Kirjanduse sihtkapital

Märt Väljataga, kirjanduse sihtkapitali esimees

Kirjanduse sihtkapitali uus koosseis revideeris natukene jaotuspõhimõtete sõnastust, kuid üldjoontes jagatakse stipendiume vanal moel. Toetusi antakse eelkõige kirjanduse loomiseks (loomestipid), loodu publitseerimiseks (kirjastamistoetused) ning publitseeritu uurimiseks ja populariseerimiseks (kirjandusteaduse, -kriitika  ja ürituste tarbeks).

Selline võiks olla ka tähtsuse järjekord. Taotlejatele soovitaksin iga hinna eest vältida aruandevõlglaste nimekirja sattumist, sest nii jäävad nad rahast lihtviisiliselt ilma, olgu pealegi tegu Shakespeare’i mõõtu loojaga. See ei tulene sihtkapitali nõukogu ega isegi Kultuurkapitali kantselei erilisest karmusest, vaid maailmakõiksuse  jätkuvast bürokratiseerumisest ja kultuuri nimbuse jätkuvast kahvatumisest. Võlglaste nimekirja sattumist saab vältida, kui taotluse eesmärgid, tähtajad ja kulud sõnastatakse realistlikult, mõeldes muu hulgas selle peale, kas viimaseid annab dokumentidega tõendada. Äärmises hädas saab paluda sihtkapitali nõukogult pikendust, kehtiva  lepingu muutmist jms. Taotluse eesmärke sõnastades tasuks vältida tarbetut ekstsentrilisust, et mitte ärritada üles ebatarku ajakirjanikke, kes oskavad alati sääsest elevandi teha.

Kirjastamistaotluste puhul häirib see, kui raske on neist leida teose mahtu (tähemärkides, värsiridades). See tuleks selgemini välja tuua, sest nii oleks lihtsam taotlusi omavahel  võrrelda. Kaanepapi- ja köitehinnast rohkem huvitab nõukogu raamatu kavandatav tiraaž ja müügihind. Pigem taotlegu kirjastus autoritasu kirjanikule kui kirjanik kirjastamistoetust kirjastusele. Muidugi me teame, et kirjanduslike ettevõtmiste rahas mõõdetav tulupool on enamasti imepisike, aga ka sel juhul tuleb paraku vastavasse lahtrisse mingi  number kirjutada. Taotleja võiks kohe taotluse algul teha ära liigitamistöö. Pakun välja järgmised kategooriad, millest on lähtutud ka seni: loomestipendium (siia kuuluvad ka autoritasud ja igasugused muud toetused), üritus (mh välissõidud), arvutiost, kirjastamise puhul raamatu žanriline kuuluvus: algupärane luule, proosa, näitekirjandus, lastekirjandus;  almanahh, kultuuriajakirjandus, tõlkekirjandus, venekeelne kirjandus, dokumentalistika (mälestused, kirjavahetused jms), uurimus.

Tähtsaks liigituseks jääb muidugi alati „ja muu” ehk „varia”. Kahaneva eelarve puhul peab vaatama, kust kokku hoida. Ise arvan, et pigem ürituste kui kirjastamise arvelt. Kui kirjarahva toimetulek peaks uuel  aastal halvenema kiiremini kirjanduse sihtkapitali eelarvest, siis tuleb ilmselt jaotamistavad veel kord üle vaadata ning kaaluda lisaks aastastippidele veel mingite vahetoetuste andmist. Näis.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming