – jõgi, mis suundub mäkke. Nr 43, lk 15.

VAUS-TAMM, HEILI. Tulnukate seaded maapealsele muusikale. Nr 10, lk 15.

VAUS-TAMM, HEILI. Tõnu Kõrvits kui vaikne nautija. Nr 8, lk 9.

VAUS-TAMM, HEILI. Unenäolis-filosoofiline Don Juan. Nr 5, lk 10.

VAUS-TAMM, HEILI. Vaprad ja ilusad sümfooniad. Nr 21, lk 16.

VELMET, TOOMAS. …ja Eesti Kontsert reedel. Nr 20, lk 15.

VELMET, TOOMAS. 250aastane kaasaja raamides. Nr 10, lk 15.

VELMET, TOOMAS. Akadeemiline soololaul, akadeemilised saksofonid. Nr 18, lk 10.

VELMET, TOOMAS. Akadeemilised noored Kadriorus. Nr 44, lk 14.

VELMET, TOOMAS. Austusega Arvo Pärt. Nr 4, lk 15.

VELMET, TOOMAS. BB on Maltizovite järjekindel projekt. Nr 36, lk 12.

VELMET, TOOMAS. Eestis on esitajaid ja Venemaal ka. (Festivalist “Klaaspärlimäng”.) Nr 29, lk 12.

VELMET, TOOMAS. Eestis on pianiste. Nr 28, lk 18.

VELMET, TOOMAS. Enne kui koolid lõppenud… Nr 11/12, lk 10.

VELMET, TOOMAS. ERSO lõpetas neljapäeval. Nr 20, lk 15.

VELMET, TOOMAS. Joannes Chrisostomus Wolfgang Gottlieb Mozart. Nr 23, lk 10.

VELMET, TOOMAS. Juunior seenioriga ERSO ees. Nr 11/12, lk 10.

VELMET, TOOMAS. Kaks kaasaegset Kadriorus. Nr 46, lk 8.

VELMET, TOOMAS. Kalle Randalu (50) + 200 = W. A. Mozart. Nr 45, lk 10.

VELMET, TOOMAS. Kammermuusika harmooniumiga. Nr 4, lk 15.

VELMET, TOOMAS. Keelpillimängijate konkursi võitis puhkpillimängija! (Konkursist “Con brio 2006”.) Nr 45, lk 11.

VELMET, TOOMAS. Klaver “Klaveri” kõrval. Nr 40, lk 15.

VELMET, TOOMAS. Kolm graatsiat in modo mixolydio. Nr 41, lk 17.

VELMET, TOOMAS. Kolm korda sada. Nr 38, lk 7.

VELMET, TOOMAS. Kuidas vaim võib võimuga talitada. Nr 17, lk 15.

VELMET, TOOMAS. Kõik on hästi, kui midagi ei muutu. Nr 34, lk 15.

VELMET, TOOMAS. Kõrgtasemel Šostakovitši kava. Nr 35, lk 7.

VELMET, TOOMAS. Küsimus mnemoturniirile. Nr3  3, lk 13.

VELMET, TOOMAS. Liblikad, vesi ja tuli. Nr 8, lk 8.

VELMET, TOOMAS. Läbi kolme sajandi ehk Tartinist Berioni. Nr 26, lk 17.

VELMET, TOOMAS. Mahleri V lõi kinni Beethoveni ja Dvořáki viiendad! Nr 9, lk 10.

VELMET, TOOMAS. Meeldiva kavaga kontsert. Nr 24/25, lk 22.

VELMET, TOOMAS. Mees parimas eas. Nr 23, lk 10.

VELMET, TOOMAS. Missa Haapsalu toomkirikus. Nr 32, lk 17.

VELMET, TOOMAS. Muusikaline aastavahetus Moskvas. Nr 2, lk 8.

VELMET, TOOMAS. Mäng ei lõpe iial. Nr 27, lk 6.

VELMET, TOOMAS. Numbrimaagiaga kava Juilliardi kvartetilt. Nr 3, lk 10.

VELMET, TOOMAS. Nüüd avanes NYYD Ensemble. Nr 34, lk 15.

VELMET, TOOMAS. Pinnavirvendus ja põhjalained. Nr 7, lk 15.

VELMET, TOOMAS. Prantsuse õukond Kadriorus. Nr 6, lk 15.

VELMET, TOOMAS. Prononcé ja esprit täiesti olemas. Nr 10. lk 15.

VELMET, TOOMAS. September – Šostakovitš. Nr 35, lk 7.

VELMET, TOOMAS. Sibeliuse esitus kui süvenemise saavutus. Nr 27, lk 7.

VELMET, TOOMAS. Sulale läks märtsi viimasel päeval. Nr 14, lk 14.

VELMET, TOOMAS. Sümfoonia nr 143 esiettekanne Eestis. Nr 8, lk 8.

VELMET, TOOMAS. Šostakovitši klaverimuusika Kadriorus. Nr 22, lk 7.

VELMET, TOOMAS. Tallinna Keelpillikvartett kammermuusika festivalil. Nr 31, lk 12.

VELMET, TOOMAS. Tōkyō Keelpillikvartett Euroopa turneel. Nr 44, lk 14.

VELMET, TOOMAS. Trompet Kadriorus – USA-Eesti maavõistlus. Nr 16, lk 12.

VELMET, TOOMAS. Tšello-Järvid Kadrioru lossis. Nr 21, lk 16.

VÄINMAA, LAURI. V rahvusvaheline pianistide festival “Klaver 2006”. Nr 39, lk 1.

VÄINMAA, PIRET. Brüsseli saadikud Tallinnas. Nr 7, lk 15.

VÄINMAA, PIRET. Tharaud’ fotograafiline pianism. Nr 14, lk 15.

VÄINMAA, PIRET. Vaikuste otsija olen… Nr 14, lk 14.

 

PEALELEND

EINO TAMBERG, helilooja, kultuurkapitali laureaat. Nr 2, lk 9.

HANDO NAHKUR, pianist (Priit Kuusk). Nr 39, lk 14.

PEEP LASSMANN, “Con brio” žürii liige (Toomas Velmet). Nr 45, lk 11.

VARDO RUMESSEN, pianist. Nr 46, lk 9.

 

TEOD

ANTS SOOTS, koorijuht. Nr 7, lk 15.

VARDO RUMESSEN, Tubina ühingu esimees. Nr 17, lk 10.

PEETER VÄHI, festivali “Orient” kunstiline juht. Nr 18, lk 15.

DMITRI BERTMAN, Moskva Helikon Opera lavastaja. Nr 19, lk 17.

TIIT PETERSON, kitarrist, Tallinna kitarrifestivali kunstiline juht. Nr 23, lk 10.

PILLE LILL, laulja, Tallinna kammermuusika festivali kunstiline juht (Joosep Sang). Nr 30, lk 15.

HEILI VAUS-TAMM, Tallinna Filharmoonia produtsent. Nr  43, lk 15.

ANU TALI, dirigent (Priit Kuusk). Nr 47, lk 15.

 

KÕLAKODA

TIIT KÄNDLER: Miks kõlakoda kõlab? Nr 22, lk 18; Kaasaskantav kõlakoda sündis ikka ja jälle. Nr 27, lk 5; Inimese kõlakoda on looduses ainulaadne. Nr 28, lk 17; Inimene õpib kuulama kosmilist kõlakoda. Nr 32, lk 16; Muusikas kõlavad ka geenid. Nr 38, lk 7; Müra on muusika ema. Nr 41, lk 16; Ka füüsika mängib vahel keeltel. Nr 45, lk 10.

 

JUKEBOX

VELLO SALUMETS: Fats Domino. Nr 6, lk 10; Bill Haley. Nr 9, lk 15; Little Richard. Nr 15, lk 8; Carl Perkins. Nr 19, lk 18; Chuck Berry. Nr 23, lk 15; Buddy Holly. Nr 27, lk 7; The Platters. Nr 29, lk 11; Gene Vincent. Nr 33, lk 12; Jerry Lee Lewis. Nr 37, lk 11; Ricky Nelson. Nr 42, lk 8; Edukuse etalon kuldses puuris (Elvis Presley). Nr 46, lk 24.

 

MUUSIKAMAAILM

PRIIT KUUSK: nr 3, lk 10; nr 7, lk 10; nr 10, lk 10; nr 16; lk 13; nr 20, lk 10; nr 24/25, lk 21; nr 30, lk 10; nr 34, lk 10; nr 39, lk 11; nr 43, lk 14; nr  47, lk 10.

 

 

 

KIRJANDUS

ADAMSON, JAANUS. Hilineja. (Camus’ romaanist “Õnnelik surm”.) Nr 2, lk 24.

AFANASJEV, VAHUR. Raamat pole enam kallis. (Küsinud J. R.) Nr 46, lk 13.

ALA, JANAR. Mitte-nii-päris-kirjandus. (Kogumikust “Tekstilääts”.) Nr 38, lk 10.

AVESTIK, RAIT. Roosa ja karvane vana viht. (Maimiku, Eelmaa, Tolgi, Õunapuu ja Ulfsaki esseekogust “Vana viha”.) Nr 43, lk 6.

BOLTOWSKY, TOOMAS. Tõlkeraamatute häda ja viletsus. Lugeja haarab kivi. Nr 5, lk 4.

ELM, GREGOR. Käia esimest või teist teed? (Jaan Apsi romaanist “Tähtis kevad”.) Nr 46, lk 14.

FILIMONOV, P. Vaherahu sipelgapesas. Noore eestivene luule õied on ilusad. Nr 43, lk 7.

fs. Punkarina Leedu tervisvetel. Druskininkai rahvusvahelisel luulefestivalil. Nr 39, lk 18.

GARŠNEK, IGOR. Tänulikud surematud. (Toomas Raudami novellikogust “Tänulikud surnud”.) Nr 1, lk 5.

GRIŠAKOVA, MARINA. Eesti kultuuriruum jälle rikkam. (Geoffrey Chauceri “Canterbury lugudest”.) Nr 19, lk 12.

HALLAS, JAAKKO. Armas Jürgen! Nr 17, lk 14.

HAUG, TOOMAS. Tammsaare ja Tuglas. Nr 48, lk 22-23.

HELLERMA, KÄRT. Lindpriiuse märgi all. Coetzee nägemus inimese tühisusest ja võimetusest on piisavalt jõuline, et hinnata mõtleva inimese identiteediotsinguid tänapäeva ühiskonnas. Nr 36, lk 10.

HELME, PEETER. Elutud teod kesk elavat ilma. (Tiit Aleksejevi romaanist “Valge kuningriik”.) Nr 38, lk 10.

HELME, PEETER. Kaks ühes tulemus on null. (Nikolai Baturini romaanist “Sõnajalg kivis”.) Nr 42, lk 6.

HELME, PEETER. Kirjandus ja raha. Fragmente. Nr 17, lk 11.

HELME, PEETER. Kui tervik on osadest väiksem. (Mehis Heinsaare romaanist “Artur Sandmani lugu”.) Nr 10, lk 5.

HELME, PEETER. Kuidas kirjeldada meie ajastu inimtüüpi? Nr 33, lk 14-15.

HELME, PEETER. Põlvkonnaromaan saksa nooremas kirjanduses. Nr 24-25, lk 12.

HELME, PEETER. Vita illuminativa võti. (Béla Hamvasi “Veini filosoofiast”.) Nr 40, lk 5.

HENNOSTE, TIIT. Teooria vastu. (Liina Lukase monograafiast “Baltisaksa kirjandusväli 1890 – 1919”.) Nr 45, lk 4.

ILVES, AAPO. Rahva süda mandrijää hinguses. Miljon aastat Eesti teatrit. Nr 11-12, lk 24.

KAEVATS, MIHKEL. Selge jälg Eesti kirjanduselus. (Elo Viidingu luulekogust “Selge jälg”.) Nr 9, lk 7.

KANGRO, HANNA. Torumees ja metafüüsik. (Elo Viidingu luulekogust “Selge jälg”.) Nr 9, lk 7.

KANGRO, MAARJA. Tekst on erootiline objekt. (Jürgen Rooste intervjuu.) Nr 24-25, lk 5.

KAPLINSKI, JAAN. Suur üksiklane Stanisław Lem. Nr 13,  lk 7.

KAUS, JAN. Irooniast ja empaatiast romaanikunstis. Nr 20, lk 7.

KAUS, JAN. Kuidas eestlased Oulust ühe seltsi leidsid. Nr 43, lk 7.

KAUS, JAN. Loode-Venemaal soome-ugri kilde korjamas. Nr 38, lk 15.

KAUS, JAN. Lugeda tuleb! (Küsinud J. R.) Nr 46, lk 13.

KAUS, JAN. Tartu – iga hinna eest unenägu? Nr 31, lk 6.

KAUS, JAN. Ühe tilga võrra parem ookean. (David Mitchelli romaanist “Pilveatlas”.) Nr 35, lk 18.

KESS, EDWARD. Noored kirjutavad – elame edasi? Nr 18, lk 7.

KESS, EDWARD; KIIGEMÄGI, KRISTEL. Kaitskem kirjandust ja noori! Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi algatusel arutati tulevasi õppekavu. Nr 24-25, lk 5.

KIIGEMÄGI, KRISTEL; KESS, EDWARD. Kaitskem kirjandust ja noori! Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi algatusel arutati tulevasi õppekavu. Nr 24-25, lk 5.

KIIGEMÄGI, KRISTEL. Veidi väsinud absurd. (Urmas Vadi näidendeist.) Nr 11-12, lk 24.

KIIGEMÄGI, KRISTEL. Vägistamata Kivisildnik. (Kivisildniku kogust “Vägistatud jäämägi”). Nr 46, lk 14.

KIISLER, VILJA. Puberteetiku paradigma. Jan Kausi ”Tema” saadab Fowlesi ”Maagi” juurde, “Maag” juhatab tupikusse. Nr 33, lk 14-15.

KIVISILDNIK. Kirjanikud said jälle vasta mune. (Eniro ärikataloogist) Nr 17, lk 12.

KIVISILDNIK. Meie, monopolistid. Kirjaniku eelis ja helge tulevik. Nr 32, lk 9.

KORSTEN, TEET. Nüüd luuletused tulevad mürinal kõik. Tagasivaade “kirjanduslikule jumalateenistusele”. Nr 21, lk 19.

KOTJUHH, IGOR. Raduga sulgemine kui eestivene kirjanduse lugu. Nr 16, lk 6.

KRESSA, KAAREL. III ilmasõja aimdus ja äike Supilinnas. (Merca luulekogust ”Hele häärber”.) Nr 7, lk 5.

KRONBERG, JANIKA. Karl Ristikivi pärandist. Nr 3, lk 19.

KÕIVUPUU, MARJU. Ja mul oli veel nii palju öelda! Ühe balti idealisti valguses ja varjus. Nr 35, lk 19.

KÕIVUPUU, MARJU. Mine seenele! Sissejuhatus etnomükoloogiasse. Nr 47, lk 17.

KÜNSTLER, AILI. Tänapäeval on igaüks meist tõlkija. Nr 13, lk 6.

LIIV, ROLF. Laulev revolutsioon ja aborditung. (Toomas Vindi romaanist “Topeltvalgus”.) Nr 4, lk 5.

LIIV, TOOMAS. Eestlase keha avastaja. Peks kui Vilde patoloogia. Nr 30, lk 11.

LIIV, TOOMAS. Kas filoloog peaks raamatuid lugema? Nr 32, lk 10.

LIIV, TOOMAS. Möla-Mihklid, Mogri Märdid ja kirjutav raha. Nr 17, lk 12.

LIIV, TOOMAS. Saare fenomen ja erootika. Nr 40, lk 5.

LINDSALU, ELO. Kes on Eesti Nora? (Vilde naistest.) Nr 30, lk 13.

LUKAS, LIINA. Novalis ja romantiline sümfoonia. Nr 45, lk 4.

MAISTE, VALLE-STEN. Elu kui tantsuõhtu. (Milan Kundera “Teadmatusest”.) Nr 28, lk 6.

MATHURA. Kaplinski kaduvus ja kestvus. Nr 39, lk 18.

MATHURA. Kirjanik kui kaubaartikkel. Nr 6, lk 6.

MATHURA. Minu põlvkond: kurbus üksiolekust. (Intervjuu Marlow Pearse Weaveriga.) Nr 23, lk 5.

MATSIN, PAAVO. Haav laubal. (Leo Perutzi “Viimsepäevameistrist”.) Nr 15, lk 6.

MATSIN, PAAVO. Kõrvakiil või käesuudlus? Raave vaimupanu on ebaveenev. Nr 40, lk 6.

MERILAI, ARNE. Enne ja nüüd. Kõne Eesti Kirjanike Liidu üldkogul Tallinnas 17. märtsil 2006. aastal. Nr 13, lk 7.

MICHELSON, HELLE. Üks elupikkune armastuslugu. Jeannine Burby Maurice Careme’ile ja tema loomingule pühendatud elu. Nr 44, lk 18-19.

MIHKELSON, ENE. Et olla õnnelik, peab olema ärkvel. (Aija Sakova intervjuu.) Nr 19, lk 13.

MILLER, HANNA. Tõlkimise tagamaast? Kas Eestis saab tõlkija oma tööd hästi teha? Nr 13, lk 6.

MORITZ, HARRI. Eestlased Ojamaal dopingut jagamas. Nr 23, lk 4.

MORITZ, HARRI. Jalg ikka ukse vahel. Märkmeid Eesti kirjanduse teekonnalt ingliskeelsesse maailma. Nr 11-12, lk 25.

MÄND, HELJO. Ruumi peaks jätkuma ka teistele põlvkondadele. (Andra Teede intervjuu.) Nr 6, lk 7.

MÄRKA, VEIKO. Ahvideta planeet. (Meelis Friedenthali romaanist  “Kuldne aeg”.) Nr 26, lk 7.

MÄRKA, VEIKO. Eesti hümni sõnad on riikluse häbiplekk. Nr 43, lk 6.

MÄRKA, VEIKO. Kas olümpiaraamat on eesti kultuuri osa? Nr 7, lk 24.

MÄRKA, VEIKO. Kuus tükki, neist kaks tervet väärt. (Kauksi Ülle näidendeist.) Nr 28, lk 7.

MÄRKA, VEIKO. Seitse luuleraamatut, seitse debüüti. Nr 34, lk 6.

MÄRKA, VEIKO. Seitsmekümnendate irooniast tänase ilkumiseni. (Ingvar Luhaääre kogumikust “Nägin mulli Koiva jõel”.) Nr 47, lk 19.

MÜÜRSEPP, MARE. Kirjasõna kallistuses. Lastele mõeldud head kirjandust ja kultuuri on meil väga palju. Nr 8, lk 11.

MÜÜRSEPP, MARE. Meri ja lastekirjandus. Lastekirjanduse seminar Klaipėdas. Nr 30, lk 19.

NOONI, JUKKO. Vahur Afanasjevi näpp ühiskonna pärasooles. Nr 4, lk 5.

OTS, LOONE. Albert Speer, Hitleri suur vend. Nr 3, lk 6.

OTS, LOONE. Aurora ausus. (Debora Vaarandi mälestustest.) Nr 37, lk 5.

PAJU, IMBI. Et lugejasse jääks kõlama heli. (Käbi Laretei romaanist “Otsekui tõlkes”.) Nr 14, lk 18.

PAJU, IMBI. Nats, kes palus andeks. (Albert Speeri mälestustest.) Nr 3, lk 6.

PAUL, TOOMAS. Uku Masing ja naised. Nr 48, lk 23.

PERVIK, AINO. Neljanda päralejõudja rõõm. Mida peaks lastekultuur lapsele pakkuma? Nr 8, lk 11.

PILV, AARE. Runneli toon ja samm. (Hando Runneli luulekogust “Sinamu”.) Nr 9, lk 6.

PILV, AARE. Veidemann ühes paadis Kivisildnikuga? (Küsinud J. R.)Nr 46, lk 12.

PINO, NASTA. Kusagil kõrval. Glamuurse menukirjanduse kõrval on olemas üks “teine” kirjandus, inimlikum ja soojem, millest meil palju ei kõnelda. Nr 38, lk 19.

PÕDER, REIN. Ira Lemberist ja Ira Lemberiga. Nr 27, lk 17.

RAUDAM, TOOMAS. Evelyn Waugh ehk Kuidas olla irooniline kirjanduses. Nr 15, lk 6.

RAUDAM, TOOMAS. Lugude otsingul. (Jürgen Rooste intervjuu.) Nr 45, lk 7.

RAUDAM, TOOMAS. Naljakas, kurb, liigutav. (Zadie Smithi romaanist “Valged hambad”.) Nr 2, lk 4.

RAUN, OTT. Vägilase pilguga. (Kivisildniku “Tali valla ajaloost”.) Nr 3, lk 7.

REMSU, OLEV. Tunneb ja oskab. (Helga Nõu romaanist “Ood lastud rebasele”.) Nr 45, lk 7.

ROOSTE, JÜRGEN. Ei juhtunud midagi. Kirjandusaasta 2006. Nr 48, lk 21.

ROOSTE, JÜRGEN. Allapoole vööd – kuidas kaitsta kirjandust ja noori? Nr 22, lk 6.

ROOSTE, JÜRGEN. Alver põnekale? Deebüüdiauhind anti uuele proosatalendile. Nr 45, lk 6.

ROOSTE, JÜRGEN. Eesti Raudtee ja Sirbi kirjanduspreemia. Nr 1, lk 1.

ROOSTE, JÜRGEN. Elu või kirjandus! Tuglase kiri Marie Underi paljal rinnal. Nr 27, lk 18.

ROOSTE, JÜRGEN. Euroopa langeb dekadentsi. (Joseph Rothi “Kaputsiinide hauakambrist”.) Nr 4, lk 14.

ROOSTE, JÜRGEN. Kõnetada kolle või inimesi? Noortekogumik ”Tüdruk, kes sa teretasid vaime” tõotab ilusat tulevikku. Nr 18, lk 6.

ROOSTE, JÜRGEN. Lugeja surm. Tekstilääts. Kangelasema toitepiim. MICRO kirjanduse antoloogia. Nr 47, lk 16.

ROOSTE, JÜRGEN. Lugude otsingul. (Intervjuu Toomas Raudamiga.) Nr 45, lk 7.

ROOSTE, JÜRGEN. Militaarne ja ulmeline Iiob. (Nikolai Baturini romaanist “Sõnajalg kivis”.) Nr 42, lk 6.

ROOSTE, JÜRGEN. Mis oleks õiglane? (Õpikukirjastustest ja kirjanike honoraridest.) Nr 32, lk 8.

ROOSTE, JÜRGEN. Must mure, valge vaev? Teekond kirjandusest nahavärvini ja tagasi. Nr 35, lk 24.

ROOSTE, JÜRGEN. Mõned rahaküsimused kirjastajatele. Vastavad René Tendermann, Mihkel Mõisnik, Krista Kaer. Nr 17, lk 13-14.

ROOSTE, JÜRGEN. Pildimaagi lugu: Tõnis Mägi sõnus. Nr 29, lk 7.

ROOSTE, JÜRGEN. Rõõmustada isa surma üle. (Sartre’i “Sõnadest”.) Nr 37, lk 5.

ROOSTE, JÜRGEN. Sellest ei tea paljud. (Toomas Raudami novellikogust “Tänulikud surnud”.) Nr 1, lk 5.

ROOSTE, JÜRGEN. Tekst on erootiline objekt. (Intervjuu Maarja Kangroga.) Nr 24-25, lk 5.

ROOSTE, JÜRGEN. Potter pole süüdi. Eesti raamatute müügist. Nr 5, lk 5.

RUBEN, AARNE. Jääger ja meister. (Leena Landeri romaanist “Käsk”.) Nr 34, lk 7.

RUBEN, AARNE. Postipapa ja Aadu Must kuulutavad. (Sooniku, Musta ja Palametsa ajaloopõhistest kirjandusmängudest.) Nr 7, lk 5.

RUBEN, AARNE. Rauaaja ilusad valed. Lisandusi Lennart Mere katastroofiteooriale ”Hõbevalges” ja “Hõbevalgemas”. Nr 16, lk 7.

RUBEN, AARNE. Sotsialist Vilde. Nr 30, lk 12.

RUNNEL, SIMO. Unumisaegne näidend. (Hvostovi “Henrikust”.) Nr 28, lk 7.

SAKOVA, AIJA. Et olla õnnelik, peab olema ärkvel. (Intervjuu Ene Mihkelsoniga.) Nr 19, lk 13.

SCHMIDT, HENRI. Alla 16 mittesoovitav. (Matti Moguči luulekogust “Mina – metsikum mehike”.) Nr 22, lk 6.

SCHMIDT, HENRY. Salamander kivis. (Nikolai Baturini romaanist “Sõnajalg kivis”.) Nr 42, lk 6.

SILD, IVAR. Mäng, mis paberil, ei muuda midagi. (Mati Undi draamatekstist “Vend Antigone, ema Oidipus”.) Nr 11-12, lk 25.

SILD, IVAR. Pilk seminarile. Lätete pääl. Nr 27, lk 17.

SILD, IVAR. Seltskond katusel. (Nick Hornby romaanist “Pikk tee alla”.) Nr 41, lk 7.

SILD, IVAR. Suurt plaani pidav luuletaja. (Triin Soometsa kogust “Väljas”.) Nr 31, lk 7.

SILD, IVAR. Ühiskonna raudses haardes. (André Gide’i memuaaridest “Surra, et elada”.) Nr 21, lk 18.

SINIJÄRV, KARL MARTIN. Eesti Raudtee ja Sirbi kirjanduspreemia. Nr 1, lk 1.

SINIJÄRV, KARL MARTIN. Roiu Minn pole elanud asjata. (Herta Laipaiga “Kurjasajust”) Nr 41, lk 7.

SINIJÄRV, KARL MARTIN. Vihm, puts ja udu. (“Eesti räpptekstide kogumikust”.) Nr 18, lk 7.

SINIJÄRV, KARL-MARTIN. Vaigust inglite kompass. (Phillip Pulmanni fantasy-triloogiast.) Nr 8, lk 13.

SOIDRO, MART. Eestile on kombeks kaks olümpiaraamatut korraga. Nr 19, lk 12.

SONG, MATIS. Eksle surmani metsast välja. (Haruki Murakami romaanist “Norra mets”.) Nr 21, lk 18.

SONG, MATIS. Kiirenduskultuur aatomiseene varjus. (Douglas Couplandi romaanist “X-generatsioon”.) Nr 6, lk 6.

SULBI, RAUL. Eksootikat, psühholoogiat ja panoraame. (Raivo Seppo romaanist “Kuupaiste tütar”.) Nr 3, lk 7.

SULBI, RAUL. Muumia eksirännakud. (Vene ulmekirjanduse antoloogiast “Muumia”). Nr 29, lk 6.

TARREND, AVE. 2006 – 1947 ≠ 59, vaid mõnikord ka 60. Kuuskümmend aastat tagasi kogunes esmakordselt kuulus saksa kirjandusrühmitus Grupp 47. Nr 36, lk 11.

TEDER, TARMO. fs-i asjus. Nr 16, lk 6.

TEDER, TARMO. Kirjanikud häälitsesid leedu uduses vaikuses. 17. – 19. novembril peeti Šiauliais teist korda Euroopa kirjanduse päevi. Nr 44, lk 24.

TEDER, TARMO. Kirjanikud tuuritavad jälle. Nr 44, lk 1.

TEDER, TARMO. Kust tuul, sealt meel. (Gregor Elmi romaanist “Valmis nagu redis”.) Nr 20, lk 7.

TEDER, TARMO. Ühe tundehaige enesekasvatusest. (Jan Kausi romaanist “Tema”.) Nr 23, lk 4.

TEEDE, ANDRA. Elu algas liiga vara. (Sass Henno romaanist “Elu algab täna”.) Nr 26, lk 7.

TEEDE, ANDRA. Kõik see pisike ja hiiglaslik, millest elud tehtud on…(Oskar Tanneri romaanist “Mai lõpus õitsevad sirelid”.) Nr 44, lk 19.

TEEDE, ANDRA. Ruumi peaks jätkuma ka teistele põlvkondadele. (Intervjuu Heljo Männiga.) Nr 6, lk 7.

TEEDE, ANDRA. Varjamatult ilus haigus. (Eia Uusi romaanist “Kuu külm kuma”.) Nr 15, lk 7.

THOMSON, IAN. Graham Greene’i juhuslik kohtumine tippspiooniga I. Tõlkinud Ester Rooste. Nr 10, lk 24.

THOMSON, IAN. Graham Greene’i juhuslik kohtumine tippspiooniga II. Tõlkinud Ester Rooste. Nr 11-12, lk 24.

TOOMET, KAIRI. Kuuskümmend aastat Kadrioru kastanite all. Eduard Vilde muuseum 1946 – 2006. Nr 30, lk 14.

TOOTMA, REIN. Müüt ja veri. (Thomas Manni “Völsungite verest”.) Nr 29, lk 6.

TOOTMA, REIN. Õnnepalu veimevakk ehk Tee eikuhugi. Nr 20, lk 6.

TUNGAL, LEELO. Kaks nädalat vaikimist on sõnatu nõusolek. Nr 32, lk 9.

TUNGAL, LEELO. Riimifestival geisrite saarel. Nr 41, lk 6.

VAIKSOO, JAANUS. Kivi, kivim, kõige kivim… (Nikolai Baturini romaanist “Sõnajalg kivis”.) Nr 42, lk 6.

VAINO, MAARJA. Punase Lageda taeva all. Nr 20, lk 6.

VAINO, MAARJA. Tule ja proovi talupoja peksmist! Nr 30, lk 12.

VAINO, MAARJA. Ühe tegelase mälestused. (Mait Metsanurga elulooraamatust.) Nr 7, lk 4.

VALLIK, AIDI. Kirjandusõpe on muutumas. Nr 32, lk 8.

VALTON, ARVO. Kes kaitseks kirjanikku? Nr 17, lk 13.

VARBLANE, HANNES. Kas pähe või südamesse? (John Banville’i romaanist “Puutumatu”.) Nr 13, lk 24.

WAVER, MARLOW PEARSE. Minu põlvkond: kurbus üksiolekust. (Mathura intervjuu.) Nr 23, lk 5.

VEIDEMANN, REIN. Uue sajani uus kirjandus? Muutunud on see, kuidas kirjandust loetakse. Nr 46, lk 11.

VENE, ILMAR. Kirjanduspreemia teekond. Sartre’i keeldumine Nobeli preemiast viis Šolohhovi tunnustamisele kodanlikus läänes. Nr 37, lk 4.

VENE, ILMAR. Timurluse sajandi taustal. Ain Kaalepi 80. sünnipäevaks. Nr 22, lk 24.

VIIDING, ELO. Kas töö käibki kirjaniku arvelt? Nr 32, lk 9.

VIIDING, KRISTI. Ületõlgitud “Carmina Burana”. Nr 33, lk 24.

VIITOL, LIVIA. Eesti ja Läti sõprus üle aja. Mats Traat ja Knuts Skujenieks, “Me kohtusime juba aastal 1959!”. Nr 45, lk 6.

VIITOL, LIVIA. Luuletaja aed. Astrīde Ivask: kirjanikud võiksid omavahel rohkem suhelda. Nr 31, lk 7.

WIMBERG. Kirjaniku töö tuleb kalliks kuulutada. Nr 33, lk 15.

WIMBERG. Me elame erilisel ajal. (Küsinud J. R.)Nr 46, lk 12.

VISNAP, MARGOT. Loominguvabaduse hind on vabadusekaotus. (Teatriinimeste (auto)biograafiatest, päevikutest.) Nr 14, lk 18.

VOLT, MAREK. Katkendeid lugemispäevikust. (Eia Uusi romaanist “Kuu külm kuma”.) Nr 15, lk 7.

ÕUNAPUU, PIRET. Kuidas Kallas 1888. aastal rahvalaule kogus. Nr 18, lk 6.

 

 

 

Ilukirjandus (varamu, luule)

ELM, GREGOR. Majakavaht Saaremaalt. Lühijutt. Nr 40, lk 7.

H´AY, J´ANOS. Vabaduse. Lühijutt. Tõlkinud Hedda Maurer. Nr 43, lk 8.

HÖLDERLIN, ENE. Katke kommunistlikust kihutuspoeemist plankvärssides. Nr 47, lk 18.

ILVES, AAPO. Las ma sosista. Nr 23, lk 18.

ILVES, AAPO. Tolereeriv manifest. Nr 16, lk 16.

KAALEP, AIN. Pronkssõdur räägib. Nr 32, lk 24.

KALDMAA, JÜRI. Miks ma 5. veebruaril 1976. aastal isale miilitsa kutsusin? Seletuskiri. Nr 13, lk 5.

KALDMAA, JÜRI. Toitev ema. Följeton. Nr 29, lk 18.

KANGRO, HANNA. Luulet. Nr 2, lk 5.

KANGRO, MAARJA. K-luulet. Nr 33, lk 18.

KANGUR, MART. K-luulet. Nr 33, lk 18.

KAUS, JAN. Kuningas ja koobas. Nr 32, lk 24.

KAUS, JAN. Riigikogu ikkest vabaks! Följeton. Nr 15, lk 18.

KHAN, BANDIT. Imeline aed. Nr 20, lk 24.

KITSNIK, LAURI. K-luulet. Nr 33, lk 18.

KIVISILDNIK. Sõda on alles noor. Nr 20, lk 24.

KOORT, KATJA. K-luulet. Nr 33, lk 18.

KOTJUH, IGOR. Luulet. Nr 27, lk 19.

KOTJUH, IGOR. Luulet. Nr 47, lk 18.

KRESSA, KAAREL. Luulet. Nr 36, lk 18.

KRUUSA, KALJU. K-luulet. Nr 33, lk 18.

KUKORELLY, ENDRE. Trammis number kuus. Miniatuur. Tõlkinud Piia Taremaa. Nr 43, lk 8.

LIIV, ROLF. Kassapreili. Miniatuur. Nr 16, lk 16.

MATHURA. Läbi Vasknarva. Nr 32, lk 24.

MATHURA. Valik luuletõlkeid. Nr 23, lk 5.

MEREDITH, CHRISTOPHER. Luulet. Tõlkinud Ene-Reet Soovik. Nr 19, lk 19.

MERILAI, ARNE. Võluflööt. Nr 23, lk 18.

MÄRKA, VEIKO. Uusaastavisioon 2006. Nr 1, lk 5.

NESTOR, ANDREAS. Luulet. Nr 6, lk 18.

NÕU, HELGA. Torpeedo. Novell. Nr 26, lk 8-9.

PAMUK, ORHAN. Ma ei ole kellegi salakuulaja. Katke romaanist “Lumi”. Tõlkinud Ly Seppel. Nr 39, lk 12-13.

PARK, EEVA. Kaheksateistrealine luuletus. Nr 17, lk 11.

RAUD, REIN. Retsept. Miniatuur. Nr 23, lk 18.

RAUD, REIN. Selleks, et… Haiku. Nr 23, lk 4.

RAUDAM, TOOMAS. Mu Eesti. Luuletus. Nr 47, lk 18.

RAUDAM, TOOMAS. Väike lind. Miniatuur. Nr 7, lk 5.

RAUDAM, TOOMAS. Värdi. Novell. Nr 24-25, lk 18-19.

REEBUS. Muinasjutt õmblusmasinast. Nr 24-25, lk 19.

REMSU, OLEV. Päevalill, viis meetrit kõrge. Novell. Nr 24-25, lk 13 – 15.

RUBEN, AARNE. Kaks prohvetlikku anonüümkirja. Novell. Nr 24-25, lk 16-17.

RUITLANE, OLAVI. Märts sulakaval tapjakuu. Nr 13, lk 5.

SINIJÄRV, KARL MARTIN. Luulet. Nr 2, lk 5.

SURSU, ANDRES. Luulet. Nr 6, lk 18.

TEEDE, ANDRA. Luulet. Nr 6, lk 18.

TUNGAL, LEELO. Luulet. Nr 23, lk 18.

VAHER, BERK. Merekiri. Võõras. Miniatuurid. Nr 3, lk 24.

VETEMAA, ENN. De prostitutio. Lühipoeem. Nr 6, lk 24.

VIITOL, LIVIA. Luulet. Nr 20, lk 24.

VIITOL, LIVIA. Luulet. Nr 32, lk 24.

WIMBERG. Hakkan kõigile meeldima. Nr 36, lk 18.

WIMBERG. Mäss! Nr 46, lk 11.

ÜKSKÜLA, KRISTJAN. Luulet Nr 36, lk 18.

 

Pealelend

HALJAMAA, KADRI. Koolibri tariifid. (Küsinud J. R.)Nr 32, lk 10.

SINIJÄRV, KARL MARTIN. “OP-is” kirjanduslõik. (Küsinud J. R.)Nr 34, lk 7.

VIIRES, PIRET. Kirjanike liidu taksid. (Küsinud J. R.)Nr 32, lk 10.

VAIKSOO, JAANUS. Vilde rehabiliteerimine. (Küsinud J. R.)Nr 30, lk 14.

Kirjandusmaailm

EESMAA, LAURI. Nr 27, lk 17; nr 35, lk19; nr, lk 16; nr 9, lk 6

 

 

 

KUNST

ABEL, TIINA. Paratamatus teha, vabadus luua, kohustus muutuda. (Kunstiklassika eksponeerimisest Kumus.) Nr 15, lk 14.

ABEL, TIINA. Pöörane isand Rops. (Félicien Ropsi näitus Kumus). Nr 48, lk 28.

ADLER, TAL. Tõotatud maa  – kellele? (Intervjueerinud Reet Varblane.) Nr 45, lk 24.

ALBER, MERIKE. Wendy Ramshaw ja Picasso naised. Nr 13, lk 13.

ALLAS, ANU. Segaste aegade küsimus. (EKLi aastanäitus “Kurja lilled”.) Nr 32, lk 13.

ARJAKAS, KÜLLO. Vabaduse monument, vabadussammas, Vabadussõja monument – milline ja kelle jaoks? (Vestlusringis osalesid Aili Vahtrapuu, Villem Tomiste, Andri Ksenofontov, Arvo Rikkinen, Heie Treier, Reet Varblane.) Nr 30, lk 5 – 7.

ARTEL, RAEL. Berliini biennaal: teater ühel tänaval. Nr 18, lk 12.

ARTEL, RAEL. Kultuuriajakirjanduslik initsiatiiv Tartust. (Cheese) Nr 22, lk 8.

ARTEL, RAEL. Naeratusmasinad – täitsa OK näitus. (Berliini rahvusvaheline meediakunstifestival.) Nr 8, lk 6.

ARTEL, RAEL. Uskumatult nõrk “Ars 06”. (Näitus Kiasmas.) Nr 5, lk 6.

BEN-JOVI, NOAM. “Olen õppinud piirangutest lugu pidama, ettetulevaid takistusi eelisteks pöörama.” (Intervjueerinud Silja Saarepuu ja Villu Plink.) Nr 42, lk 16.

BUKOVEC, MERLE. Teekond on niisama oluline kui tulemus. (Mare Saare ja Tiina Sarapu näitus Ku galeriis.) Nr 45, lk 9.

Eesti kunsti näitused välismaal. Nr 9, lk 18.

EKTERMANN, MAARIN. Kirev ja kõigile avatud Artishok: www.artishok.blogspot.com. (Vestlusringis Elnara Taidre, Margus Kiis, Margus Tamm, Reet Varblane.) Nr 29, lk 9.

EKTERMANN, MAARIN. Seks Vaalas ehk Täna öösel me ei maga. Nr 21, lk 6.

EKTERMANN, MAARIN. Wazzap? (Rael Artel Gallery) Nr 27, lk 9.

ELKEN, JAAN. Berliin on Euroopa süda. (Euroopa kunstnike nõukogu aastakonverents). Nr 48, lk 9.

ELNARA MAARIN. “In-graafika” kümnendal festivalil ei olnud pidupäevahõngu. Nr 4, lk 7.

ELNARA MAARIN. Kahe sajandi kunstnikud. (Kristjan ja Paul Raua näitus Kumus.) Nr 37, lk 7.

EPNER, EERO. Arraku kunstil on kaalu. (Vestlesid Eero Epner ja Andreas Trossek.) Nr 42, lk 17.

EPNER, EERO. Avangardismi stardilava (Kaido Ole, Marko Mäetamme ja Andres Toltsi “Kuningas Ubu” illustratsioonid.) Nr 28, lk 24.

GRIGOR, INDREK. Härra Kongo plahvatuslikud vaikelud. (Alfred Kongo näitus Tartu kunstimuuseumis.) Nr 41, lk 12.

GRIGOR, INDREK. Kevad ja naised. (Andres Sütevaka näitus Tartu kunstimuuseumis.) Nr 19, lk8.

GRIGOR, INDREK. Manifestoloog Tiit Hennoste: “Manifesti eelduseks on suur narratiiv!” (Intervjuu Tiit Hennostega, küsitlenud Indrek Grigor ja Liisa Kaljula.) Nr 35, lk 14.

GRIGOR, INDREK; KALJULA, LIISA. Manifetiš! (Manifestide päev Tartus.) Nr 17, lk 7.

HAIN, JÜRI. Ahvenamaa, Tuglas ja teised. Nr 16, lk 8.

HAIN, JÜRI. Kunstikilde küllusesarvest. (Evald Okase eksliibrised.) Nr 8, lk 7.

HAIN, JÜRI. Sada aastat esimesest eesti kunstinäitusest. Nr 29, lk 8.

HAIN, JÜRI. Veel Dora Gordine’ist. Nr 36, lk 8.

HAIN, JÜRI. Viinistule, Viinistule! Nr 26, lk 4 – 5..

HELME, SIRJE. Suured ja vannutatud. (Kumu ja rahvusluse mõiste.) Nr 15, lk 12.

HENNOSTE, TIIT. Manifestoloog Tiit Hennoste: “Manifesti eelduseks on suur narratiiv!” (Küsitlenud Indrek Grigor ja Liisa Kaljula.) Nr 35, lk 14.

HÄRM, ANDERS. Teater, kunst ja Gucci. Nr 11/12, lk 8.

JACKSON, LESLIE. Triennaalist ja preemiatest. (Tallinna tarbekunsti triennaal). Tõlkinud Kai Lobjakas. Nr 13, lk 12.

JOUANNO EVELYN. Kunstnikud kui ajastu südametunnistus. (Intervjueerinud Reet Varblane.) Nr 18, lk 13.

JAY RUBY. Visuaalantropoloogia – inimlik mõõde asjade maailmas. (Intervjueerinud Peeter Linnap.) Nr 23, lk 6.

JUNG, IVAR. Berlin Auguststrasse. (Berliini biennaal.) Nr 18, lk 12.

JUURAK, ANU; PÄÄSUKE, TIIT. Joonistus läheb moodi II. Nr 32, lk 12.

JÕEKALDA, LOIT; THURLOW, VAPPU. Joonistamine läheb moodi. Nr 31, lk 9.

JÕEKALDA, LOIT; THURLOW, VAPPU. Lõigutud aeg – “Impact 5”. Graafikakonverents Hanri Bergsoni võtmes. Nr 47, lk 6.

KAJANIEMI, AINO; OLLISAAR, AET. Gobelään ühendab sõnumi ja traditsiooni. (Üles kirjutanud Kaidi Tago.) Nr 46, lk 19.

KALJULA, LIISA. Manifestoloog Tiit Hennoste: “Manifesti eelduseks on suur narratiiv!” (Intervjuu Tiit Hennostega, küsitlenud Indrek Grigor ja Liisa Kaljula.) Nr 35, lk 14.

KALJULA, LIISA; GRIGOR, INDREK. Manifetiš! (Manifestide päev Tartus.) Nr 17, lk 7.

KALNINA, IEVA. Kunstnikud kui ajastu südametunnistus. (Intervjueerinud Reet Varblane). Nr 18, lk 13.

KANGOR, EERO. Agnostiline sirm. (Ivar Kaasiku näitus Ku galeriis.) Nr 22, lk 8.

KANGOR, EERO. Pallaslitaania. (Pallase skulptuuri näitus Tartu kunstimuuseumis.) Nr 33, lk 7.

Kas ebamugavad 90ndad või hittide paraad? (EKA kunstiteaduse magistrantide seminaritöödest kokku pannud Katrin Kivimaa). Nr 40, lk 9.

KAUS, JAN; ROOSTE, JÜRGEN. Hirmu iroonia. (Kiasma näitus “Ars 06”.) Nr 14, lk 11.

KELOMEES, RAIVO. “Tehnobia” – taaskohtumine tulevikuga. Nr 24/25, lk 11.

KELOMEES, RAIVO. Eesti videokunsti otsingutel. Nr 45, lk 8 – 9.  

KELOMEES, RAIVO. Kümnendi museumiseerimine. (1990ndate näitus Kumus.) Nr 31, lk 8 – 9.

KELOMEES, RAIVO. Rakenduslik kunstiteadus näoga publiku poole. (Ants Juske raamat “Külmetav Eesti kunstnik”.) Nr 28, lk 16.

KELOMEES, RAIVO. Tagasi tulevikku. (“Ars Electronica” näitus Linzis.) Nr 36, lk 9.

KELOMEES, RAIVO. Väike kunst Berliini biennaalil. Nr 18, lk 11.

KI WA. Pealkiri pealkirjale. (Merike Estna ja Maksim Surini näitus Draakoni galeriis.) Nr 37, lk 6.

KIIK, KAIA. Viis miljardit aastat libisemist. (Pariisi Tōkyō palee näitus.) Nr 37, lk 6.

KIIL, VIRVE. Materjali vastupanu ja võlu. (Klaasikunstnike aastanäitusel Ku galeriis vestlesid Virve Kiil ja Reet Varblane). Nr 33, lk 6 – 7.

KIIS, MARGUS. Kirev ja kõigile avatud Artishok: www.artishok.blogspot.com. (Vestlusringis Maarin Ektermann, Elnara Taidre, Margus Tamm, Reet Varblane.) Nr 29, lk 9.

KIRME, KAALU. Carl Ehrnroothi kogu lõpp. Nr 46, lk 6.

KIVIMÄE, JUTA. Dora Gordini teekond suurde kunsti algas Tallinnast. Nr 31, lk 10.

KIVIMÄE, JUTA. Kui meister on lahkunud. (Edgar Viies) Nr 36, lk 8.

KIVIMÄE, JUTA. Kuidas esitleda nõukogude kunsti – vaade muuseumi seest. Nr 15, lk 14.

KIVIMÄE, JUTA. Mälestusmärk skulptuuriõpetajale. (Jaak Soansi mälestusmärk Kalju Reitelile.) Nr 8, lk 6.

KIVIMÄE, JUTA. Suurlinn kui ainukordne elamus. (Martin Saare näitus Viviann Napa galeriis.) Nr 18, lk 14.

KIVIMÄE, JUTA. Tandem Paul ja Anna Daniela Rodgers, Kaunase modernistid ja arenev Meiu Münt. Nr 10, lk 18.

KIVIMÄE, JUTA. Värske pilk XIX ja XX sajandi vahetuse kultuurile. (Kristjan ja Paul Raua konverents Kumus.) Nr 40, lk 8.

KOLL, KERSTI. Akvarell muutuvas ajas. (Tiiu Pallo-Vaigu näitus Viinistu kunstimuuseumis.) Nr 40, lk 8.

KOMISSAROV, EHA. Sotsrealism ja geeniuskunstnik. (Kumu nõukogude aja ekspositsioon.) Nr 15, lk 13.

KRUUS, ÜLLE. Uusi aspekte Eduard Wiiralti loomingu mõistmisel. Nr 32, lk 11.

KSENOFONTOV, ANDRI. Armastusega Vepsamaalt. (Kadri Viirese ja Andri Ksenofontovi Vepsamaa ekspeditsioonide meenutused on üles kirjutanud Anneli Porri.) Nr 39, lk 8 – 9.

KSENOFONTOV, ANDRI. Jüri tee Jumala juurde. (Jüri Arraku kunst.) Nr 47, lk 4.

KSENOFONTOV, ANDRI. Perekond Roosvalt Vaalas ja Faales. (Mari Roosvalti näitus Vaalas ja Uno Roosvalti näitus Fahle restoranis.) Nr 44, lk 7.

KSENOFONTOV, ANDRI. Tali melanhoolne passioon. (Andres Tali näitus Vaalas.) Nr 2, lk 7.

KSENOFONTOV, ANDRI. Vabaduse monument, vabadussammas, Vabadussõja monument – milline ja kelle jaoks? (Vestlusringis osalesid Küllo Arjakas, Aili Vahtrapuu, Villem Tomiste, Arvo Rikkinen, Heie Treier, Reet Varblane.) Nr 30, lk 5 – 7.

KURG, ANDRES. Kahe vahel. (Tallinna rakenduskunsti triennaal “Kaks lähedast”.) Nr 10, lk 1.

KURVITZ, RAOUL. Kumu: väited ja teesid. Nr 15, lk 11 – 12.

KUUSK, LAURA. Kunst on vaimu avardumise üks keskseid koldeid. (Intervjuu Peeter Maria Lauritsaga.) Nr 1, lk 6.

KUUSK, LAURA. Lood toimivad ajas. (Näitusesari “Story” Tallinna Linnagaleriis). Nr 48, lk 17.

KUUSK, LAURA. Ma tean, mida sa näitad end olevat teinud läinud suvel. (EKA fotokunsti tudengite näitus EKA galeriis.) Nr 36, lk 7.

KÕIV, REELI. Jaan Punga maaliline kontseptsioon. Nr 46, lk 6.

KÄESEL, TIINA. Kellele sa järgned? (Tallinna tarbekunstitriennaali põhinäitus.) Nr 13, lk 13.

KÄESEL, TIINA. Kroomne, monokroomne. (Noorte ehtekunstnike tööde näitus “Chroma”.) Nr 34, lk 13.

KÜBARSEPP, RIIN. Illusionismikesksus tuntud headuses… (Urve Küttneri näitus Decos.) Nr 20, lk 18.

KÜBARSEPP, RIIN. Kunstiga demokraatia vastu: kus tegijaid, seal nägijaid. (Perfromance’i-festival “Diverse Universe”.) Nr 24/25, lk 11.

KÜBARSEPP, RIIN. Kunstitelg Nemunase lisajõe Nerise suudme ja Emajõe Ateena vahel. (Tartu kunstinäitused Kaunases ja Kaunase kunstinäitused Tartus ja Narvas.) Nr 16, lk 9.

LAANISTE, MARI. Kes võitleb tuuleveskitega? (Muhammedi karikatuurid.) Nr 6, lk 13.

Lahkus teadlane ja kunstnik John Smith (13. XII 1943 – 14. III 2006). Nr 10, lk 18.

LAIMRE, MARCO. Mida teha “paadami ilaga”? (Näitus “Kapital” Tallinna Kunstihoones.) Nr 6, lk 11.

LAMP, ENE. Leili Kuldkepi esteetiline müstitsism. (Leili Kuldkepi näitus tarbekunsti- ja disainimuuseumis.) Nr 38, lk 18.

LAURINGSON, ANDRUS. Puudumine teeb meeled teravaks. (Margot Kase kureeritud fotonäitus “Kunstnik kaardil” ja Anna Hintsi kureeritud fotonäitus “Isad”.) Nr 44, lk 6.

LAURITS, PEETER MARIA. Fraktaalsed maasikud. (Arne Maasiku näitus Hobusepea galeriis.) Nr 1, lk 6.

LAURITS, PEETER MARIA. Kunst on vaimu avardumise üks keskseid koldeid. (Intervjueerinud Laura Kuusk.) Nr 1, lk 6.

LAURITS, PEETER MARIA. Maainemise tiatrijutt. Nr 11/12, lk 8.

LEVI, MAI. Paul ja Kristjan Raua näituse lõppemise eel. Nr 37, lk 7.

LEVIN, MAI. “Ekstaas” Tartus. (Graafika aastanäitus Tartu Kunstimajas.) Nr 42, lk 18.

LEVIN, MAI. Flöödimäng veevärgitorudel. (Concordia Klari näitused Draakonis ja G-galeriis.) Nr 2, lk 6.

LIIVAT-MAKAROVA, LOLA. Tõdede mastaap. (Kumu ekspositsioon.) Nr 11/12, lk 7.

LILLEMETS, ENN. Helju Sarnet Zaurami nihkunud ruum. Nr 17, lk 6.

LINDPERE, PIRET. Vabaduse ausammas ja Vabaduse väljak 1920 – 2006. Nr 30, lk 5 – 7.

LINNAP, PEETER. Kes millist pilti kardab? (Poliitilisest kunstist 2006. aasta seisuga.) Nr 6, lk 12.

LINNAP, PEETER. Visuaalantropoloogia – inimlik mõõde asjade maailmas. (Intervjuu Jay Rubyga.) Nr 23, lk 6.

LOBJAKAS, KAI. Avastatud klaas. (Rahvusvaheline klaasiüliõpilaste näitus Kullo galeriis.) Nr 20, lk 18.

LOBJAKAS, KAI. Disaineri professiooni eripära. Nr 34, lk 13.

LOBJAKAS, KAI. Kees Dorst oskab disainist paeluvalt kirjutada. Nr 34, lk 14.

LOBJAKAS, KAI. Samm tootedisainist edasi. (Tarmo Luisu näitus “NBD” tarbekunsti- ja disainimuuseumis.) Nr 1, lk 7.

LOBJAKAS, MERLE. Filosofeeriv kunstnik ja meisterlik klaasipuhuja Eino Mäelt. Nr 4, lk 6.

LÕO, ANDRES. Meelevaldselt Ugandast, Zimbabwest ja doktor Mugabe prillidest. (Näitus “Vägivald ja propaganda” Tallinna Kunstihoones.) Nr 19, lk 8.

MANGLUS, EILVE. Igapäevaste teemadega Rietveldi akadeemiast. (Näitus “Two close ones, close to the everyone” EKA galeriis.) Nr 13, lk 12.

MOOR, ARGO. Uus ja vana, ideede taaskasutus. (Tallinna tarbekunstitriennaali konverentsi ettekanne.) Nr 13, lk 11, 14.

MURRE, ALEKSANDRA. Portselanist rahvas, valitseva ideoloogia peegeldus (Vene XIX sajandi portselankujude näitus Mikkeli muuseumis). Nr 23, lk 7.

MURRE, ALEKSANDRA. Valitsejaportreede hiilgus ja viletsus. (näitus “Vene valitsejad” Kadrioru lossis ja  Mikkeli muuseumis.) Nr 47, lk 5.

MÄLK, KADRI. Kuldkäpp, mõistatuslik. (Leili Kuldkepi näitus tarbekunsti- ja disainimuuseumis.) Nr 38, lk 18.

MÄLK, KADRI. Vesipühvli soojus. (Julia Maria Pihlaku ja Ulvi Tiidu näitus Tallinna Linnagaleriis.) Nr 3, lk 18.

MÄNDMAA, KRISTJAN. Disainiaasta on alanud. Nr 34, lk 1.

MÜÜRSEPP, EVELYN. Siin ja praegu. (Prantsuse Ici-Meme’i grupi Tartu linnaruumi aktsioonid.) Nr 17, lk 7.

NURK, KAIRE. “tARTu” kaubamaja. (Tartu kunstikuu.) Nr 7, lk 9.

OJAVEE, ANU. Mood – kas kunst või kommerts? (Tarbekunsti- ja disainimuuseumi vestlusring Tallinna Moemajast.) Nr 9, lk 9.

OLLISAAR, AET; KAJANIEMI, AINO. Gobelään ühendab sõnumi ja traditsiooni. (Üles kirjutanud Kaidi Tago.) Nr 46, lk 19.

PALGI, MARIS. “PostsovkhoZ 6. Inimloomaaed”. Nr 32, lk 11.

PALOVEER, ANNELI. Teekond on niisama oluline kui tulemus. (Mare Saare ja Tiina Sarapu näitus Ku galeriis.) Nr 45, lk 9.

PAULUS, KARIN. Teadus tarvikutes. (Anneli Porri ja Pilletriin Männiku kuraatorinäitus “Teadus ja tänapäev”.) Nr 13, lk 14.

PIIRIMÄE, KRISTA. Figuur teeb võidukäiku. (Tartu kunstnike aastalõpunäitus.) Nr 3, lk 18.

PIIRIMÄE, KRISTA. Tartu Kunstimuuseum loobub tarbekunstist. Nr 5, lk 18.

PIIRMA, PIIBE. Meediakunsti mainet saab tõsta ainult järjekindla tööga. (Intervjueerinud Reet Varblane.) Nr 21, lk 7.

PLINK, VILLU. “Olen õppinud piirangutest lugu pidama, ettetulevaid takistusi eelisteks pöörama.” (Noam Ben-Joviga vestlesid Silja Saarepuu ja Villu Plink.) Nr 42, lk 16.

PORRI, ANNELI. Armastusega Vepsamaalt. (Kadri Viires ja Andri Ksenofontov meenutavad Vepsamaa ekspeditsioone.) Nr 39, lk 8 – 9.

PORRI, ANNELI. Klassikaline Viin ja nuga. Nr 28, lk 15.

PORRI, ANNELI. Varuväljapääs. Haamer on bussijuhi käes. (Emergency’i biennaal Tallinna Kunstihoones.) Nr 18, lk 14.

POSLAWSKI, GEORG. Olematu vabaduse tähe all. (Moskva kunstielu.) Nr 38, lk 16 – 17.

PÄRN, MARTIN. Vaikuses klõbisevate lusikate helin. (Disaini olemus.) Nr 34, lk 11.

PÄÄSUKE, TIIT; JUURAK, ANU. Joonistus läheb moodi II. Nr 32, lk 12.

RAUD, ROSITA; VARBLANE, REET. Ka meie ajastu vajab narre. (Marcos Lòpeze ja Peeter Lauritsa näitus Tallinna Kunstihoones.) Nr 14, lk 10.

REIN, TOOMAS. Kalevite Kange poega. (Kalevipoja monument.) Nr 39, lk 24.

RIKKINEN, ARVO. Vabaduse monument, vabadussammas, Vabadussõja monument – milline ja kelle jaoks? (Vestlusringis osalesid Küllo Arjakas, Aili Vahtrapuu, Villem Tomiste, Andri Ksenofontov, Heie Treier, Reet Varblane.) Nr 30, lk 5 – 7.

ROOSTE, JÜRGEN. Kalevipoeg kanalisatsioonis? Nr 31, lk 1.

ROOSTE, JÜRGEN; KAUS, JAN. Hirmu iroonia. (Kiasma näitus “Ars 06”.) Nr 14, lk 11.

SAAR, JOHANNES. Kogutud kriisid (1990ndate näitus.) Nr 26, lk 1.

SAAR, JOHANNES. Kunstnikust sirgub kodanik.  Nr 2, lk 2.

SAAREPUU, KAI. Filosofeeriv kunstnik ja meisterlik klaasipuhuja Eino Mäelt. Nr 4, lk 6.

SAAREPUU, SILJA. “Olen õppinud piirangutest lugu pidama, ettetulevaid takistusi eelisteks pöörama.” (Noam Ben-Joviga vestlesid Silja Saarepuu ja Villu Plink.) Nr 42, lk 16.

SAKK, IVAR. Kaunimad või parimad raamatud ehk 25 kaunimat kui raamatute Eurovisioon. (Konkurss “25 kaunimat raamatut” rahvusraamatukogus.) Nr 5, lk 7.

SAKK, IVAR. Tundmatu eesti disain. (Eesti disainiajalugu puudub.) Nr 34, lk 12.

SEPPER, KERSTI. Põhjamaised peegeldused Sagadis ja Viinistus. (Intervjueerinud Reet Varblane.) Nr 27, lk 10.

SIRAM. Kunsti niuksatused poliitilises müras.  Nr 6, lk 13.

SIRAM. Küüniku kaootilised kroonikad. (Baird Jonesi raamat “Mark Kostabi ja East Village’i kunstielu”.) Nr 28, lk 16.

SOOMRE, MARIA-KRISTIINA. XXI sajandi muuseum. (Kumu seminar.) Nr 21, lk 6.

STAHL, KAI. Nähtav nähtamatu: meeste aluspükste ajalugu Soomes. (Näitus Helsingi Tennispalatsis.) Nr 5, lk 7.

SUNDELEVITŠ, ILJA. Kultuuridessant Sillamäe aatomilinna. Nr 35, lk 12.

SUNDELEVITŠ, ILJA. Külastaja märkmed. (Soosterite näitus Moskvas.) Nr 38, lk 16 – 17.

SUNDELEVITŠ, ILJA. Leiderman ja filosoof Fjodorovi hauakivi. (Juri Leidermani näitus Ku galeriis.) Nr 19, lk 7.

SUVISTE, JANE. Meediakunsti mainet saab tõsta ainult järjekindla tööga. (Intervjueerinud Reet Varblane.) Nr 21, lk 7.

SÄDE, MARGIT. Lõpunäitustest meil ja mujal. Nr 26, lk 5.

TAGO, KAIDI. Gobelään ühendab sõnumi ja traditsiooni. (Intervjuu Aino Kajaneimi ja Aet Ollisaarega). Nr 46, lk 19.

TAIDRE, ELNARA. Kirev ja kõigile avatud Artishok: www.artishok.blogspot.com. (Vestlusringis Maarin Ektermann, Margus Kiis, Margus Tamm, Reet Varblane.) Nr 29, lk 9.

TAIDRE, ELNARA. Meele otsiv vaim elab konkreetses luules. (Raul Meele seminar.) Nr 10, lk 18.

TAIDRE, ELNARA. Tikud, nihked, iroonia. (Kaido Ole näitus Tallinna Kunstihoone galeriis.) Nr 36, lk 7.

TAIDRE, KARIN. Narva kunstielu XIX sajandi lõpul – XX sajandi algul. (Intervjueerinud Reet Varblane). Nr 20, lk 13.

TAMM, MARGUS. Kirev ja kõigile avatud Artishok: www.artishok.blogspot.com. (vestlusringis Maarin Ektermann, Margus Kiis, Elnara Taidre, Reet Varblane.) Nr 29, lk 9.

TARAND, KAAREL. Kas saame üle koera saba? (Vabadussõja monument.) Nr 30, lk 1.

TEDER, TARMO. Elagu vaimsete varblaste vabariik! Nr 28, lk 1.

TEEDE, ANDRA. Külmemat maailma, kibedamat surma! (Näitus “Vägivald ja propaganda” Tallinna Kunstihoones.) Nr 19, lk 8.

THURLOW, VAPPU. Miks? (Turu graafikute näitus G-galeriis.) Nr 22, lk 8.

THURLOW, VAPPU; JÕEKALDA, LOIT. Joonistamine läheb moodi. Nr 31, lk 9.

THURLOW, VAPPU; JÕEKALDA, LOIT. Lõigutud aeg – “Impact 5”. Graafikakonverents Hanri Bergsoni võtmes. Nr 47, lk 6.

TOMBERG, BRUNO. Disainiaasta. (Näitused “40 aastat disainiharidust Eestis” tarbekunsti- ja disainimuuseumis ja Eesti disaini auhinna nominentide näitus disaini- ja arhitektuurigaleriis.) Nr 39, lk 10.

TOMBERG, JAAK. Impersonaalse mälu pimik. (Alan Proosa näitus Rael Arteli galeriis Tartus.) Nr 27, lk 9.

TOMISTE, VILLEM. Vabaduse monument, vabadussammas, Vabadussõja monument – milline ja kelle jaoks? (Vestlusringis osalesid Küllo Arjakas, Aili Vahtrapuu, Andri Ksenofontov, Arvo Rikkinen, Heie Treier, Reet Varblane.) Nr 30, lk 5 – 7.

TRALLA, MARE. Linn biennaali keskpunktis. (Liverpooli biennaal.. Nr 45, lk 8 – 9.

TREIER, HEIE. Kaks Künnaput ja elu põhiväärtused. (Vilen Künnapu ja August Künnapu näitus “Ühisväli”.) Nr 44, lk 7.

TREIER, HEIE. Vabaduse monument, vabadussammas, Vabadussõja monument – milline ja kelle jaoks? (Vestlusringis osalesid Küllo Arjakas, Aili Vahtrapuu, Villem Tomiste, Andri Ksenofontov, Arvo Rikkinen, Reet Varblane.) Nr 30, lk 5 – 7.

TROSSEK, ANDREAS. “Kapitalist” (sulgudes endasse). Nr 6, lk 14.

TROSSEK, ANDREAS. Arraku kunstil on kaalu. (Vestlesid Eero Epner ja Andreas Trossek.) Nr 42, lk 17.

TROSSEK, ANDREAS. Kriminaalne enesepilt ja luhtumuslik karistus. (Andres Härmi kuraatorinäitus “Kuritöö ja karistus” Kunstihoones.) Nr 43, lk 18.

UNTERA, ANNE. Ahvenamaal astuti nooreestlaste jalajälgedes. Nr 26, lk 4 – 5..

UNTERA, ANNE. Graafikakiri Krakówist. Nr 38, lk 17.

UNTERA, ANNE. Läti sakslane Brotze ja Eesti ajalugu. Nr 17, lk 6.

USLAR, KRISTIINA. Teekond on niisama oluline kui tulemus. (Mare Saare ja Tiina Sarapu näitus Ku galeriis.) Nr 45, lk 9.

VAHER, BERK. Rael Arteli ruumirituaal Tartu linnaraamatukogus. Nr 22, lk 8.

VAHTRAPUU, AILI. Vabaduse monument, vabadussammas, Vabadussõja monument – milline ja kelle jaoks? (Vestlusringis osalesid Küllo Arjakas, Villem Tomiste, Andri Ksenofontov, Arvo Rikkinen, Heie Treier, Reet Varblane.) Nr 30, lk 5 – 7.

VALKONEN, MARKKU. Soomlased saavad järjekordse nüüdiskunsti muuseumi. (Intervjueerinud Reet Varblane.) Nr 35, lk 14.

VARBLANE, REET.  XX sajandi futuristi Leo Lapini kuraatoriprojekt “Tehnobia”. Nr 22, lk 1.

VARBLANE, REET. Feminism on ka praegu hädavajalik mõtteviis (Intervjuu Guerilla Girlsiga.) Nr 9, lk 8.

VARBLANE, REET. Intiimselt mõõtmatu Avo Keerend. Nr 4, lk 6.

VARBLANE, REET. Jõhvi lagunev raudteesild ja kujurite sillad. (Kujurite ühenduse aastanäitus Jõhvis.) Nr 31, lk 10.

VARBLANE, REET. Keskne suurüritus puudub, askeldamist jätkub kõikjale. (“Kunstisuvi”) Nr 27, lk 8.

VARBLANE, REET. Kirev ja kõigile avatud Artishok: www.artishok.blogspot.com. (Vestlusringis Maarin Ektermann, Elnara Taidre, Margus Kiis ja Margus Tamm.) Nr 29, lk 9.

VARBLANE, REET. Kunst – kellele ja kus? Nr 48, lk 17.

VARBLANE, REET. Kunst, pangad, raha! (Flo Kasearu ja Alide Zvorovski pangaprojekt.) Nr 33, lk 8.

VARBLANE, REET. Kunstiõpetus järjest visualiseeruvamas maailmas. Nr 32, lk 6.

VARBLANE, REET. Kunstnikud kui ajastu südametunnistus. (Emergency’ biennaalist vestlevad kuraator Evelyn Jouanno ja Riia linna näitusehalli juhataja Ieva Kalnina.) Nr 18, lk 13.

VARBLANE, REET. Meediakunsti mainet saab tõsta ainult järjekindla tööga. (Intervjuu Jane Suviste ja Piibe Piirmaga.) Nr 21, lk 7.VARBLANE, REET. Manipulaator Tony Oursler. (Näitus Helsingi Tennispalatsis.) Nr 5, lk 6 .

VARBLANE, REET. Materjali vastupanu ja võlu. (Klaasikunstnike aastanäitusel Ku galeriis vestlesid Virve Kiil ja Reet Varblane.) Nr 33, lk 6.

VARBLANE, REET. Naiskunstnike invasioon: juhus või paratamatus? Nr 8, lk 7.

VARBLANE, REET. Narva kultuur püsib ainult entusiastide missioonitundel. (Intervjuu Karin Taidrega.) Nr 20, lk 12 – 13.

VARBLANE, REET. Narva kunstielu XIX sajandi lõpul – XX sajandi algul. Nr 20, lk 13.

VARBLANE, REET. Põhjamaised peegeldused Sagadis ja Viinistus. (Intervjuu Kersti Sepperiga.) Nr 27, lk 10.

VARBLANE, REET. Ruumitundlik teatraal Ene-Liis Semper. (Ene-Liis Semperi näitus Tallinna Kunstihoones.) Nr 39, lk 9.

VARBLANE, REET. Soo impeerium Valgevene. Nr 41, lk 24.

VARBLANE, REET. Soomlased saavad järjekordse nüüdiskunsti muuseumi. (Intervjuu Espoo kaasaegse kunsti muuseumi EMMA direktori Markku Valkoneniga.). Nr 35, lk 14.

VARBLANE, REET. Tanel Veenre emotsionaalselt nõudlikud prossid. (Tanel Veenre näitus Hopi galeriis.) Nr 42, lk 16.

VARBLANE, REET. Tõotatud maa  – kellele? (Intervjuu Tal Adleriga.) Nr 45, lk 24.

VARBLANE, REET. Vabaduse monument, vabadussammas, Vabadussõja monument – milline ja kelle jaoks? (Vestlusringis osalesid Küllo Arjakas, Aili Vahtrapuu, Villem Tomiste, Andri Ksenofontov, Arvo Rikkinen, Heie Treier.) Nr 30, lk 5 – 7.

VARBLANE, REET. Valgevene, sürrealism ja hoolivus (Näitus “Mees ja naine” Pärnu uue kunsti muuseumis). Nr 35, lk 12.

VARBLANE, REET; RAUD, ROSITA. Ka meie ajastu vajab narre. (Marcos Lópeze ja Peeter Lauritsa näitus Tallinna Kunstihoones.) Nr 14, lk 10.

VEISPAK, TEET. Kadunud raamatukogu, kadunud kunst. (Jüri Ojaveri installatsioon “Mati Undi raamatukogu”.). Nr 16, lk 9.

VEISPAK, TEET. Kunstisuvi Aaspere mõisas. Nr 28, lk 15.

VEISPAK, TEET. Vaikuse ääremail. (Raamatu “Uue nimetaja otsingul aastal 200+n” retsensioon.) Nr 19, lk 7.

VIIRES, KADRI. Armastusega Vepsamaalt. (Kadri Viirese ja Andri Ksenofontovi Vepsamaa ekspeditsioonide meenutused on üles kirjutanud Anneli Porri.) Nr 39, lk 8 – 9.

 

JALUTUSKÄIK GALERIIDES

KANNUS, MERLE. Eriti kuum klaasisuvi. Nr 28, lk 14.

KIIS, MARGUS. Postmodernistist modernistiks ja vastupidi. (Pink Punki, Tartu Fotokala näitused Y-galeriis ja Enn Tegova näitus Tartu Lastekunstikooli galeriis.) Nr 46, lk 7.

KIVIMÄE, JUTA. Minimalistlik, kuid nii mõjuv sõna “skulptuur”. (Vergo Verniku skulptuurid.) Nr 2, lk 6.

KIVIMÄE, JUTA. Tartu maalitüdrukud. (Helina Loid, Eda Lõhmus, Maris Palgi.) Jaan Elkeni vahepala. (Näitus Hausis.) Erik Alalooga ilusad masinad. (Draakoni galeriis.) Kunstnike liidu uus kunstigalerii Hop. Nr 22, lk 9.

KSENOFONTOV, ANDRI. Kohata, kohtunud ja kohatu foto. (Näitus “Kohatud” Tartu kunstimajas.) Fotograafia aupaklikkus. (Henri van Noordenburgi näitus Tallinna Linnagaleriis.) Nr 30, lk 18.

KSENOFONTOV, ANDRI. Mööduvuse määratus ja määramatus. (Gretchen Sagani näitus Artdepoos.) Kassi ja rebase arutelu terroriohust ilusas maailmas, mida lõhestavad religioossed erisused ja kuhu siis ära uputakse. (Agur Kruusingu näitus Ku galeriis.) Nr 41, lk 12.

KSENOFONTOV, ANDRI. Roosi nimi. (Enn Roosi, Jaak Soansi, Jüri Ojaveri ja Edith Karelsoni näitus Vaalas.) Tommi Nordgreni heitlus deemonitega. (Näitus Artdepoos.) Nr 35, lk 13.

KSENOFONTOV, ANDRI. Vaateauk. (Laurentsiuse näitus Ku galeriis.) Vaateruum. (Annette Merrildi näitus Tallinna Linnagaleriis.) Nr 28, lk 14.

KSENOFONTOV, ANDRI. Vaatenurk. (Katrin Koskaru näitus Hausis.) Nr 32, lk 13.

KÜBARSEPP, RIIN. Kas Lapin on pangakunstnik? (Leonhard Lapini näitus Eesti Panga galeriis.) Nr 2, lk 6.

KÜBARSEPP, RIIN. Loodus on öös varjus. (Jaap de Ruigi näitus Tallinna Linnagaleriis.) Nr 26, lk 5.

KÜBARSEPP. RIIN. Eesti maal vajab kodeerimist. (August Künnapu Artdepoos, Merike Estna Ku galeriis.) Valve Janovist, läbi lillede. (Näitus Allees.) Nr 7, lk 8.

KÜBARSEPP. RIIN. Vaikuse esteetika. (Maarit Murka näitus Artdepoos.) Nr 11/12, lk 6.

LEVIN, MAI. Imbi Ploompuu lüüriline kunst. Nr 44, lk 6.

PALGI, MARIS. Lunastus on siiski võimalik. (Priit Pajose näitus.) Nr 18, lk 14.

PORRI, ANNELI. Hüsteeria, seks ja selektiivne mälu. (Marge Monko näitus Hobusepea galeriis ja Jane Suviste ja Piibe Piirma näitus Tallinna Linnagaleriis.) Nr 21, lk 7

TOOM, MAIRE. Eesti naivismi radadel. (Arnold Lauguse näitus Deco galeriis.) Nr 29, lk 9.

TOOM, MAIRE. Omas keeles. (Uno Roosvalti näitus Evald Okase muuseumis.) Nr 32, lk 13.

VAHER, IRJA. Aapo Ilves, naishingede insener. (Näitus Tartu Y-galeriis.) Nr 35, lk 13.

VARBLANE, REET. Kõik kaob peale paari pisiasja. (Ingrid Alliku, Tiina Kaljuste ja Pille Lehise näitus Hopi galeriis.) Nr 26, lk 5.

VARBLANE, REET. Liina Siibi intriigid. (Näitus Hobusepeas). Nr 46, lk 7.

VARBLANE, REET. Meediastunud väike inimene. (Villu Plingi ja Silja Saarepuu ühisprojekt Hobusepea ja Draakoni galeriis.) Nr 35, lk 13.

VARBLANE, REET. Mullast oled sa võetud… (Kirke Kangro näitus Tallinna Linnagaleriis.) Nr 11/12, lk 6.

VARBLANE, REET. Surm kevadises Tallinnas ehk Kunstnike valuline reaktsioon meie ajale. (Mark Soosaare näitus “Aeg” Ku galeriis, Jaan Paavle näitus “1 minut” Draakoni galeriis, Sandra Jõgeva ja Kristin Kalamehe näitus “Leave just a Lady” Draakoni galerii keldrisaalis, Marianne Männi näitus “Paradiis” Hobusepea galeriis.) Nr 16, lk 9.

VARBLANE, REET. Sõnum ja meedium. (Anu Hindi ja Ilona Treimani näitus Adamson-Ericu muuseumis.) Nr 28, lk 14.

VÄRI, HENNO. Rootsi sürrealisti Nilssoni graafika Laabani saatel. (Näitus Draakoni galeriis.) Nr 46, lk 7.

VÄRI, HENNO. Subreaalne Lembit Küüts ehk Õpitud kultuurikihi all. Nr 44, lk 6.

 

KUNSTITEOS

Kunstinõukogu. (Osalevad Kadi Estland, Mari Laanemets, Killu Sukmit ja Helen Lehismets.) Nr 34, lk 18.

VALIE EXPORT SOCIETY. Nagu kaks tilka vett. Nr 19, lk 6.

 

KUNSTI ÕPETAMINE

CARVALHO, ANTONIO CALUDIO. Rio de Janeirost Tallinna, 75 kraadi Celsiuse järgi. (Carvalho meistriklass.) (Tõlkinud Reet Varblane.) Nr 7, lk 9.

LAIMRE, MARCO. “Sipelgad sõid naisel silma peast”. (EKA kursus “Kaasaja kunsti probleemid”.) Nr 11/12, lk 7.

OLE, KAIDO; UNT, EVE. Kunstnikuks pürgija vajab paari õigeaegset impulssi. (Vestlus Antonio Carvalho meistriklassist.) Nr 7, lk 8.

ROOTS, FIDEELIA-SIGNE. Performance’is peab kõigel olema tähendus. (Gdanski töötuba.) Nr 33, lk 8.

TEDER, TARMO. Marss mööda rabasid ja laasi. (EKA interdistsiplinaarse õppetooli magistrantide õppematk.). Nr 1, lk. 7

UNT, EVE; OLE, KAIDO. Kunstnikuks pürgija vajab paari õigeaegset impulssi. (Vestlus Antonio Carvalho meitsriklassist.) Nr 7, lk 8.

 

KOLEDAD JA ILUSAD

MÄNDMAA, KRISTJAN. Tallinn 1991. aastast alates. (Ajalehe workshop EKA graafilise disaini osakonnas.) Nr 3, lk 18.

NÕMMIK, KAAREL. Eesti teatri aasta 2006. Nr 6, lk 14.

 

PEALELEND

ALBER, MERIKE. Muuseumikogude tähendus ja terviklikkus. Nr 5, lk 18.

ARU, KRISTA. Muuseumikogude tähendus ja terviklikkus. Nr 5, lk 18.

DMITRIJEVA, LUULE. Narva ja kunst. Nr 20, lk 13.

EELMA, SIRJE. “Kunstisuvi”. Nr 27, lk 8.

ELNARA MAARIN. Elnara Taidre ja Maarin Ektermanni koostatud kunst.ee 2005, nr 4 Noor-Eesti eri. Nr 2, lk 7.

HELME, SIRJE. Muuseumiturunduse vajalikkus. koopianäituse konverents. Nr 12, lk 14.

LUISK, TARMO. Kultuurkapitali laureaat. Nr 2, lk 7.

MARK, REET. Muuseumikogude tähendus ja terviklikkus. Nr 5, lk 18.

MEEL, RAUL. Konkreetne luule. Nr 8, lk 7.

MURRE, ALEKSANDRA. Väliskunstimuuseum ja Kumu. Nr 47, lk 5.

MÄLK, KADRI. EKA ehte- ja sepakunsti õppetool. Nr 34, lk 13.

PORRI, ANNELI. Kunstiõpetamine. Nr 22, lk 9.

PURRE, ANU. Haridusprogrammid Kumus. Nr 47, lk 4.

PÄRN, MARTIN. Noorte disainiauhind Säsi. Nr 39, lk 10.

SUMMATAVET, KÄRT. Setode ehtekultuur. Nr 27, lk 8.

TALVOJA, KÄDI. Raul Meel ja konkreetne luule. Nr 8, lk 7.

TIITSAR, KETLI. Tarbekunsti triennaali kommentaar. Nr 12, lk 12.

TIIVEL, TOOMAS. Vabadussammas. Nr 30, lk 5.

TOHVER, KÜLLIKE. Eesti muuseumitöötajate koolitus muuseumiturunduse alal. Nr 9, lk 9.

TOOMIK, JAAN. EKA interdistsiplinaarse õppetooli magistrantuuri õppemeetod. Nr 1, lk 7.

 

TEOD

RISTAL, KATRI. EKA disaini innovatsiooni keskus. Nr 34, lk 12.

 

 

 

ARHITEKTUUR

 

ALVER, ANDRES. Linnast, ruumist ja tulevikust. (Vestlevad Andres Alver ja Jüri Soolep, küsinud ja üles kirjutanud Reet Varblane.) Nr 43, lk 10 – 11.

EEK, LIINA. Ettevaatus pole kunagi liiast. (Intervjueerinud Kaarel Tarand.) Nr 21, lk 13.

FJUK, IGNAR. Rohelisest linnast. Nr 21, lk 11.

HALLAS-MURULA, KARIN. Arhitektuurist ja ajastust, võimust ja vaimust. (Karin Hallas-Murula, Raine Karp, Dmitri Bruns, Voldemar Herkel ja Toomas Rein vestlevad Raine Karbi loomingust.) Nr 44, lk 12 – 13.

HALLAS-MURULA, KARIN. Less and More. Mõistuspärasuse võimalikkusest tänapäeva arhitektuuris. Nr 29, lk 10.

HALLAS-MURULA, KARIN. Maailm näkku. (Veneetsia X arhitektuuribiennaal.) Nr 41, lk 10 – 11.

HALLAS-MURULA, KARIN. Sisukas Tartu arhitektuuri uurimus. (Mart Siilivase Tartu arhitektuuri uurimus sai Ervin Pütsepa preemia.) Nr 36, lk 6.

HALLAS-MURULA, KARIN. Uuenenud soolaladu. (10aastases soolalaos on vaadata 10 arhitektuurinäitust.) Nr 36, lk 6 – 7.

JAGODIN, KAREN. Arhitektuurikonkursid 2006. Nr 48, lk 8 – 9.

KALM, MART. Kuidas Kumu maja töötab? Nr 24/25, lk 10.

LANKOTS, EPP. Modernismi teisenemine XX sajandi arhitektuuris. Nr 43, lk 9.

MURDMAA, ALLAN. Väärt monument ei tohi jääda ajaloole jalgu. (Intervjueerinud Toivo Tammik.) Nr 10, lk 6-7.

MURULA, REIN. Arhitektuurselt põnev, kuid muuseumina saamatu võidutöö. (Intervjueerinud Reet Varblane.) Nr 3, lk 12-13.

SANDER, HELDUR. Tallinna vanalinn ja selle haljastus. Nr 21, lk 14.

SOOLEP, JÜRI. Linnast, ruumist ja tulevikust. (Vestlevad Andres Alver ja Jüri Soolep, küsinud ja üles kirjutanud Reet Varblane). Nr 43, lk 10-11.

TAMMIK, TOIVO. Geeniuste tagasitulek. (Louis Kahni päevad Kuressaares.) Nr 37, lk 1.

TAMMIK, TOIVO. Kahn jõudis Eestisse tagasi, Komendant mitte veel. (Louis Kahni päevad Kuressaares.) Nr 40, lk 18.

TAMMIK, TOIVO. Väärt monument ei tohi jääda ajaloole jalgu. (Intervjuu Allan Murdmaaga.) Nr 10, lk 6-7.

TARAND, KAAREL. Ettevaatus pole kunagi liiast. (Intervjuu keskkonna spetsialisti Liina Eegiga.) Nr 21, lk 13.

TARAND, KAAREL. Pahandust õieti polegi. (ERMi arhitektuurikonkurss.) Nr 3, lk 2.

TARAND, KAAREL. Säärane meer ehk Sada vakka heinaseemet. (Tallinna vanalinna haljastamine.) Nr 2, lk 2.  

VARBLANE, REET. Arhitektuurist ja ajastust, võimust ja vaimust. (Karin Hallas-Murula, Raine Karp, Dmitri Bruns, Voldemar Herkel ja Toomas Rein vestlevad Raine Karbi loomingust.) Nr 44, lk 12-13.

VARBLANE, REET. Arhitektuurselt põnev, kuid muuseumina saamatu võidutöö. (Intervjuu Rein Murulaga.) Nr 3, lk 12-13.

VARBLANE, REET. Linnast, ruumist ja tulevikust. (Vestlevad Andres Alver ja Jüri Soolep.) Nr 43, lk 10 – 11.

VARBLANE, REET. Tallinn on praegugi roheline pealinn. (Vestlusringis Liis Valk, Arvo Soorand, Kersti Lootus, Egni Muuga, Kaarel Tarand.) Nr 21, lk 12 – 13.

 

PEALELEND

Mark, Ülar. Narva arhitektuur. Nr 20, lk 14.

Vapaavuori, Pekka. Kultuurkapitali laureaat. Nr 2, lk 7.

 

 

 

Sotsiaalia

AARELAID, AILI. Sotsiaalia – kas ikka veel Eesti teaduse võõraslaps? Nr 10, lk 4.

AASMÄE, HARDO. Terroristidega siiski kõneldakse. Nr 37, lk 2.

ADAMS, JÜRI. Vaata rahunenult tagasi. (“Ärkamisaeg läbi fotosilma”.)  Nr 7, lk 14.

ALLASTE, AIRI-ALINA. Me purustame selle maailma. (Kalle Lasn, “Kultuuritõkestus”.) Nr 5, lk 3.

ANNIST, AET. METS, TRIINU.  Kakofoonilise antropoloogia apoloogia. Nr 23, lk 12.

ARUJÄRV, EVI. Valjuhäälsest vähemusest. Nr 2, lk 3.

ARUJÄRV, EVI. Veel loomemajandusest: tuleks kindlasti kohal olla Nr 41,

lk 4.

ARUJÄRV, EVI. Krokodillikostüümist, keisrikantaatidest ja üldrahvalikust tellimusest. Nr 6, lk 3.

ARUKASK, MADIS. Meie looduskultuur – kellele eluks, kellele viljelemiseks. (“Eesti looduskultuur”, koostanud Timo Maran ja Kadri Tüür.) Nr 2, lk 14.

ASTROV, ALEKSANDER. Kriisi õppetunnid. Nr 24, lk 24.  

BLACKBURN, ROBIN. Kapital ja sotsiaalsed vajadused. Nr 35, lk 4.

CAÑÁS BOTTOS, LORENZO. Lummav antropoloog, kes purustas etnograafia lummuse. Nr 44, lk 5.

Eesti keskaeg – kas üks või mitu? (Vestlusringis Marek tamm, Tiina Kala, Juhan Kreem, Linda Kaljundi ja Marika Mägi.)Nr 10, lk 12.

EHIN, PIRET. Poliitilise kultuuri renessanss. (Robert Putnamist.) Nr 21, lk 3.

ARŪNAS, GELŪNAS; RAUD, REIN.  Eesti ja Leedu kultuur ning kõrgharidus.

Nr 44, lk 3.

GRABBI, HELLAR. Monument eesti monumentidele. (Ly Lehtmets, “Kivid kõnelevad”.) Nr 35, lk 4.

GRABBI, HELLAR. Vaja oleks ka üht rahvalikumat ajakirja. (Ajakiri Estonian Culture) Nr 28, lk 4.  

GROSS, TOOMAS. Uued tuuled antropoloogias. Nr 23, lk 12.

HANSO, HANNES. Vastastikusest vihast sündinud identiteet. (Erkki Toivanen, “Kahel pool kanalit”.) Nr 48, lk 4.

HANSO, HANNES. Uus Hiina impeerium? Nr 29, lk 4.

HARRO-LOIT, HALLIKI. Mis tagaks õppekava koostamise sõltumatuse kirjastamishuvidest? Nr 32, lk 5.

HEINAPUU, OTT. Pärimuskultuuri elbumus ja vohamine. Nr 29, lk 4.

HELME, MART. Vahel tuleb korvi anda. Nr 43, lk 2.

HELME, PEETER. Islamifašism – sisuline või sisutu mõiste? Nr 39, lk 4.

HENNOSTE, TIIT. Teooria vastu. (Liina Lukas, “Baltisaksa kirjandusväli 1890 – 1918”.) Nr 45, lk 4.

HERKEL, ANDRES. Ettevaatust, poliittehnoloogiad! Nr 19, lk 24.

HERKEL, ANDRES. Europotsentrism vene silma läbi. Nr 41, lk 2.

HERKEL, ANDRES. Ideed ja kuritööd. Nr 1, lk 3.

HERKEL, ANDRES. Linnart Mäll pole asotsiaalne loogik. (“Budismi pühad raamatud 2. Teemantsuutra. Südasuutra. Ühetähesuutra”.) Nr 18, lk 4.

HVOSTOV, ANDREI. Sinine veri ei anna rahu. Nr 39, lk 2.

HVOSTOV, ANDREI. Miks jääb ideoloogiate tõus hukkamõistuta?. Nr 48, lk 3.

HÄRM, ANDERS. Guattari ja kapital. Nr 40, lk 4.

IBRUS, INDREK. Avalikkuse murenemine ja õiguslikkuse lõpp? Nr 34, lk 4.

IBRUS, INDREK. Eesti vajab sõltumatut meediaregulaatorit! Nr 18, lk 3.

IBRUS, INDREK. Kanalivaliku poliitökonoomia. Nr 13, lk 5.

ILMAR, VENE. Kirjanduspreemia teekond. Nr 37, lk 4.

ILVES, TOOMAS HENDRIK. Ja pärg on pärg. Nr 7, lk 3.

JÕKS, ALLAR. Demokraatia proovikivid linnas. Nr 19, lk 2.

JÜRJO, INDREK. Haritlaskonna kodanikujulguse kaardistaja. (Andres Tarand, “Kiri ei põle ära”.) Nr 7, lk 11.

KAARISTO, MAARJA. Elujõuline Eesti etnoloogia. Nr 23, lk 13.

KAARISTO, MAARJA. Geertz – antropoloogia saadik. Nr 44, lk 5.

KAARISTO, MAARJA. Kuidas eestlane moderniseerus? (Kersti Lust, “Pärisorjast päriskohaomanikuks. Talurahva emantsipatsioon eestikeelse Liivimaa kroonukülas 1819 – 1915”.) Nr 22, lk 4.

KALELA, JAAKKO. Eesmärgiks tõhus ühendus. Nr 18, lk 2.

KALJUNDI, LINDA. Mängida Läti Henrikut. Nr 37, lk 3.

KANGILASKI, JAAK. Mida rahvusvahelisem, seda rahvuslikum. Nr 22, lk

KAUS, JAN. Kahekümne Vikerkaare all: üks ajulugu. Nr 33, lk 4.

KAUS, JAN. Lugemine: diskursus, kuid mitte kord? (Michel Foucault, “Diskursuse kord”.) Nr 5, lk 12.

KEERUS, KÜLLI. Vaidlus antropotsentrismi üle. Nr 2, lk 11.

KERIKMÄE, TANEL. Õigus ei ole ainult paragrahv paberil. (“Õigus ühiskonnas”, koostanud Silvia Kaugia.) Nr 35, lk 4.

Keskaeg kui kaubamaja. Kuidas kasutada ajalugu? (Vestlusring.) Nr 38, lk 13.

KIHO, TOOMAS. Jungi juhatusel eetika juurde. (Carl Gustav Jung, “Psühholoogilised tüübid”.) Nr 4, lk 4.

KIIK, KAIA. Prantslastega on nagu rebastega. (Erkki Toivanen, “Kahel pool kanalit”.) Nr 48, lk 4.

KIISLER, VILJA. Armastus kui anomaalia. (Erich Fromm, “Armastuse kunst”.) Nr 9, lk 5.

KIISLER, VILJA. Sitt ja surm. (Julia Kristeva, “Jälestuse jõud”.) Nr 36, lk 5.

KIVIMÄE, JÜRI. Keskaegsest Liivimaast teise pilguga. Nr 38, lk 14.

KIVIMÄE, MART. “Põhjast tuli valgus”. Nietzscheaana ja regionaalajalooline mälu. Nr 6, lk 4.

KIVIMÄE, MART. Loovisik ja oligarhia. Kommunismi euroopaliku hukkamõistu järelmärkusi. Nr 11/12, lk 4.

KIVIMÄE, MART. Nietzsche “Zarathustra” – 75 aastat hiljem. Nr 46, lk 3.

KIVIMÄE, MART. Ohvrid ja ajalooline vastutus. Kommunismi euroopaliku hukkamõistu järelmärkusi. Nr 14, lk 4.

KIVIMÄE, MART. Põlustatud ja valvatud. Kommunismi euroopaliku hukkamõistu järelmärkusi. Nr 13, lk 4.

KIVINE, MÄRT. Põhiseaduslikud lepped ei põle. Nr 3, lk 2.

KREEM, JUHAN. Hiiglase õlad ja eesti mõtte lugu. (Paul Johansen, “Kaugete aegade sära”.) Nr 16, lk 3.  KREITZBERG, PEETER. Eelarvestrateegia ei muuda midagi. Nr 30, lk 2.

Kuidas kirjutada keskaegse Läänemere piirkonna ajalugu? (Vestlusring.) Nr 38, lk 12.

Kuidas kirjutada XX sajandi Eesti ajalugu? (Vastavad Rein Ruutsoo ja David Vseviov; “Eesti ajalugu VI. Vabadussõjast taasiseseisvumiseni”, peatoimetaja Sulev Vahtre.) Nr 9, lk 4.

KUKK, KALEV. Tee euroni võib tulla pikk. Nr 20, lk 2.

KURG, ANDRES. Eriline igapäevane elu. (Michel de Certeau, “Igapäevased praktikad. Tegemiskunstid”.) Nr 3, lk 5.

KUSTASSOO, KARIN. Meeleheide ja Ise. (Soren Kierkegaard, “Surmatõbi”.) Nr 42, lk 3.

KÕIV, MADIS. Sõber Aivo. Nr 22, lk 4.

KÕRESAAR, ERE. Etnoloogia ja mälu-uurimine. Nr 23, lk 14.

KÄRNER, TIIT. Pealiskaudne usk inimese kõikvõimsusse. (Antonio d’Alfonso, “Etnilisuse kaitseks”.) Nr 31, lk 3.

KÄRNER, TIIT. Kaks aastat vanemahüvitist. Nr 15, lk 3.

KÄÄN, HEINO. Fragmentaarium murrangulistest aastatest. (Tiit Made, “Ükskord niikuinii”.) Nr 45, lk 5.

KÄÄRIK, ENN. Kaks Tšingis-khaani. (Harold Lamb, “Tšingis-khaan”; John Man, “Tšingis-khaan”.) Nr 28, lk 4.

LAANES, ENEKEN. Semiootika kohast ühiskonnas. Nr 13, lk 3.

LAAR, MART. Liberaalne impeerium ja Eesti. Nr 46, lk 2.

LAAR, MART. Soovimatus tunda oma ajalugu. Nr 16, lk 2.

LACLAU, ERNESTO; MOUFFE, CHANTAL. Demokraatia-vastane ofensiiv. Nr 27, lk 3.

LAGERSPETZ, MIKKO. Uus sõna algatab uusi kultuuripoliitilisi arutelusid. (Loomemajandusest.) Nr 41, lk 4.

LANGEMETS, ANDRES. Jannsenist kokkuvõtlikult. (Malle Salupere, “Postipapa”.) Nr 48, lk 5.

LANGEMETS, ANDRES. Kuidas toimis nõukogude režiim? (Kaljo-Olev Veskimägi, “Kuidas valitseti Eesti NSV-d”.) Nr 7, lk 11.

LAURITS, PEETER. Vormilt komsomolsklik, sisult turu-usklik. (Loomemajandusest.) Nr 41, lk 4.

LEETE, ART. Kirju kera. Nr 23, lk 11.

LEIMUS, IVAR. Millenniumi murrang: Estonia goes West. Nr 10, lk 13.

LEPAJÕE, MARJU. Ei mingeid valendikke! (Paul Vayne, “Kas kreeklased uskusid oma müüte?”.) Nr 41, lk 5.

LINNAP, PEETER. Väljaspool Platoni koobast. (Susan Sontag, “Fotograafiast”.) Nr 30, lk 4.

LOBJAKAS, AHTO. Tsivilisatsiooni kokkupõrge iseendaga. Nr 9, lk 2.

LOOG, ALVAR. Kultuurisemiootika kukeaabits. (Marcel Danesi, Paul Perron, “Kultuuride analüüs”.) Nr 8, lk 5.

LOOG, ALVAR. Pastišid ja paroodiad. (Umberto Eco, “Minipäevik”.) Nr 24/25, lk 4.

LOOG, ALVAR. Poliitiline korrektsus ja rahvuslik enesetapp. Nr 35, lk 2-4.

LOOG, ALVAR. Randvere Ruth, kõik artiklid ma… (“J. Randvere “Ruth” 19.-20. sajandi vahetuse kultuuris”, koostanud Mirjam Hinrikus.) Nr 38, lk 3.

LOTMAN, PIRET. Raamatukogud maailma ajaloos. (Boriss Volodin, “Maailma raamatukogude ajalugu”.) Nr 28, lk 4.

LUKAS, LIINA. Novalis ja romantiline sümfilosoofia. (Novalis, “Aforisme”.) Nr 45, lk 4.

LUKAS, TÕNIS. Uus rahvakomme: monument vallutajale. Nr 32, lk 2.

LUKAS, TÕNIS. Õppekava – riiklik või rahvuslik? Nr 4, lk 2.

LUKS, LEO. Turuühiskond ja ülikool. (Intervjuu Rein Rauaga.) Nr 20, lk 3.

LUKS, LEO. Eduka enesemüümise käsiraamat. Nr 27, lk 3.

LUKS, LEO. Eesti noorteadlased kui amatöörsportlased. Nr 10, lk 3.

LÄÄNEMETS, MÄRT. Marginaalne sinoloogia. (Priit Kelder, “Neokonfutsianistliku filosoofia peamiste kosmoloogiliste ja ontoloogiliste kategooriate ajalooline analüüs”.) Nr 18, lk 4.

LÄÄNEMETS, URVE. Arendada tuleb professionaalselt. Nr 4, lk 2.

MAANDI, KARIN. Kuidas saadakse sõjakurjategijaks? (Slavenka Drakulić, “Nad ei teeks kärbselegi liiga”.) Nr 45, lk 3.

MADE, VAHUR. Ideaalid panteonis ja bordellis. (“Poliitika, riigiteadus ja rahvusvahelised suhted”, toimetanud Toomas Varrak.) Nr 42, lk 3.

MADE, VAHUR. Just sellist (rahva)ajalugu.  (“Eesti ajalugu. VI. Vabadussõjast taasiseseisvumiseni”, peatoimetaja Sulev Vahtre.) Nr 9, lk 4.

MAGNUS, RIIN; VAHER, AIRI. Kes tahaks astuda esimest sammu? Nr 2, lk 12.

MAISTE, VALLE-STEN. Tittytainment’i mentaliteet. Nr 33, lk 3.

MAISTE, VALLE-STEN. Ehk seada ringhäälingunõukogu tegevusele piirid? (Intervjuu Tiit Hennostega.) Nr 34, lk 4.

MAISTE, VALLE-STEN. Ei tohi ühe maski taha toppama jääda. (Intervjuu Leo Luksiga.) Nr 46, lk 4.

MAISTE, VALLE-STEN. Geeniuse naine. (Nicolle Rosen, “Martha F”.) Nr 18, lk 19.

MAISTE, VALLE-STEN. Igale maitsele ja maitsetusele. (Intervjuu Tiina Tammeriga.) Nr 33, lk 3.

MAISTE, VALLE-STEN. Kas raamatukoguhoidja peaks raamatuid lugema? Nr 28, lk 3.

MAISTE, VALLE-STEN. Kultuur – see on show ja human touch. Nr 31, lk 5.

MAISTE, VALLE-STEN. Miks me kõik armastame Fukuyamat? (Francis Fukuyama, “Riikluse ehitamine”.) Nr 6, lk 3.

MAISTE, VALLE-STEN. Naabrist rohkem pappi. Nr 36, lk 4.

MAISTE, VALLE-STEN. Presidendikampaania või meediaetendus? (Arvamust avaldavad Siim Nestor, Jaak Allik ja Jüri Adams.) Nr 17, lk 4.

MARKUS, KERSTI. Eesti keskaegne visuaalkultuur. Nr 10, lk 14.

MATTHEUS, ÜLO. Vene gaas on vere värvi, nafta musta mure värvi. (David Satter, “Pimedus koidikul”.) Nr 43, lk 3.

MEDIJAINEN, EERO. Õigluse või külma sõja toel. (Lauri Mälksoo, “Nõukogude anneksioon ja riigi järjepidevus. Eesti, Läti ja Leedu staatus rahvusvahelises õiguses 1940. a – 1991. a ja pärast 1991. a. Uurimus pingest normatiivsuse ja võimu vahel rahvusvahelises õiguses”). Nr 2, lk 3.

MERILAI, ARNE. Waino-Lilled. (Vaino Vahing, “Vaimuhaiguse müüt”). Nr 8, lk 4.

MUTT, MIHKEL. Parim mõeldav reklaam. (Toomas Kall, “Rüütel rahva meeles ja keeles”.) Nr 28, lk 3.

Mõjukaim kultuuriajakiri. (Vikerkaarest kirjutavad Enn Soosaar, Ene- Reet Soovik, Andrers Härm, Külli-Riin Tigasson, Erkki Luuk, Bruno Mölder ja Indrek Jürjo.) Nr 33, lk 4.

NIGLAS, LIIVO. Visuaalne antropoloogia. Nr 23, lk 14.

NUTT, MART. Eesti pealinn Võhmasse. (Ott Kurs, “Rajamaade rahvaid”.) Nr 48, lk 5.

NUTT, MART. Kas põlistame lõhestatud ühiskonna? Nr 8, lk 2.

OLESK, PEETER. Kas kõik või jupp. Nr 42, lk 2.

OLESK, PEETER. Kui rajad lähevad segi. Nr 23, lk 2.

OLESK, PEETER. Meie teiste hulgas. Nr 13, lk 2.

PAET, URMAS. Tugev Euroopa nõuab toetajatelt julgust. Nr 27, lk 2.

PALANG, HANNES. Kultuurilisest pöördest geograafias. Nr 29, lk 5.

PARTS, PRIIT-KALEV. Keskkonnaeetika ja kultuurikapitalism. Nr 2, lk 13.

PARTS, PRIIT-KALEV. Pärand on poliitiline valik minevikust. Nr 19, lk 3.

PAUL, TOOMAS. Henrik ja Hvostov. Nr 28, lk 2.

PAUL, TOOMAS. Oma riik ja oma usk. Nr 33, lk 2.

PAUL, TOOMAS. Riskiveski. (Ulrich Beck, “Riskiühiskond”.) Nr 8, lk 3.

PETTAI, IRIS. Prostitutsioon Eestis. Nr 23, lk 3.

PETTI, URMAS. Irooniline teoloogia. (Toomas Paul, “Kontide kasulikkus”.) Nr 18, lk 5.

PIIK, PAAVO. Õpetada, see tähendab juhtida. (Intervjuu Brett Wigdortziga.) Nr 41, lk 4.

PIIRIMÄE, EVA. Liberalism, vabaturumajandus ja rahvuslus. Nr 39, lk 4.

PIIRIMÄE, KAAREL. Neljakümne armastuskiri. (Andres Tarand, “Kiri ei põle ära”.) Nr 7, lk 11.

PILV, AARE. Vahingust arvustajana. (Vaino Vahing, “Vaimuhaiguse müüt”.) Nr 8, lk 4.

PISUKE, HEIKI. Viis valemüüti autoriõiguse kohta. Nr 44, lk 2.

POOLAMETS, ANTI. Sõnade kaalust. Nr 31, lk 2.

POOLAMETS, OLEV. Seksides läbi ajaloo. (“Seks ja võim. Armuelu Eestis läbi aegade”, koostanud Karmen Kirke.) Nr 16, lk 4.

PRIIMÄGI, LINNAR. Freud täna. Nr 18, lk 19.

PRIIMÄGI, LINNAR. Umberto Eco in fabula. (Umberto Eco, “Lector in Fabula”.) Nr 1, lk 4.

PÕLTSAM-JÜRJO, INNA. Tuleleek ja Kuldmuna: eestlaste lood keskaja dokumentides. Nr 10, lk 14.

PÄRLI, ÜLLE. Teoreetiline ja detailne: Vene ajalugu aadli argielu peeglis. (Juri Lotman, “Vestlusi Vene kultuuriloost”.) Nr 15, lk 5.

RAAG, ILMAR. 15 aastat vaba Eesti Televisiooni. Nr 34, lk 2 – 3.

RAHU, MATI. Kellel ja kas on vaja teada, miks me sureme? Nr 15, lk 4.

RAIG, IVAR. Eesti demokraatia esimene eneseanalüüs. Nr 14, lk 3.

RAISMA, MARIANN. Kas eesti vajab rahvusmuuseumi? Nr 46, lk 5.

RANNUT, MART. Pronksmees: meie, nemad ja kompleksid. Nr 29, lk 3.

RAUD, REIN. Noviitsid ja vagandid. Nr 32, lk 4.

REBAS, HAIN. Antikommunism: Lehekülgi ühe bande elust. (Kaljo-Olev Veskimägi, “Kuidas valitseti Eesti NSV-d”.) Nr 7, lk 11.

ROOSTE, JÜRGEN. Juubeldus, sünd ja surm. Nr 45, lk 2.

RUMM, HANNES. Gruusia teab ja Kreml teab. Nr 38, lk 2.

RUMM, HANNES. Lemmiklapsed Ukraina ja Gruusia. Nr 26, lk 2.

RUUS, VIIVE-RIINA. Õppekava kriis on väärtuste kriis. Nr 24/25, lk 3.

RUUTSOO, REIN.  “Surnud majast” ja Tartu vaimust. (Leonid Stolovitš, “Kohtumised elu radadel”.) Nr 30, lk 3.

RUUTSOO, REIN. Kuidas nad meile “ära teevad”? (Teun A. van Dijk, “Ideoloogia multidistsiplinaarne käsitlus”.) Nr 5, lk 14.

RUUTSOO, REIN. Viirastuslikud Sinimäed. Nr 21, lk 5.

SAAR, JOHANNES. Kunstnikust sirgub kodanik. Nr 2, lk 2.

SELART, ANTI. Saks ja mittesaks keskaegse Liivimaa linnades. Nr 10, lk 14.

SIEGL, FLORIAN. Mis on antropoloogiline lingvistika? Nr 23, lk 13.

SISASK, KAIA. Kestev Bergson. (Intervjuu Margus Otiga.) Nr 42, lk 3.

SOOSAAR, ENN. Casus Russia Alba. Nr 14, lk 2.

SOOSAAR, ENN. Olnust tulevasse. (Max Jakobson, “Tulevik?”.) Nr 47, lk 3.

SOOSAAR, ENN. President, kes käis nelikümmend üks korda N Liidus. (Pekka Hyvärinen, “Soome mees: Urho Kekkose elu”.) Nr 17, lk 5.

STRANDBERG, MAREK. Pudelivesi ja võrguhalud. Nr 29, lk 2.

STRANDBERG, MAREK. Raisk. Nr 42, lk 2.

STRANDBERG, MAREK. Teenrite näokaotus. Nr 6, lk 2.

TALLO, IVAR. Otsevalimised iidolite kammitsais. Nr 15, lk 2.

TAMM, MAREK. Ajaloolane Certeau – püüdmatuse püüdja. (Intervjuu François Dosse’iga.) Nr 3, lk 3.

TAMM, MAREK. Ajalooõpetuse uued väljavaated. Nr 32, lk 5.

TAMM, MAREK. Ajalugu ja antropoloogia. Nr 23, lk 11.

TAMM, MAREK. Ajalugu ja poliitika: mineviku kasutamisest ja ärakasutamisest. Nr 36, lk 1.

TAMM, MAREK; KALJUNDI, LINDA. Kas me tuleme keskajast? Nr 38, lk 11.

TAMM, MAREK; MARKUS, KERSTI. Mida uut pakub keskaeg? Nr 10, lk 11.

TARAND, KAAREL; ROOSTE, JÜRGEN. Põhjalastud seaduste tallermaal. (Intervjuu Raivo Palmaruga.) Nr 17, lk 2-3.

TARAND, KAAREL. Aatomik Ignalinas. Nr 8, lk 2.

TARAND, KAAREL. Alalhoidlikud lubavad totaalset muutust. Nr 22, lk 2.

TARAND, KAAREL. Autost saab elukeskkond. Nr 41, lk 2.

TARAND, KAAREL. Credo quia absurdum est. Nr 8, lk 1.

TARAND, KAAREL. Eduka Eesti häbimärk. Nr 42, lk 1.

TARAND, KAAREL. Eeter pole ravim, vaid poliitika. Nr 34, lk 2.

TARAND, KAAREL. Enesetõestamise tähtis hetk. Nr 30, lk 2.

TARAND, KAAREL. Eurota on kallis elada. Nr 13, lk 2.

TARAND, KAAREL. Gailit viinapudelis. Nr 42, lk 2.

TARAND, KAAREL. Haldusjuhtimine – tähtsaim kunstide seas. Nr 26, lk 2.

TARAND, KAAREL. Hind hüppab lakke! Nr 46, lk 1.

TARAND, KAAREL. Hääletuskabiinis seistakse üksi. Nr 29, lk 2.

TARAND, KAAREL. Hüperkineetiline naaber. Nr 37, lk 2.

TARAND, KAAREL. Institutsioon ja tema hind. Nr 4, lk 2.

TARAND, KAAREL. Julgeoleku siirded pehmesse maailmaosasse. Nr 23, lk 2.

TARAND, KAAREL. Juriidiliselt korrektne hunta. Nr 16, lk 2.

TARAND, KAAREL. Kas saame üle koera saba? Nr 30, lk 1.

TARAND, KAAREL. Kas tosina saab täis? (Sarja “Sirbi raamat” lõpu puhul.) Nr 11/12, lk 2.

TARAND, KAAREL. Katk diagnoosiks, surm palgaks. Nr 19, lk 2.

TARAND, KAAREL. Kirp? Kirp. Kirp! Nr 38, lk 2.

TARAND, KAAREL. Kivist südamed ei valuta. Nr 5, lk 2.

TARAND, KAAREL. Konjunktuurivaba iseseisvus. Nr 7, lk 2.

TARAND, KAAREL. Kuhu kivistud, rahvakunst? Nr 27, lk 1.

TARAND, KAAREL. Kui ei suhtle, jäädki peksa saama. Nr 43, lk 3.

TARAND, KAAREL. Kui mõistus otsas, loe pühakirja. Nr 21, lk 1.

TARAND, KAAREL. Kui võim ei tee, teeme ise. Nr 24/25, lk 2.

TARAND, KAAREL. Kultuuripealinn ootab häid ideid. (Intervjuu Kaija Jäppineniga.) Nr 24/25, lk 2.

TARAND, KAAREL. Kust aumehed tulevad? Nr 21, lk 2.

TARAND, KAAREL. Maailma valvatuim vang. Nr 45, lk 2.

TARAND, KAAREL. MAISTE, VALLE-STEN. “Kultuuritarbija” pilk kõverpeeglisse. Nr 32, lk 3.

TARAND, KAAREL. Maksuraha pimejaotamine. Nr 40, lk 2.

TARAND, KAAREL. Meteoroloog kui meelelahutaja. Nr 28, lk 2.

TARAND, KAAREL. Mida nad teevad seal mere taga? Nr 40, lk 2.

TARAND, KAAREL. Ministeeriumi mõttest. Nr 46, lk 2.

TARAND, KAAREL. Mis meist nüüd saab? Nr 1, lk 2.

TARAND, KAAREL. Monumentaalne ajarändur. Nr 10, lk 2.

TARAND, KAAREL. Mõrtsuka tänavas on pidu. Nr 27, lk 2.

TARAND, KAAREL. Mänguoligarhide paberlossid. Nr 47, lk 2.

TARAND, KAAREL. Määrisid paberit ja iseennast. Nr 31, lk 2.

TARAND, KAAREL. Mürgisurma on lihtne vältida. (Intervjuu Toomas Trapidoga.) Nr 36, lk 2.

TARAND, KAAREL. Nüüd võtame kirbule juhid. Nr 20, lk 2.

TARAND, KAAREL. Pahandust õieti polegi. Nr 3, lk 2.

TARAND, KAAREL. Pealinn meie peas. Nr 39, lk 2.

TARAND, KAAREL. Pidamata kodusõda jätkub. Nr 48, lk 2.

TARAND, KAAREL. Pilgud horisondi taha. Nr 44, lk 2.

TARAND, KAAREL. Pole toitu, pole ka armastust. Nr 15, lk 2.

TARAND, KAAREL. President, kirik ja rituaal. Nr 33, lk 2.

TARAND, KAAREL. Rahakotid selga! Nr 23, lk 1.

TARAND, KAAREL. Ranged piirid ühe erandiga. Nr 11/12, lk 2.

TARAND, KAAREL. Sada pensionisammast. Nr 17, lk 2.

TARAND, KAAREL. Sookvoote asendab segasaun. Nr 14, lk 2.

TARAND, KAAREL. Sõnavabaduse murdeiga. Nr 18, lk 2.

TARAND, KAAREL. Säärane meer ehk Sada vakka heinaseemet. Nr 2, lk 2.

TARAND, KAAREL. Tappa võib, pilgata mitte. Nr 6, lk 2.

TARAND, KAAREL. Uudisele uutmoodi tasakaal. Nr 36, lk 2.

TARAND, KAAREL. Vabastav lööming lumeta väljal. Nr 35, lk 2.

TARAND, KAAREL. Vahva kaklus Mäo ristil. Nr 9, lk 2.

TARAND, KAAREL. Üks veel müüdita riigivanem. Nr 32, lk 2.

TERK, ERIK. Kui Thatcher kiidab ja Pinochet teeb pai. (David Harvey, “A Brief History of Neoliberalism”.) Nr 11/12, lk 3.

TOOME, TEET. Nautimise ja logelemise tähtsusest. (Lin Yutang, “Elamise tähtsus”.) Nr 42, lk 5.

TOOMING, JAAN. Veel kord religiooniõppest. Nr 18, lk 5.

UMMELAS, MART. Kas mees võiks olla president? Nr 3, lk 2.

UNDUSK, JAAN. Teisitiütleja Peter Handke. Nr 21, lk 4.

VAHER, BERK. Muuseumist ja teatrist ei tohi saada kaubanduskeskust. (Intervjuu Milena Dragičević Šešićiga.) Nr 43, lk 4.

VAHER, BERK. Kultuuri juhtimine? Nr 43, lk 4.

VAHER, BERK. Kultuurikorraldus, kultuurikaubandus või kultuurikõrvaldus? Nr 31, lk 4.

VAHER, BERK. Müravad minad: ühiskonnakriitilised jutusaated raadios. Nr 34, lk 4.

VALGE, JAAK. Mis ohustab Eesti demokraatiat? Nr 39, lk 3.

VALK, ÜLO. Keskaja pärandist eesti rahvaluules. Nr 38, lk 14.

VALLIKIVI, LAUR. Religioonietnoloogiast. Nr 23, lk 14.

VALLNER, LEO. Juua või mitte juua? Nr 5, lk 2.

VEEBEL, VILJAR. Infohunnik globaliseerumisest. (Benjamin Barber, “Džihaad McMaailma vastu”.) Nr 29, lk 3.

VENE, ILMAR. Kolmas maailmasõda ja inimülesusega seonduvad tõekspidamised. Nr 7, lk 2.

VENE, ILMAR. Kolmas platonism. Nr 18, lk 24.

VENE, ILMAR. Timurluse sajandi taustal. Nr 22, lk 3.

VIIK, LINNAR. Tahtmine on kännu taga kinni. Nr 21, lk 2.

VIIK, TÕNU. Foucault’ väljakutse ajaloolisele teadmisele. (Michel Foucault, “Teadmiste arheoloogia”.) Nr 5, lk 11.

VIIK, TÕNU. Trikster eesti mütoloogias. (Hasso Krull, “Loomise mõnu ja kiri”.) Nr 19, lk 4.

VITSUR, HEIDO. Globaliseeruvast maailmast. Nr 40, lk 3.

VITSUR, HEIDO. Kapitali ja üksikisiku vastutus ühiskonna ees. Nr 36, lk 3.

VOLT, MAREK. Seksuaalsus Eestis. (“Seksuaalsus Eestis. Ajalugu. Tänapäev. Arengud”, koostajad Olev Poolamets, Elina Haavio-Mannila, Osmo Kontula, Kai Haldre.) Nr 16, lk 4.

VSEVIOV, DAVID. Raamatukogud ja maailma ajalugu. (Boriss Volodin,  “Maailma raamatukogude ajalugu”.) Nr 26, lk 3.

VÄLJATAGA, MÄRT. Kus on ilu?  (Umberto Eco, “Ilu ajalugu”.) Nr 24/251, lk 4.

VÄLJATAGA, MÄRT. Mure sinekuuride pärast. (“Lühiühendus”) Nr 13, lk 3.

VÄLJATAGA, MÄRT. Maa peale toodud valgustus. (Kogumik “Romantismiaja inimene”.) Nr 22, lk 3.

Väärikust otsides – pärimuse fenomen. (Hasso Krulli raamatust “Loomise mõnu ja kiri” räägivad Sofia Joons, Ave Matsin, Meelika Hainsoo ja Anzori Barkalaja.) Nr 19, lk 4.

ÕNNEPALU, TÕNU. Elu hoog ja aru paine. (Henri Bergson, “Loov evolutsioon”.) Nr 20, lk 4.

AUGUTÄITEKS

MAISTE, VALLE-STEN. Tunnen endas tärkavat juunikommunisti. Nr 43, lk 3. Keda huvitavad teadusraamatukogud? Nr 47, lk 3.

 

HERMESE HÕLMA ALT

MEERITS, HELDUR. Raha! Nr 4, lk 3. Miljardid mõistuse lõppjaamas. Nr 7, lk 3. Eluiha. Nr 11/12, lk 3. Keskmine kommija. Nr 16, lk 3. Võõrtööline. Nr 20, lk 3. Eestivenelane. Nr 24/25, lk 3. Kasvu piirid. Nr 36, lk 3.

 

KAKSIKKIRVES:

KRULL, HASSO.  “Laokooni plaat” ja südametunnistuse vabadus. Nr 1, lk 3. Miks Jung? (Carl Gustav Jung, “Psühholoogilised tüübid”).  Nr 4, lk 3. Väljaspoolne pilk. Nr 5, lk 3. Nr 8, lk 3. Progress ja paanika. Nr 14, lk 3 Püha prügimägi. Nr 22, lk 3.  Ebausu kammitsad. Nr 24, lk 3. Tänapäeva askees Nr 28, lk 3. Primitiivne kommunism. Nr 32, lk 3. Nr 37, lk 3. Usuõpetus ja pärimusõpetus. Nr 41, lk 3. Igaüks on pealik. Nr 45, lk 3.

 

KERGITAB KULMU

ARUJÄRV, EVI. Semiootika massidesse. Nr 9, lk 3. “Rahva isad” ja läbureaalsus. Nr 15, lk 3. Mälestusi muusikakriitikast. Nr 19, lk 3. Väike nuts ja vaenlase kuju. Nr 23, lk 3.  Kultuur ja keha. Nr 27, lk 3. Parmud, snoobid ja euroopalikud väärtused. Nr 29, lk 3. Punaminevik ja Stockholmi sündroom. Nr 33, lk 3. Igikestev revolutsioon? Nr 38, lk 3. Kirjakohad ja võim. Nr 42, lk 3. Rootsi pensionäri vanad püksid.  Nr 46, lk 3.

KUULAB MAAD

ANNIST, AET.  Linnugripp Tartu – Tallinna maanteel. Nr 10, lk 3. Eestlane kui mustlane. Nr 17, lk 3. Omada või loobuda? Nr 21, lk 3. Hulkuri elu ja kodutu surm. Nr 30, lk 3. Jala ja metahistooriliselt žestikuleerides. Nr 35, lk 4. Puuvillavabrikandi praktiline utoopia. Nr 40, lk 3. Kuidas kaevata auku viiendale kolonnile. Nr 44, lk 3. Rahvaloendus, sõim ja pudulojused. Nr 48, lk 3.

LOOTUSRIKKALT

JESSE, MARIS. Kas eestlastestki on saamas vodkaturistid? Nr 39, lk 3. Soomlane 78, eestlane 71. Nr 31, lk 3.

 

PEALELEND

FEIST, ANDY. Küsinud Berk Vaher.

 

 

 

 

TEATER

ALLIK, JAAK. Friel paneb mõtlema Eestimaast. (“Kodukoht” Eesti Draamateatris.) Nr 26, lk 6.

ALLIK, JAAK. Kas Balti teatrifestival jääb kestma? Nr 34, lk 8.

ALLIK, JAAK. Repliik. (“Nafta!” teatris NO99.) Nr 10. lk 9.

AVESTIK, RAIT. Baltokas on lobisema hakanud ehk Kuhu näitleja kadus? (Teatrifestivalist “Baltoscandal”.) Nr 27, lk 12 – 13.

AVESTIK, RAIT. Harrastus­teatrite liit väljub teismeeast. (Intervjuu Jaan Urvetiga.) Nr 4, lk 8.

AVESTIK, RAIT. Horvaatia teater: tundmatu ja muutuste eel. Nr 42, lk 13.

AVESTIK, RAIT. Kas asja maitse sõltub maitse asjast? (“Birdy” Linnateatris.) Nr 3, lk 8.

AVESTIK, RAIT. Kõva kest, mage sisu. (“aaron: juuni”  Rakvere teatris.) Nr 7, lk 7.

AVESTIK, RAIT. Margo Teder: kõige suurem pluss on ise otsustamine. (Intervjuu Margo Tedrega.) Nr 31, lk 18.

AVESTIK, RAIT. Paar ketserlikku avaldust tänase teatrikriitika suunas. Nr 21, lk 8 – 9.

AVESTIK, RAIT. Paar tundi rahu. (“Valged ööd” Theatrumis.) Nr 38, lk 8.

AVESTIK, RAIT. Sadisti kahekõne endaga. (“Vaenlase kosmeetika” VAT-teatris.) Nr 17, lk 9.

AVESTIK, RAIT. Teatrikatsetus katlamajas tõi pool võitu.  (“KrabattabarK” Kultuuritehase katlamajas.) Nr 46, lk 18.

AVESTIK, RAIT. Tudengiteatrite vaim ja vaev. (Tudengite teatripäevad Viljandis.) Nr 9, lk 16.

BERG, MAIMU. Armuavaldus Underile. (“Under” Kumu auditooriumis.) Nr 45, lk 15.

BORIS TUCH. Meie juurde tuleb “tabakerka”1. Tõlkinud Virge Harak. (Oleg Tabakovi Moskva Stuudioteatri külalisesinemine Tallinnas.) Nr 3, lk 9.

Eesti teatri aastaauhinnad 2005. Nr 13, lk 10.

Esietenduste sadu veebruaris. (Intervjuu Tiit Ojasooga, “Nafta!” lavastaja NO99-s; Madis Kalmetiga, “Vabamõtleja” lavastaja Endlas; Priit Pedajasega, “Rehepapi” lavastaja Endlas; Oleg Titoviga, “Libahundi” lavastaja Ugalas; Ingo Normetiga, “Müügimehe surma” lavastaja Eesti Draamateatris.) Nr 7, lk 18.

Ettepanekud Balti teatrifestivali reorganiseerimiseks. Nr 35, lk 10.

Fine 5 tantsuteater võitis Vitebskis teise preemia. Nr 46, lk 18.

GARANCIS, KRISTIINA. Sõnainimesed tantsu proovimas. (“Libahunt” Ugalas.) Nr 11/12, lk 18.

Head teed, Velda Otsus! (Hüvastijätusõnad kolleegidelt: Kalju Orro, Merle Karusoo ja Jüri Lumiste.) Nr 31, lk 16 – 17.

HUSSAR, TOOMAS. Sada aastat on alles algus! (“Sada aastat…”  Vanemuises.) Nr 4, lk 1.

HÄRM, ANDERS. Teater, kunst ja Gucci. Nr 11/12, lk 8.

Ibseni naise kolm kehastust. (“Suzannah” Variuse.) Nr 9, lk 18.

JOHANNES, MARIS. Kes veel Godot’d ootab? (“Kaev” Tallinna Linnateatris, “Nagu poisid vihma käes” Endlas.) Nr 32, lk 14.

JOHANNES, MARIS. Pommivöö siidi ja sameti sees. (“Juudit” Estonias.) Nr 37, lk 8.

JOHANNES, MARIS. Rohelise NO-lase okkaline rada. (“Nafta!” teatris NO99.) Nr 10, lk 9.

JOHANNES, MARIS. Süüdimatute süüteod. (“Gösta Berlingi saaga” Eesti Draamateatris.) Nr 6, lk 9.

JUNG, IVAR. Sürrealism on keeruline värk. (“Syrrealistid” Eesti Draamateatris.) Nr 34, lk 9.

JÜRNA, AURI. Anonüümse üksinduse keskel. (“Kiirgav linn” Eesti Draamateatris.) Nr 47, lk 9.

JÜRNA, AURI. Enesemüümine kui argipäev. (“Kõik aias” Vanemuises.) Nr 36, lk 15

JÜRNA, AURI. Mängud laastukastis. (“Hirvekütt” teatris NO99.) Nr 41, lk 8.

KANGUR, VILLU. Sain taas ootamatult isaks!  (Festivalist “Draamake 2006”). Nr 24/25, lk 8.

KARJA, SVEN. Palju õnne eluteel, kestku hästi kaua see! (Alvis Hermanise lavastusest “Pikk elu”.) Nr 35, lk 14.

KARJA, SVEN. Teise lennu elulood. (Raamatust “Ma jutustan teile oma loo”.) Nr 11/12, lk 18.

Karl Adra nimelise auhinna pälvis Tõnis Rätsep. Nr 10, lk 8.

KARULIN, OTT. Jagatud luule. (Betti Alveri luulepäevad Jõgeval.) Nr 46, lk 17.

KAUNISSAARE, LAUR. Kas festivaliteater on kasvanud hõlmamatuks? Nr 27, lk 11.

KAUS, JAN. Ulgumerelaineid “murdes”.(Aktsioonist “Ulgumerelainetel” teatris NO99.) Nr 1, lk 9.

KIIS, MARGUS. Väike teatri-Sopot Tšehhimaal. (Praha festivalist “Apostrof”.) Nr 29, lk 15.

KOLK, MADIS. Kuningas pagegu koos publikuga. (“Kuningas Ubu” teatris NO99.) Nr 28, lk 8.

KOLK, MADIS. Lausmasenduseks pole põhjust. (Festivalist “Draamake 2006”.) Nr 24/25, lk 8.

KOLK, MADIS. Meeleheiteta koduperenaine. (“Anna Karenina” Ugalas.) Nr 1, lk 8 – 9.

KOLK, MADIS. Targutava Pirandello privaatsed pausid. (“Nii see on (kui teile nii näib)” Tallinna Linnateatris.) Nr 45, lk 14.

KOTSARENKO, NIINA. Ostrovski hindas terve mõistusega korraldatud elu. Tõlkinud Helve Leis. (Moskva Akadeemilise Väikese Teatri külalisetendused Tallinnas.) Nr 23, lk 9.

KRESS, ALLAN.  Lätlane näitab, eestlane vaatab. Nr 47, lk 8.

KULLI, JAANUS. Elo ja Friedebert Tuglase lugu. (“Tänu tulemast!” Variuses.) Nr 38, lk 8.

KULLI, JAANUS. Geenitehnoloogia imed teatrilaval. (“Genoom” Tallinna Linnateatris.) Nr 18, lk 8.

KULLI, JAANUS. Äratabamise käestlastud hetk. (“Võikõllane üü” Endlas.) Nr 46, lk 16.

Kultuurkapitali laureaat – teatrikunstnikud. (Intervjuu Kultuurkapitali aastapreemia pälvinud “Kunstnikuraamatu” ühe autori Liina Undiga.) Nr 2, lk 15.

LASS, AGNI. Carolyn Carlson, Atelier de Paris – harmoonia ja ebakõlad. (“Down By The River” Kumu auditooriumis.) Nr 18, lk 9.

LASS, AGNI. Kas ilunäituse žanri ülessoojendamine? (“Kõik blondid surevad välja” Primitivistide ja KK Laboratooriumi esituses.) Nr 2, lk 15.

LASS, AGNI. Keha ja ihu, iha ja piin Augusti tantsufestivalil. Nr 33, lk 9.

LASS, AGNI. Mart Kangro alasti jäetud funktsioonid. (“Out of Functions” Kanuti gildi saalis.) Nr 5, lk 8.

LASS, AGNI. Tantsuteatri mitme vaatepunktiga muinasjutt. (“Sõduri lugu” Tartu Sadamateatris.) Nr 15, lk 17.

LASS, AGNI. Teatrilava piinav pinge. (“Unistaja soovikontsert” Rakvere teatris.) Nr 8, lk 10.

LAURITS, PEETER. (Kütiorost Koloreino küläst). Maainemise tiatrijutt. Nr 11/12, lk 8.

LILLEMETS, ENN. Tants algab koos eluga. (Intervjuu Rachid Tikaga.) Nr 15, lk 16.

LINDEPUU, HENDRIK. Gombrowicz, järjest lahjemas kastmes. (Gombrowiczi  teatrifestivalist Poolas.) Nr 42, lk 14.

LÕHMUS, JAAK. Tammumine jahus. (“Stalker” teatris NO99.) Nr 17, lk 8.

LÕHMUSTE, TOOMAS. Nooruslik ja rahutu hingega Inna Taarna. Nr 30, lk 9.

LUTSEPP, AIN. (Järelehüüe Mikk Mikiverile.) Nr 2, lk 10.

MAISTE, VALLE-STEN. Krahli lummav dekadents. (“Võluflööt” Von Krahli teatris.) Nr 11/12, lk 15.

MERILAI, ARNE. Lembit Ulfsak sõiduvees. (“Müügimehe surm” Eesti Draamateatris.) Nr 15, lk 15.

Mida arvasid väliskülalised? (Festivalist “Draamake 2006”.) Nr 24/25, lk 9.

Mikk Mikiver 4. IX 1939 – 9. I 2006. (Järelehüüe.) Nr 2, lk 10.

Mis on esietendus? (Vastavad Hendrik Toompere jr, Andres Dvinjaninov, Üllar Saaremäe, Jaanus Rohumaa, Aare Toikka, Neeme Kuningas, Tiit Palu, Marius Peterson.) Nr 11/, lk 13 – 15, 18 – 19.

MÄLGAND, ENN. “Elu valmimine” Kassinurme küngaste vahel. (“Kassirabal…”, MTÜ Jõgeva Linna Teatri lavastusest Kassinurmel.) Nr 30, lk 8.

MÄLGAND, ENN. Võimu ja viha salakavalad tagamaad. (“Isa “ Rakvere teatris.) Nr 36, lk 14.

MÄND, MAARJA. Teooria ja praktika. Nr 18, lk 9.

MÄND, MAARJA; SAAROJA, IVIKA; JÜRNA, AURI; VALDRE, RIINA; KIVITAR, INGRID. See oli kolmapäeval. (Lavastuse “Sada aastat…” proovidest Vanemuises.) Nr 6, lk 8.

NO99. Teatripoolsed selgitused. (Vastulause Jaak Lõhmuse “Stalkeri” arvustusele.) Nr 18, lk 9.

Nukuteater võitis grand prix’! (“Troll-Poiss” sai peapreemia Montenegro teatrifestivalil.) Nr 22, lk 16.

PAJU, SIRET. Pisikesed jalad tatsavad kaugele. (Rootsi laste- ja noorteteatri festival Londonis.) Nr 42, lk 12.

PALU, TIIT. Tere, Reet Neimar! Nr 16, lk 11.

PESTI, MADLI. Dostojevski ja XXI sajandi berliinlane. Nr 29, lk 15.

PESTI, MADLI. Draamateater avas oma teatrikuu kerglaselt. (“Kuu aega maal” Eesti Draamateatris.) Nr 44, lk 9.

PESTI, MADLI. George Tabori – maailma vanim lavastaja. Nr 27, lk 14.

PESTI, MADLI. Muuda maailma, sest ta vajab seda. (Bertold Brechti lavatõlgendused Berliinis.) Nr 19, lk 9.

PESTI, MADLI. Sotsiaalpoliitiline erand eesti teatris? (“Küpsuskirjand 2005” Eesti Draamateatris.) Nr 39, lk 6.

PESTI, MADLI. Teatri vajalikkusest ja võimalikkusest Kuressaares. (“Kuu aega maal” Kuressaare Linnateatris.) Nr 40, lk 11.

PETERS, MARIS. Internatsionaalselt. Eesti moodi. (“Romeo ja Julia” Eesti Nukuteatris.) Nr 33, lk 10.

PETERS, MARIS. Meeldimise võimalikkusest. (“As You Like It” Vene Draamateatris.) Nr 36, lk 14.

PIHLAK, HANNELEEN. Kokkuvõetud festival. Kokkuvõetud teater. (Kogumikust “Draama 2005”.) Nr 3, lk 8.

PÕLLU, IVAR. “Tühiranna” radadel. (“Tühirand” Vanemuises.) Nr 37, lk 9.

PÕLLU, IVAR. Külakaklus või laulupidu? (Miks teater ja kriitika läbi ei saa?) Nr 11/12, lk 13.

PURJE, PILLE-RIIN. Ajatud piirajad tervendavad hinge. (Sagar Sagitta lavastus “Ajatud”.) Nr 5, lk 8.

PURJE, PILLE-RIIN. Aleksei Karenini elusügavik. (Aivar Tommingase osatäitmisest Ugala lavastuses “Anna Karenina”.) Nr 19, lk 10.

PURJE, PILLE-RIIN. Kirikukell kuuseladvas ja äraõitsenud pärn. (“Vargamäe kuningriik”, Endla ja Rakvere teatri ühislavastus.) Nr 29, lk 14.

PURJE, PILLE-RIIN. Meeste hobid ja naiste siseelu ostukeskuses. (“Meeste varjupaik” VAT-teatris.) Nr 46, lk 17.

PURJE, PILLE-RIIN. Meie argipäevane jaanituli. (Algupärane (lava)dramaturgia kuuldemänguteatris.) Nr 1, lk 8 – 9.

PURJE, PILLE-RIIN. Pille Lukini Sarah – väike nähvits täiskuuleedi. (Pille Lukini osatäitmine lavastuses “Täiskuu”.) Nr 41, lk 9.

PURJE, PILLE-RIIN. Reipad orvud, maheanarhistid ja mootorsaag. (“Käpipuu vennaskond” teatris ja raamatus.) Nr 24/25, lk 7.

PURJE, PILLE-RIIN. Rõõmus mereröövlimäng Saaremaal. (“Mereröövel vastu tahtmist” Kuressaare Linnateatris.) Nr 30, lk 9.

PURJE, PILLE-RIIN. Triipkoodi taga kõrgub kalmuküngas. (“Kauka jumal” Endlas.) Nr 15, lk 17.

PURJE, PILLE-RIIN. Ülakorrusel tukub lunastaja, all ukerdab komöödia. Nr 11/12, lk 14.

ROOSTE, JÜRGEN. Kes ei saa veendud, see saab väändud! (“Keeleuuenduse lõpmattu kurv”, lavakunstikooli diplomilavastus.) Nr 16, lk 10.

ROOSTE, JÜRGEN. Kunst on oma olemuselt vasakpoolne. (Intervjuu Elmo Nüganeniga.) Nr 11/12, lk 16 – 17.

RUUS, KATRIN. Millest sõltub teatrikeele mõistetavus? (Amatöörteatrite festivalist Fääri saartel.) Nr 32, lk 15.

RUUS, KATRIN. Näitleja teeb vahekokkuvõtte ehk Kuidas lavastatakse aega. (“Hamletid”, “Faust”, “Erki ja Tiina” Von Krahli teatris.) Nr 44, lk 10.

SALUÄÄR, ANU. Ibsenit oodates. (“Suzannah” Variuses.) Nr 17, lk 9.

SARAPUU, HEIDI. Tänu tulemast! (“Tänu tulemast!” Variuses.) Nr 35, lk 11.

SARO, ANNELI. Kirjutab igaviku palge ees. (Lea Tormise artiklikogumikust “Teatrimälu”.) Nr 48, lk 7.

SARO, ANNELI. Omadraama eufooria ja ootus. Nr 35, lk 10.

SARO, ANNELI. On sada aastat õh(t)us. (“Sada aastat…” Vanemuises.) Nr 6, lk 8.

SARO, ANNELI. Teater (stereo)tüüpide loojana. (Konverentsist “Teater sotsiaalsete ja kultuuriliste (stereo)tüüpide loojana”.) Nr 11/12, lk 23.

SARO, ANNELI. Tere tulemast profiliigasse! (“Rehepapp” Endlas.) Nr 10, lk 8.

SINISSAAR, TRIIN. Euroopa ja poliitiline teater. (Festivalist “Uued euroopa näidendid” Wiesbadenis.) Nr 28, lk 9.

SIPPOL, TIIA. TALTS, KATRIN. Lars Noréni uued näidendid, Jeremy Ironsi comeback. (“Teatrimaailm”.) Nr 16, lk 11.

SIPPOL, TIIA. Teatrimaailm. Nr 4, lk 9.

SIRKEL, MATI. Repliik vastuseks eelmises Sirbis kirjutanud Jaak Lõhmusele. Nr 18, lk 9.

SORO, SILVIA. Action-teater – miski pole ilus või inetu, õige või vale. Nr 42, lk 14.

SOVA, ANNE-LY. Jagatud luule.  (Betti Alveri luulepäevadest Jõgeval.) Nr 56, lk 17.

SUISALU, NELE. Kas armastus teeb pimedaks? (Tantsulavastus “Roots” Ganuti gildi saalis.) Nr 45, lk 16.

SUISALU, NELE. Nüüdistantsu eneseteadvus. (“Just” Fine 5 tantsuteatris.) Nr 38, lk 9.

SUUMAN, TOOMAS. Näitleja ja näitleja – kunstis konkureerimine on absurd. Nr 24/25, lk 6 – 7.

TALTS, TIINA. Divadlo on teater, Nitra on linn. (Slovakkia teatrifestivalist “Divadelná Nitra”.) Nr 39, lk 7.

TAMBET, KAUGEMA. Raskelt tulnud rollide pealt kasvad ja arened. (Intervjuu Ao Peebuga.) Nr 13, lk 15.

TAMM, MAREK. Meele­paranduslik teater. Nr 11/12, lk 5.

TARAND, KAAREL. Patrioot või ihade ori? (“Juudit” Estonias.) Nr 35, lk 1.

TARAND, KAAREL. Rahakotid selga! Nr 23, lk 1.

Teatri aastaauhindade nominendid. Nr 8, lk 18.

TOOMING, JAAN. Superorgaaniline teater ja inimene selles teatris. Nr 13, lk 10.

TORMIS, LEA. Ise tehtud – hästi tehtud. (Raamatust “Ballett sajandivanuses Estonias”.) Nr 8, lk 15.

TUCH, BORIS. Mida ootame oma ajastult? (Intervjuu Adolf Šapiroga.) Nr 43, lk 12 – 13.

TÄTTE, JAAN. Koostöö ja konkurents teatrikunstis: Tere, tere. Nr 20, lk 9.

URMET, JAAK. Sõin ja jõin seal minagi – ja saingi kõhtu midagi. (Festivalist “Draamake 2006”). Nr 24/25, lk 9.

VAHTRE, SILVER. Sure ära ehk Ka kriitiku käes on ligimese saatus. Nr 16, lk 11.

VARBLANE, REET. Sürrealism on keeruline värk. (“Syrrealistid” Eesti Draamateatris.) Nr 34, lk 9.

VISNAP, MARGOT. Lõpp hea, kõik hea? (Teatriaastast 2006.) Nr 48, lk 6.

 VISNAP, MARGOT. Embrüonaalses olekus noorsooteater. Nr 22, lk 16.

VISNAP, MARGOT. Ester Purje: rahvas armastab Eesti Draamateatrit. (Intervjuu Ester Purjega.) Nr 44, lk 8.

VISNAP, MARGOT. Hulluse hoomamatud piirid. (“Keisri hull” Ugalas.) Nr 37, lk 9.

VISNAP, MARGOT. Kaks teatrikooli – kas me oleme konkurendid, siin Eestis? (Intervjuu Katri Aaslav-Tepandiga.) Nr 20, lk 8.

VISNAP, MARGOT. Laval on rohkem naisi kui tänaval. (Intervjuu Merle Karusooga Iraani teatrifestivalist.) Nr 9, lk 17.

VISNAP, MARGOT. Lavastaja käes on ligimese saatus – nii saalis kui laval. (Eesti teatri aastaauhindu kommenteerivad Reet Neimar ja Madis Kolk.) Nr 14, lk 12 – 13.

VISNAP, MARGOT. Lollilt elasin. Aastaid jäi väheks. (“Kirjad emale” Kuressaare Linnateatris.) Nr 23, lk 9.

VISNAP, MARGOT. Mõtlemiskoht riigile: kas peaks noorsooteatri taimele vett ja väetist juurde andma? (Intervjuu Andres Dvinjaninoviga.) Nr 22, lk 17.

VISNAP, MARGOT. Riina Roose: tuleks luua Vaikuse partei. (Intervjuu Riina Roosega.) Nr 7, lk 7.

VISNAP, MARGOT. Sa oled mind ju sünnitand ja üles kasvatand… (“Täna me ei mängi” Vene Draamateatris.) Nr 23, lk 8 – 9.

VISNAP, MARGOT. Soomlased endist enestele. (Festivalist “Tampere teatrisuvi”.) Nr 27, lk 13.

VISNAP, MARGOT. Teater mujal – vajalik foon enesehinnanguks. (Leedu teatrifestivalist “Sirenos”.) Nr 42, lk 11.

VISNAP, MARGOT. Teha teatrit, millel oleks tähendus tänases ajas ja siin saarel. (Intervjuu Piret Raugiga.) Nr 40, lk 10.

VISNAP, MARGOT. Ugala väärikas avalöök. (Raamatust “Ugala aja lugu”.) Nr 5, lk 9.

VISNAP, MARGOT. Vanemuine tuulte pöörises või uue ootuses? Nr 19, lk 10 – 11.

VISNAP, MARGOT. Vene Draamateater getost välja? Nr 29, lk 1.

VISNAP, MARGOT. Väike Illimar rühib vastuvoolu. (“Väike Illimar” Endlas.) Nr 41, lk 9.

VISNAP, MARGOT. Üks uitmõte. (“Stalker” teatris NO99.) Nr 17, lk 8.

Voldemar Panso nimelise preemia laureaat on Kristo Viiding. Nr 46, lk 18.

 

PEALELEND

Avestik, Rait. Muljeid Läti teatrifestivalilt. Nr 47, lk 9.

Tammearu, Peeter. Ugala 80. aastapäeva tähistamisest. Nr 2, lk 15.

PAULI PÄEVIK

PP 1. Nr 5, lk 9.

PP 2. Kuidas pälvida tähendus. Nr 6, lk 9.

PP 3.  Nr 7, lk 7.

PP 4. Kuidas kirjutada teatrist. Nr 8, lk 10.

PP 5. Kuidas ei kirjutaks teatrist. Nr 9, lk 16.

PP 6. Käisin teatris. Nr 10, lk

PP 7. Noor, mässumeelne tudeng – see on Paul, meie teatri tulevik. Nr 11/12, lk 12.

PP 8. Nr 13, lk 13.

PP 9. Rahvavaenlane ei maga! Nr 15, lk 16.

PP 10. Kas näitleja mängu on võimalik teaduslikult käsitleda? Nr 16, lk 10.

PP 11. Liiga palju, liiga vähe. Nr 17, lk 8.

PP 12. Milliseid teatrijuhte meil õigupoolest vaja oleks? Nr 19, lk 11.

PP 13. Elu on kui suur õnneloos, kus mina osaleda ei taha. Nr 20, lk 8.

PP 14. Paulike nõuab võrdsust! Nr 21, lk 8.

PP 15. Suvi ilma teatrita? Nr 22, lk 16.

PP 16. Me ise iluaia tegijad. Nr 23, lk 8.

PP 17. Putinist, kuningas Learist, vene ja eesti teatrist. Nr 23, lk 9.

PP 18. Väikestel inimestel on konstitutsiooniline õigus oma teatrile. Nr 24/25, lk 8.

PP 19. Näitlemiskunsti kiirkursus. Nr 26, lk 6.

PP 20. “Baltoscandali” löögid ühte väravasse. Nr 27, lk 12.

PP 21. Teater külastab. Nr 30, lk 8.

PP 22. Parem olgu viinavankrid. Nr 31, lk 17.

PP 23. Teater kooli! Ja kohe! Nr 32, lk 7.

PP 24. Ikka on liiga hilja! Nr 33, lk 10.

PP 25. Rändkäpikud, Pauli auhinnad. Nr 34, lk 8.

PP 26. Vabandage, ega te ometi teenida ei taha? Nr 35, lk 11.

PP 27. Eesti keeles mõeldud teater. Nr 37, lk 8.

PP 28. Paul mõtleb ennast KLT rahutuks kirjandusala juhatajaks. Nr 40, lk 10.

PP 29. Paul ning voni ja vati raha. Nr 41, lk 8

PP 31. Moskva ikka tõesti pisaraid ei usu. Nr 43, lk 13.

PP 32. Käisin teatris. Nr 44, lk 9.

PP 33. Hakkab jälle peale! Nr 45, lk 14.

PP 34. Vaha kõrva – lasteetendus! Nr 46, lk 16.

PP 35. Teatritegija – mine ise ka teatrit vaatama! Nr 47, lk 8.

PP. 36. On kahju… Nr 48, lk 6.

 

TEOD

BASKIN, ROMAN. “Kõik aias” lavastaja Vanemuises. Nr 35, lk 11.

KARJA, SVEN. Aleksander Galini “Tähed hommikutaevas” tõlkija. Nr 11, lk 23.

KATRI AASLAV-TEPANDI. “Juuditi” lavastaja Estonias. Nr 35, lk 11.

KOLDITS, MART. “Rätsepa” lavastaja Tallinna Linnateatris. Nr 39, lk 6.

KUDU, KALEV. “Huck Finni loo” lavastaja Tartu Üliõpilasteatris. Nr 11, lk 23.

OOMER, KRISTIINA. Eesti Harrastusteatrite Liidu värske esimees. Nr 4, lk 8.

PEDAJAS, PRIIT. “Gösta Berlingi saaga” lavastaja Eesti Draamateatris. Nr 4, lk 9.

PETERSON, LEMBIT. “Juveliiri poe ees” lavastaja Theatrumis. Nr 5, lk 9.

SARO, ANNELI. Teatrikonverentsi “Teater: stabiilsus ja dünaamika” korraldaja. Nr 45, lk 16.

SIMMO, KRISTEN. Eesti teatri aasta näitusest Rotermanni soolalaos. Nr 2, lk 15.

TIIA SIPPOL. “Eesti teatristatistika 2004” üks koostajatest. Nr 5, lk 8.

TOMMINGAS, MARE. I.D.A. festivali peakorraldaja . Nr 45, lk 15.

TOOMPERE, HENDRIK JR. “Sada aastat…” lavastaja Vanemuises. Nr 4, lk 9.

 

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming