Sel reedel Sirbis

Õnn ei asu ilusas majas. Merle Karro-Kalberg intervjueerib Ülar Marki. ÜLAR MARK: „Linna edukust ei määra muster, faktuur ega esteetika, vaid inimeste omavaheline läbikäimine.“
Ülar Mark on arhitektuuri keskel olnud paarkümmend aastat ning ruumiloomise siinset kurssi seadnud arhitektide liidu esimehe, arhitektuurikekeskuse juhataja, õppejõu ja Narva linnaarhitektina, aga teinud ka bürootööd. Ta oli ka meeskonnas, kes viis 2006. aastal Eesti ekspositsiooni Veneetsia arhitektuuribiennaalile. 2007. aastal nimetas Postimees ta kultuuriveduriks, eelmisel aastal andis president Ülar Margile Valgetähe IV klassi teenetemärgi. Viimasel ajal töötab ta väikemaja Koda kallal, mis on pälvinud auhindu ja meedia tähelepanu nii siin kui sealpool merd.

PIRET PÕLDVER: Alternatiivne privileeg ja võõritus
Muutuv maailm on toonud kaasa muutuse ka selles, kuidas kujutatakse filmides ja telesarjades tehisintellekti.
Mulle on viimase aja ulmefilmidest ja -sarjadest jäänud silma uudseid asjaolusid, näiteks filmis „Ex machina“ ning sarjades „Must peegel“ ja „Westworld“. Tundub et neil on paljugi ühist, ja et osa sellest ühisest on uudne. Kõigis kolmes on tehisintellekt saanud autonoomse olemisõiguse, iseseisva eetika ning sõltumatuse inimesest. Samal ajal kõnelevad kõik ka tehnika võõritavast toimest – tehnika võõrandab inimese iseendast. Tehnoloogia teeb elu lihtsamaks, aga uinutab samal ajal, sest kipub ununema, et inimene vajab enda kõrvale teist inimest ning masinast ei piisa.

REBEKA PÕLDSAM: Katkine aedik. Targa mehe hääbumisest 2016. aasta meediapildis
2016. aastal valiti USA presidendiks manifesteeriv tolgus. Tema teisik Ühendkuningriigis peaministriks ei saanud, aga suutis ässitada endise koloniaalimpeeriumi hirmunud inimesed Euroopa Liidust välja astuma. Eestis jätkasid sõnavabaduse devalveerimisega grupp mehi riigikogus ja igasugustel „konservatiivsetel“ (see sõna on oma sisulise tähenduse kaotanud ja käibib pigem igasuguse rumaluse ilustamiseks) veebilehtedel. Ilmus usutlusi mitme ärimehega, kes edevalt kordasid üha ja uuesti, kuidas nad ei ole kunagi valetanud ega korruptsiooniga oma käsi määrinud, kuidas nad ei eksi kunagi – võib-olla piisavalt palju korrates jäid ise uskuma. Kõige suurem häbi oli aastaid kiituse ja aupaistega ülekülvatud kultuurimeeste pärast, kes jäid vahele liiderdamise ja ränga naisepeksmisega. No on lambad need meie eluõied, mehed! Hea, et olukorda tasakaalustavad võimsad naised, keda tuleb iga päev avalikkusse juurde.

MADIS ABEN: Riigivõlapõlguse moraalsusest
Kuivõrd peaks väike Eesti selle riigivõla tootmisse panustama, pole majanduslikult eriti oluline, aga võibolla peaksime rikkaid riike selle ennastohverdava tegevuse eest hoopis tunnustama.
Riigivõlg on riigieelarve defitsiidi akumuleerumise tulemus. Riigieelarve defitsiit tähendab, et riigieelarve jooksvad kulud ületavad jooksvaid tulusid. Surelik inimene igavesti defitsiidis eelarvet endale lubada ei saa. Enamike maailma rikaste riikide eelarved on aga valdavalt defitsiidis ja enamasti on see üllatavalt jätkusuutlik. Eestlase meelest on riigivõlg patt ja siiamaani on meil mõningase defitsiidi jätkusuutlikkuse tunnistamine ketserlik seisukoht. Viimasel ajal on see dogma hakanud kergelt mõranema, kuid hämmastaval kombel vaevab eestlasi täielik fantaasiapuudus, mida võimaliku lisarahaga peale hakata.

Tulekul on sünteetilise bioloogia ajastu. Margus Maidla intervjueerib MART LOOGI.
Elu geneetiline ümberprogrammeerimine on saanud reaalsuseks. Seda võimekust on seni ettevaatlikult kasutatud vaid põllumajanduslike elusorganismide puhul, kuid tee on lahti ka teistele organismidele, kaasa arvatud inimene. Ees seisab sünteetilise bioloogia ajastu. Uutest paradigmadest eluteaduses ja biotehnoloogias räägib Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi molekulaarse süsteemibioloogia professor Mart Loog.

Näitleja XXI sajandil. Anneli Saro intervjueerib Esa Kirkkopeltot. ESA KIRKKOPELTO: „Kunstilise sära puudumine kompenseeritakse tänapäeval avaliku elu säraga  – sealt saadakse au ja kuulsus, mida lavaelu enam ei too.“

Spontaansust teeselda on võimatu. Kaur Garšneki intervjuu Kristjan Randaluga. Kristjan Randalu: „Kõigil, kes arvavad, et improvisatsioon tähendab totaalset vabadust, soovitan seda ise proovida.“

MARGIT MUTSO: Millega peaks ruumilise planeerimise ekspertnõukogu tegelema?
Kõige olulisem on näha Eesti tervikpilti, valdkondade seoseid ja ruumiloome mõju teistele valdkondadele.
Eesti arhitektide liit (EAL) on oma kümmekond aastat töötanud järjepidevalt selle nimel, et luua riigistruktuuri riigiarhitekti institutsioon. Selleks on kulutatud ohtralt töötunde, organiseeritud konverentse, tehtud poliitikutele ettekandeid, kirjutatud ajalehtedes ja isiklikult külastatud ministreid, et neilt riigiarhitekti ideele toetust saada. Seda kõike tulutult. Kui otse suheldes tundus vahel, et saadakse aru, millest jutt käib, siis järgmisel hetkel kraaksatas ikka mõni poliitik: „Albert Speer!“. Vihje Hitleri ihuarhitektile viitas sellele, et asja eesmärk ja sisu on paraku kuulaja kõrvadest mööda libisenud ning arusaam sellest, mis on arhitektuur ja kes on tänapäeval arhitekt, on pehmelt öeldes lünklik. Millalgi võttis riigiarhitekti teema üles riigikogu liige Mark Soosaar, kes asus EALi ettepanekuid valitsusele vahendama. Paraku ikka tulutult.

Arvustamisel
Kontsert „Ester Mägi 95“
Uku Masingu „Inimeselaps. Valik luulet“
Kogumik „Esimene maailmasõda eesti kultuuris“
Arkadi ja Boriss Strugatski „Väljasõit rohelisse“
XXV Pärnu nüüdismuusika päevad
Jüri Ojaveri näitus „Surev koer. Vol. 2“
Jiří Žáčeki „Valmid“ ja Helle Laasi „Pidipudi targutused“
Vaba Lava ja Sõltumatu Tantsu Lava „Sissy pojad“
Kinoteatri „Once Upon a Time in Estonia“
Ott Rauna „Tuba number kaheksa : meenutusi järgmisest kahekümnest aastast (1965–1985)“
Tiina Tammani „Paul Oras – punane admiral“
Vello Paatsi „Rännates Gutenbergi galaktikas: kultuuriloolisi uurimusi aastatest 1993–2015“
Mängufilm „Paterson“