Pealelend

EVE KASK

priit grepp 17. X avati XIV rahvusvaheline Tallinna graafikatriennaal, seekord ülddeviisi „Poliitiline/Poeetiline” all. Graafikatriennaal haarab enda alla Kumu Suure Saali ja V korruse, Tallinna Kunstihoone, Tallinna Linnagalerii, triennaali paneel peetakse Kadrioru lossis. Triennaaliga samaaegselt peetakse Tallinnas ka rahvusvahelist graafikakonverentsi „Impact 5” teemal „Lõigutud aeg”, selle raames on avatud (ja avatakse) käesoleval nädalal veel mitukümmend graafikanäitust.

Millega on seletatav selline graafikabuum? Mida pakub tänavune triennaal?

Buum on seletatav kahe ürituse samaaegse toimumisega. Ühest küljest sai Eesti „Impact’i” korraldamise au ja kohustuse seoses sellega, et Tallinnas toimuvad graafikatriennaalid ja see osutus otsustamisel magnetiks. Olgem ausad: Tallinn on väike ja raske on siin võistelda näiteks Berliiniga.

„Impact’iga” seoses tuleb Eestisse ca 250 konverentsi delegaati, suur osa neist on seotud loengutega, osa näituste ja workshop’idega. Arusaadavalt soovib ka Eesti vabagraafikute ühendus näidata nii palju Eesti graafikat kui võimalik.

Tänavune XIV Tallinna graafikatriennaal on eelmistest vaid sedavõrd mahukam, kuivõrd esmakordselt toimub põhinäitus palju avaramal Kumu kunstimuuseumi pinnal: suures saalis on Rootsi kunstiteadlase ja kuraatori Anders Kreugeri koostanud näitus „1987. Baltimaade graafika ja plakatid nõukogude aja viimasest kümnendist”. V korrusel on rahvusvaheline konkurssnäitus, mis pakub kodanikutundega kunstnike laialdase valiku tõlgendusi  teemal „Poliitiline/Poeetiline”. Eeldati niisugust graafilist väljendust, mis ühendab endas nii poliitilise kui ka poeetilise. Nende tõlgenduste kõnekus, sisendusjõud, intensiivsus ja atraktiivsus olid ka rahvusvaheline žürii esmaseks kriteeriumideks, kui valiti välja 102 kunstniku tööd 36 maalt. Seekordse teema „Poliitiline/Poeetiline” pakkus triennaalile välja Anders Härm, kelle samanimelist näitust, küll läbi kuraatorifiltri kontsentreeritumal kujul, saab vaadata Tallinna Kunstihoones ja Kunstihoone galeriis. Anders Härm on esitanud küsimusi: milliseid semantilisi ümberpaigutusi kutsub esile poliitilise teksti valamine poeetilisse vormi? Millal muutub poeetiline poliitiliseks ja vastupidi? Kas graafikapõhise poliitilise propagandaga tegelemine on romantiline enesepettus, mikroskoopiline vastupanu, tõsine poliitiline töö, poeetiline eneseväljendus või kõik koos? Milline mõjujõud on poeetiliselt rüütatud poliitilisel sõnumil? Mis käike on trükikunstil selles kontekstis veel varuks?

Eelmise triennaali peaauhinna võitja oli leedulanna Eglė Kuckaitė, kelle personaalnäitus „Mõtlemisest väsinud tunded. Lapse mõistmise adekvaatsed pinged” on vaadata Tallinna Linnagaleriis. Eglė Kuckaitė üllatab sedapuhku hoopis maalidega.

Eesti Ekspressi Agendist leiab huviline Eha Komissarovi koostatud väikese libasõnastiku, mis on abiks triennaalil navigeerijale, aastalõpu viimases kunst.ee triennaali erinumbris saab lugeda avamise ja konverentsi päevil tehtud intervjuusid. Jaak Kilmi nõustamisel teevad Johnson & Johnson triennaalist filmi.

Lõpetuseks uudis nr 1: XIV Tallinna graafikatriennaali grand prix’ sai kunstnik, kes vastavalt žürii hindamiskriteeriumidele ja teema mõtestamisele selle kõige sügavamas tähenduses ühendab poliitilise ja poeetilise, tuues ühtlasi esile nähtamatu (vaatamata sellele, et nähtamatu võib hääbuda). Selle aasta Veneetsia biennaali külastanud on tema kunsti juba näinud, graafikatriennaali külastajad saavad seda nüüd kogeda: peaauhinna sai Kolumbia kunstnik Oscar Muños.

Soovitan kogeda! XIV Tallinna graafikatriennaal: www.triennial.ee ja Impact: www.estograph.ee.