Sel reedel Sirbis

Sel reedel Sirbis kultuuripoliitika põhialused aastani 2020.

 MIHKEL KUNNUS: Seksuaalse emantsipatsiooni kuritöö ja karistus

Milan Kundera ja Michel Houellebecq näitavad feminismi ehk soolise emantsipatsiooni projekti finišit. Meeldiv see pilt ei ole.

Kui aastal 2014 ilmus „Naeru ja unustuse raamatu“ eestindus, mõtlesin isegi, et nüüd on mul kõik Milan Kundera, ühe oma lemmikautori teosed maakeelsena riiulis. Siis aga tuli teine tore uudis. Vanameister on veel ühe teosega maha saanud: „La Fête de l’insignifiance“ ehk „Tühisuse pidu“ ilmub kohe ka eesti keeles.

 P. I. FILIMONOV: Vaala võitlus elevandiga

Halva kirjanduse pärast inimene kohtu alla anda on liig, mis liig.

Igaühe lõputu valikuvõimalus. Peen joon kunsti ja elu vahel. Täpsed definitsioonid. Sõnavabadus! Millal ja kus on seda üsna suhtelist asja üldse nähtud?

Tõepoolest, ma räägin siin Kaur Kenderi kurikuulsast „Untitled 12“ loost ning veelgi enam kirjanike ja kriitikute reaktsioonist. Teeb kuidagi nukraks. Nagu alati, kui taipad, et madude terraariumi elus muutusi ette ei tule.

OTT KARULIN: Maksud ja majad korda

Nii sotsiaalsete garantiide parandamine kui koolimajade ehitamine eeldab kultuuriministeeriumi võimet teha koostööd teiste ministeeriumitega.

Sageli seda ikka juhtub, et riigikogus kultuuripoliitikast räägitakse? Kui jätta kõrvale põhiseaduse preambuli tsiteerimised, millega sobib oponendile lajatada vist küll ükskõik mis teemal vaieldes, siis kultuuripoliitika üle sisulist debatti parlamendis üldjuhul ei peeta. Õnneks on saadikutel vähemalt kohustus kord aastas kultuuriministri kõnet kuulata, kui viimane annab aru dokumendi „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ täitmisest. Nii ka järgmisel nädalal.

KADRI KOPPEL: Üheksa ettepanekut paremaks ruumipoliitikaks

Ruumi planeerimine tähendab ühiskonna planeerimist. Vastuvõetud ruumipoliitilised otsused kujundavad käegakatsutavat elukeskkonda ja ühiskonda ehk teisisõnu Eestit. Elukeskkonna ja ruumipoliitika tähtsustamisega tuleb tegeleda kohe ja järjepidevalt. Ruum on ühiskonna liim.

REET VARBLANE: Kunstnikutasu on filosoofiline küsimus

Kunstiinstitutsioonide eelarve koostamist tuleks alustada kunstnikutasust, mitte jätta see kõige viimaseks, kui teised vajalikud augud on täidetud.

Kui näitlejale või orkestrandile ei tule pähe, et ta peaks oma tööd tasuta tegema, siis kunstniku puhul on näituse tegemine olnud kas tema eralõbu, millele ta pahatihti veel peale maksab, või siis investeering tulevikku, sümboolse kapitali kasvatamine, mis meie olematu kunstituruga väikses kultuuriruumis kipubki jääma igavesti sümboolseks kapitaliks, mille vastu keegi huvi ei tunne.

LEONHARD LAPIN: Igasugune kunst ei sobi iga arhitektuuriga

Eesti küps ja mitmekesine nüüdiskunst ei jõua hulkadeni, ei ilmesta meie riiki.

Protsendiseadus, mis nõuab, et riigi vahenditega ehitatud hoonetesse paigutataks kunsti, kehtib juba mõnda aega ja näib, et kõik on justkui rahul, sest selle tegevuse ümber valitseb väljapeetud vaikus. Pean ettevõtmist, mille jõustumiseks isegi omal ajal sõna võtsin, igati õigeks. Senise praktika põhjal saab siiski välja tuua hulga probleeme, eriti seoses kunsti loomisega avalikku ruumi.

TAMBET KAUGEMA: Jagatud paradiis

Karjuva rahapuuduse kõrval on väikeste erateatrite teine tõsine kitsaskoht esinemispaikade ja tehniliste vahendite nappus.

Ajakirja Teater. Muusika. Kino tänavuses avanumbris, kus pika traditsiooniga teatriankeedis on võetud kokku lõppenud teatriaasta, kirjutab teatriuurija ja -kriitik Madli Pesti: „Teatrimaastiku korraldusliku külje pealt mitte ainult ei torka silma, vaid lausa karjub kõva häälega üks teema – väiketeatrite alarahastamine.“ Pesti on võtnud kaheks hooajaks vastu kohustuse olla koos Thomas Frankiga Viinist väike- ja vabatruppidele etendamispaika pakkuva teatrikeskuse Vaba Lava kuraator ning järelikult teab, millest kirjutab. Tema argumendid põhinevad karmil statistikal, paistab isegi, et meie ühiskonnas on tulnud ilmsiks järjekordne lõhe.

TIINA MATTISEN: Inventuur

Inventuuriks võiks kolmapäevahommikust kokkusaamist muusika-ja teatriakadeemias nimetada küll, ehkki Eesti muusikanõukogu kutsus arutama muusikaelule ja -haridusele vajalike saalitüüpide, praeguse olukorra, võimalike uusehitiste ja ümberkorralduste ning pikema perspektiiviga investeeringute üle.

TRISTAN PRIIMÄGI: Pontu seiklused Euroopas

Me peaksime veenduma, et räägime filmist endiselt kui kultuuriobjektist.

Värskes, 2008. aasta panganduskriisi käsitlevas mängufilmis “Suur vale” („The Big Short“, Adam McKay, 2015) kõlas umbes selline sentiment: pangandusealane finantslingo ongi selleks välja mõeldud, et hoida laia massi eemal tõeliste otsuste tegemisest. Raske on talupojal kaasa rääkida, kui täit arusaamist teemast ei ole.

Väliskirjastajaid huvitab eesti ajalooline proosa. Pille-Riin Larmi intervjuu Eesti Kirjanduse Teabekeskuse direktori ILVI LIIVEGA.

Eesti kirjanduse „rahvusvahelistumine“ on dokumendi „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ järgi üks praeguse kultuuripoliitika prioriteete.

RISTO KOZER: Regionaalsete investeeringutoetuste programmi mõju avalikule ruumile

Eesti regionaalne areng on vaieldamatult üks oluline riigi prioriteet, kuhu tuleb demograafia, iibe, majanduse ja strateegilise julgeoleku kõrval märkimisväärselt panustada. Küsimus on selles, kuidas panustada ning millist strateegiat kasutada. Kui räägime linnade, valdade ja külade planeerimisest ning nende ruumilisest kujundamisest, siis kas vaatleme neid asustusüksusi ühtmoodi? Kui planeerime linna, kas lähtume siis ainult hoonete mahust, valgustusest ja autoteedest või on veel midagi, millele tasub tähelepanu pöörata?

Ennetustöö tulekahju kustutamise asemel. Merle Karro-Kalbergi intervjuu INDREK ALLMANNIGA. Peagi väljakuulutatavast põhikoolivõrgu korrastamise programmist saavad kohalikud omavalitsused küsida kuni kaheksa miljonit eurot toetust oma haridusvõrgu nüüdisajastamiseks.

SIIM RAIE: Kultuuripärand kui ressurss

Iga töökoht pärandi valdkonnas aitab kaude kaasa uute töökohtade loomisele muudel tegevusaladel.

Dokumendis „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ on kasutatud ohtrasti sõna „riik“: riik teeb, loob, peab, suunab, aitab, osaleb, tunnustab, kaitseb, edendab, väärtustab, võtab, soosib, toetab jne. Kultuuripärandi valdkonnas kehastab seda riiki paljude arvates muinsuskaitseamet (MKA) ja poliitikadokumendi eduaruanne peaks justkui olema ameti tegevusaruanne.

JOHANNA MARIA MÄNGEL: Music Estonia eesmärk on toetada muusikaettevõtlust  

Eesti muusikas on palju, mille üle uhkust tunda ja mida maailmaga jagada. Meie kultuurile on toonud tuntust mitmed muusikud: kindlasti tulevad kõigepealt meelde Arvo Pärt, Veljo Tormis, Tõnu Kaljuste ja Järvide dirigendidünastia, kuid sellegipoolest on Eesti muusika rahvusvahelisel tasandil üsna tume maa. Selle olukorra muutmiseks asutati 2014. aasta sügisel muusikaettevõtjate esindusorganisatsioon Music Estonia (ME).

 TARMO SOOMERE, RENNO VEINTHAL: Akadeemiline sullerlus kui akadeemilise vabaduse kuritarvitamine

Akadeemiline maailm on, nii nagu inimkehagi, mitte ainult võrdlemisi keerukas, vaid normaaltingimustes ka iseparanev kehand. Selline suhteliselt haruldane eneseregulatsiooni võime on enamasti omane vaid elusolenditele või tervetele ökosüsteemidele. Teadusmaailmas tasakaalustab see akadeemilist vabadust, millel on entroopia paratamatu kasvu peegeldusena tendents libiseda akadeemilise mugavuse kaissu ja sealt ei ole ka akadeemiline lodevus enam kaugel.

TAMBET KAUGEMA. Teater kui hetkes elamise käsiraamat

50. tegevusaasta juubeli lävel seisvat Tallinna Linnateatrit iseloomustab mõtlemise nõtkus, harjumus leida tavatuid lahendusi, et teenida kunsti selles võluvalt kummalises majas, mis ei ole teatriks ehitatud.

SIGNE KIVI: Rektor Vares ja vares

ERKIs oli vabadus olla teistsugune, mõelda teistmoodi ja öelda välja oma arvamus.

Kui kunstiakadeemia hoovi legendaarset vana puumaja lammutama hakati, oli kõige suuremaks mureks vares, kes oli aastaid katuseräästa all elanud. Oli ikka lennanud ümmargusest klaasita aknast sisse ja mõne hetke pärast siuhti välja. Küllap oli ta juba päris vana, sest eakamad õppejõud mäletasid teda ammusest ajast – vares oli nagu kooli maskott. Päris Vares ehk meie endine rektor Jaan Vares (1927–2016) teadis ja tundis varest ja lohutas muheledes, et küllap leiab lind pärast vana kodu kadumist endale läheduses teise koha või tuleb uut EKA maja kaema …

ART LEETE: „Hämaruse rahvad“ I. Tšuvaani keele eripära

Rahvaste maailm on korraga lõbus ja julm. Selles maailmas jäävad kaotajaks need, kelle olemasolu on hämar ja piiripealne. Samal ajal on paljud sellised etnilised üksused oma ebaselges olekus jätkuvalt olemas. Osa rahvastest ei tunneta oma olemasolu, teised on enda arust olemas, aga teadlaste meelest mitte eriti.

Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade nominendid

Eesti Kontsert otsib ideid ja häid partnereid

 Arvustamisel

Michel Houellebecqi „Alistumine“ („Soumission“)

Toomas Haugi artiklikogu „Tagasi Troojamäele“ ja Leonhard Lapini „Olejad ja minejad. Mälestusi ja mõtisklusi“

„MustonenFest“

Nikolai Berdjajevi „Inimese orjusest ja vabadusest“

Lavastus „2341 AD“

Näitus „Plahvatusest tasandikule. Eesti kaasaegne foto 1991–2015“

Dokumentaalfilmid „Wolfpack. Manhattani hundid“, „Rootsi armastuse mudel“ ja „Punane varietee“

La Pocha Nostra performance

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

TeaterMuusikaKino
Keel ja kirjandus
LR
Täheke
Õpetajate leht
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Vikerkaar