Sellel reedel Sirbis kriitika-eri

Sellel reedel Sirbis kriitika-eri:
PILLE-RIIN LARMi usutlus Ants Orase nimelise kirjanduskriitika auhinna laureaadi JOHANNA ROSSiga ja Rossi kõne „Pudrust kujude valmistamise õpetus”
JANIKA KRONBERGi ettekanne „Ants Oras ja temavääriline kriitik”
 
Lisaks on Keele Infoleht ja Keele-elu.
 

JÜRI REINVERE: Kriitikakunst
Probleem: millega täita artikkel?
Muusikakriitika ümber valitseb Euroopas juba oma kümmekond aastat mingi kummaline, vaevane olukord, mis on toredasti ära peidetud ilusate kulisside taha. Ma usun, et meie, heliloojad, oleme olnud kõige esimesed seda nägema, sest probleemide tõsidus hakkas peale sellest, et uue muusika kohta puudus inimestel arvamus.
Ühel tõeliselt heal kriitikul on oma tegevuseks vaja kolme alust: kogemust, haridust ja häälekandjat. Haridust, et üldse teada, millest kirjutada. Kogemust, et viia kokku eri nähtuste omavahelised seosed. Ja kohta, et üleüldse kusagil avaldada. Koos ajakirjanduse allakäiguga on tänapäevastel kriitikutel aga puudus kõigist kolmest.

 
MARJU RIISIKAMP: Kriitikakunst
Ajalugu on pidevas muutumises. Peale globaalsete nihete ühiskonnaelus muutub ka inimeste suhestumine kunsti. Ikka ja jälle nendime tänapäeval, kuivõrd kiiresti teiseneb religiooni, teaduse ja kunstide kontseptuaalne külg. Filosoofiadoktor Esa Saarise sõnul oli teaduse algne mõte ühendada inimene maailmaga. Tänapäeval on toimunud eri valdkondade ja distsipliinide totaalne institutsionaliseerumine, tulemuseks üsnagi ühekülgne ja elukauge ettekujutus maailmast ja oma osast seal.

ARVO VALTON: Tõlkes leitud soome-ugri eeposed
Rahvuseepos ei pruugi olla kirjutatud emakeeles.
Aastaid tagasi juba olen optimistlikult väitnud, et eesti keel ei saa kaduda kas või ainuüksi seepärast, et sellesse on tõlgitud kõik maailma eeposed. Paraku pole see tõsi: väga paljud eeposed on tänini tõlkimata. Isegi Euroopa suurrahvaste mitmetest eepostest on ilmunud vaid katkendid. Ja hoopis tundmatud on meile paljude Aasia ning Ameerika väiksemate rahvaste eepilised lugulaulud. Ometi võivad soomeugrilased uhked olla selle üle, et paljudele uuema aja eepostele on eeskujuks olnud soomlaste „Kalevala“, vähemalt vormi poolest, isegi näiteks Lõuna-Hiina vähemusrahvaste eeposed on vene keelde tõlgitud „Kalevala“ rütmikas.

JOHANNES SAAR: Ruum ja ruumitaju Eesti kultuuriajakirjanduses
Sotsiaalmeedias on karmide sõnadega märgitud, et meie siin Eestis leiname Pariisi terrorirünnakus hukkunud prantslasi ebasündsa innukusega. Ka Pavel Ivanovi 20. novembri raadiopäevik „Kirillitsas Eesti“ osutas, et Siinai kohal õhitud Vene reisilennuk ei pälvinud pooltki tähelepanust, mille osaliseks said rünnakus hukkunud pariislased või Ida-Ukrainas allatulistatud Malaisia reisilennukis hukkunud. Samasugustel asjaoludel Beirutis, Jeruusalemmas või Zarias hukkunud tsiviilisikud ületavad meil küll uudisekünnise, ent Stenbocki maja nende surm lipuvärvidesse mässida ei suuda. Ka ei riieta nende tragöödia meie Facebooki kontode pildiprofiile leinarüüsse ega ajenda „Je suis Charlie“ stiilis solidariseerumist. Tuleb välja, et leinamisel on diskrimineeriv mõõtkava. Ja see reguleerib me kultuurikäitumist.

MART NIINESTE: Ideaalid ja reaalpoliitika kultuuriajakirjanduses
Kultuuriajakirjanduse kodumaa kaardi lünklikkuse ning tiheduse hooajalisuse tingib paljuski kultuurivaldkonna kaadriküsimus. Pole inimest, pole kultuuri.

ÜLO NIINEMETS: Eesti teadus Euroopa teadusruumis
Kas teel eesliinile või pudenemas sappa?
6–9. oktoobrini toimus Eesti Teaduste Akadeemias Euroopa teadusuuringute nõukogu (European Research Council, ERC) plenaaristung koos konverentsiga, et arutada seni alaesindatud riikide osalemist nõukogu programmides.
Euroopa Komisjon lõi teadusuuringute nõukogu 2007. aastal täitmaks tühimikku tipptasemel teaduse rahastamisel. Varem rahastas Euroopa Komisjon oma teadus- ja arendustegevuse raamprogrammide kaudu eelkõige mitme riigi teadlastest koosnevate konsortsiumide teadusprojekte, mis olid rakendusliku suunitlusega ja kitsamate eesmärkide täitmiseks. Oli saanud selgeks, et Euroopa teadus- ja arendustegevuses on tekkimas mahajäämus ning konkurentsis muu maailma teadusriikidega kaotatakse järjepanu parimaid teadlasi. Teadusuuringute nõukogu loodigi tühimiku täiteks ning praeguseks on see kujunenud tipptasemel lipulaevaks, üheks kõige prestiižsemaks teadust rahastavaks organisatsiooniks.

URMAS LÜÜS, SOFIA HALLIK: Kontseptuaalne tarbekunst
Kunsti ja disaini loomisviisis on palju muutunud, kuid käsitsi tehtud töö karisma on endiselt hinnas.
Viimaseid nädalaid naudib kultuuripealinna nimetust Belgia linnake Mons, Brüsselist vaid vaevu seitsmekümne kilomeetri kaugusel. Seal asub ka ülemaailmse käsitööorganisatsiooni World Craft Council filiaal WCC-BF, mis on rajatud eesmärgiga toetada tarbekunsti positsiooni ühiskonnas, seista selle eest, et väiksetiraažilisel, käsitöötraditsioonidel rajaneval kunstilisel tegevusel oleks vääriline osa elukeskkonna kujundamisel. Kuigi World Craft Councili nimetus viitab käsitööle, siis craft ja käsitöö ei tähenda päriselt sama. Emotsionaalselt seostub käsitöö millegi maavillase ja hingele armsaga, meisterlikult viimistletud oskustööga, kuhu on sisse laaditud aastatepikkune vilumus ja soe süda. Craft’il on aga ka akadeemiline konnotatsioon.

 
TAMBET KAUGEMA intervjuu Endla teatri loomingulise juhi INGOMAR VIHMARiga
 

Keele Infoleht: rahvuskoosseis, keeled ja identiteet Eestis
 
JAAK PROZES: Mari keel ja teised soome-ugri keeled
Umbes 40% Venemaa soome-ugri rahvastest peab juba oma emakeeleks vene keelt.
Tihtipeale küsitakse minu kui soome-ugri rahvastega koostööd arendava inimese käest Venemaa soomeugrilaste ja nende keele olukorra kohta. Sellele küsimusele ei ole lihtne vastata. Veelgi keerulisem on asi siis, kui võrrelda Venemaa soome-ugri rahvaste keeli, neile antud õigusi ja olukorda Euroopa Liidu riikide vähemusrahvuste ehk põliste põhirahvusest eristuvate rahvusrühmade võimalustega. Tuleb tõdeda, et peaaegu kõigis riikides on probleeme põliste vähemuste keeltega, millest enamiku puhul näeb kiiret kahanemistendentsi.

Eesti Kultuurkapitali ja arhitektuuri sihtkapitali preemiad

Arhitektide liidu aastapreemia

Maastikuarhitektide liidu aasta tegu

Eesti sisearhitektide liidu aastapreemiad

Katariina gildi kakskümmend aastat

Kalevipoeg hispaania keeles

Eesti pillifond

Linnaarhitektid

EMTA saal

 

Arvustamisel

Péter Dóka muinasjuturaamat “Lilla kuningatütar”

Ungari novellikogumik “Maailma nukraim orkester”

Helen Adamsoni kureeritud näitus „Klassikud. Peeter Kuutma“

Cédric Morisset’ ja Hélène Convert’i kureeritud näitus „20 prantsuse disainiikooni“

Jan Zielonka toimetatud artiklikogumik “Media and Politics in New Democracies: Europe in a Comparative Perspective”

Eesti Draamateatri „Kaart ja territoorium“

Pärnu Endla „Tramm nimega Iha“

Dagur Kári film „Süütuse mägi“

Resonabilise kontsert „rePRESSIOON III“

Advendipastoraalid Ene Salumäe oreliõhtul

Kontsert „Optimist. Evald Vain 100”

Ago Pajuri ja Tõnu Tannbergi „Eesti rahvusväeosad 1917–1918. Antoloogia.”

Marcel Maussi „Essee kingist. Vahetustegevuse vorm ja mõte arhailistes ühiskondades.”

Kalle Muuli ja Tiit Pruuli raamat „Vilja teine elu”

Hou Hsiao-Hsieni film „Salamõrvar“

Paul Sehnerti film „Tšekaa komissar Miroštšenko. Draama 6 vaatuses Eesti optantide elust Nõukogude Venes 1920. a“

Mark Osborne’i animafilm „Väike Prints“

Simon Tormey’ „The End of Representative Politics”

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

TeaterMuusikaKino
Keel ja kirjandus
LR
Täheke
Õpetajate leht
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Vikerkaar