Mis see nüüd on? Nutvad mehed ja suured tunded

Edward Kess

Caspar Trees, Sergo. Tallinn, 2004. 190 lk. Eesti algupärane geiromaan. Paljutõotav küündimatu lugemismaterjal. Autor on kaheksateistkümneaastane Trees, kes põhjendab jutu järelsõnas oma ühe hingetõmbega kirjutatud raamatut kui enda vajadust midagi öelda, unistusi ja reaalsust lugejaga jagada, enda koormat (?) kergendada. Mis on see noore mehe koorem?  

Seiklussugemetega armastusromaani (autori määratlus) kergendatud koorem on suur. Kumbki pool, ei põnevus ega kirglikud tunded, ei anna täit mõõtu välja, kui kaks noormeest, Markus ja Sergo, Tartu ülikooli üliõpilased, juhuslikult Soomes ühes turismitalus kohtuvad. Hargneva loo põnevus piirdub kassi kombel ümber palava pudru käimisega. Kas Sergo on homo? Kas mina meeldin talle? Kas märgid, mida arvan nägevat, pole pelgalt fantaasia? Lahja naiivsus, blondeeritus ja nutvad mehed läbivad tervet teost ning muutuvad harjumuspäraseks.

Seikluslik element piirdub ebaloomulikult välja kukkunud talvisel metsarajal kruusaauku libisemise ning diivanilaualt purjus peaga moulinrouge?i lõõritades allakukkumisega, tagajärjeks on tohutud valud, mille käes vaevlemine haarab lehekülgi. Kapid on iseenesest täis õlut ja kartulikrõpsu, aga peavalutableti puudumine ning selle otsimine pakub suurt põnevust. Positiivseks kangelannaks osutub tütarlaps Liina, kellel on teadmisi esmaabist ja kelle käekotis on ka vajalikke rohtusid.

Armastust (meestevahelist) serveerib Trees kui naise ja mehe suhet (?), kus probleemi olemus kandub arutelule: kumb poistest on (hakkab) mees-, kumb naispooleks?! Kui mees armastab teist meest kui naist, miks ta ei või siis naist armastada? Spetsialistid saavad aidata. Antud olukorras ei olnud aga Sergo suuteline ennastki toitma, seega pidin ma naise rolli täitma, meeldis see mulle või mitte.

Caspar Treesi koolikirjandlik teos on õudne ja naljakalt tobe üheaegselt; suure trükikirjaga lugu (muidu ei saanud romaani mõõtu täis), mis sobiks rohkem mõne erootilise ajakirja järjejutuks, kui tundmatute väljaandjate reklaamitavaks silmaringi-, eneseleidmis- ja armastusromaaniks.

Võrdluseks võib lugeda E. Tode ?Piiririiki?, H. Olssoni ?Vahet pole?, T. v Lieshouti ?Vendi?, J. Gardelli ?Preeriakoeri?.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming