Roman Tavasti stipendium Annika Kedelaugule

Kadri Mälk

 Roman Tavasti nimelist stipendiumi annab Tavasti perekond välja 1998. aastast. Seni on selle osaliseks saanud 15 noort ehtekunstnikku, kelle edasine loominguline käekäik on viinud nad juba rahvusvahelisele areenile: Eve Margus-Villems, Piret Hirv, Julia Künnap, Andrus Rumm – kui nimetada vaid mõnd. 2011. aasta stipendiaat Kairin Koovit töötab praegu Tavasti ettevõtte disainerina. Tänavuse stipendiumi pälvija Annika Kedelauk, kes eelmisel aastal lõppkolmikusse jõudis, esitas seekord Eesti Rahvuskultuuri Fondi Tavasti-nimelise allfondi halduskogule kaks tööd, millest üks, kõrvarõngad „Tirtsud”, oli valminud konkursi jaoks. Teine töö, prosside seeria „Pimeduse maimukesed” on valminud tänavu Eesti-Austraalia ühisnäituse „Words & Works from a World Away” („Sõnad ja tööd kaugest maailmast”) tarbeks, seda eksponeeriti sel suvel Melbourne’is ja tuleval aastal meie tarbekunsti- ja disainimuuseumis. Töö oli inspireeritud austraallanna Fiona arvamusest Eesti kohta: „Seal läheb tihti pimedaks.”

Oma saatesõnas kõrvarõngastele „Tirtsud” ütleb Kedelauk: „Huvitav fakt inimese ja tirtsu kohta on aga see, et sama õnnehormoon, mis on nii tugevalt seotud inimese käitumisega, mõjutab ka tirtsusid. Nimelt koondab hormooni serotoniin kolmekordne tõus tirtsu organismis erakliku eluviisiga tirtsud hävitavateks rändparvedeks.”

Hõbedast ja rohelisest emailist kõrvarõngad on orgaanilise vormiga, läbikumava emaili all kihab elu. Lisaks, kvaliteetne emailitöö on olnud läbi aegade Tavasti ettevõtte üks käpajälgi.

Prosside seeria „Pimeduse maimukesed” annab aimu suurepärasest juveliirikäest, eboniidist graveeritud kookonid on veatud nii vormilt kui ka teostuselt. Ja vaid tähelepanelik silmitseja märkab maimukeste pontsaka keha ülaosas varjuvaid sätendavaid mustast teemandist silmi. Emotsionaalselt väga mõjuv ja perfektne töö.

Annika Kedelauk on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia bakalaureuseõppe 2010. aastal, praegu töötab ta Tallinnas vabakutselise kunstnikuna.

Peale Annika Kedelaugu jõudsid esikolmikusse veel Merilin Tõnisoja ja Tarvo Porrosoni tööd, äramärkimist leidsid ka Edgar Volkovi ja Valdek Lauri esitatud tööd.