Nüüdiskunst on maailmas hinnas

REET VARBLANE

Mai lõpul avati Põhja-Itaalias, mitte eriti kaugel Veneetsiast ja Triestest, uus kaasaegse kunsti keskus. Selle infi peale võiks ju ükskõikselt õlgu kehitada, sest kogu aeg luuakse kuhugi midagi ja kas kõigele tasub siis tähelepanu pöörata, kui keskust ei juhataks Francesco Bonami, viimase Veneetsia biennaali üldkuraator, Chicago kaasaegse kunsti muuseumi pikaajaline kuraator; kui keskuse avanäitus  ?Love/Hate? ei oleks täielik hittide paraad; ning kui keskuse avamisest ei oleks teatatud kõigile kunstiväljaannetele, kelle toimetajad Veneetsia biennaali listidel kirjas. Promotöö kandis igati vilja: avamisel viibis enam kui 2000 inimest. Taas tuleb tõdeda, et kaasaegne visuaalne kunst on maailmas hinnas, kui isegi suhteliselt konservatiivse maa ? Itaalia ? provintsi kohalikud võimuorganid teevad kõik, et oma maakonda parimat (ja kallimat) kaasaegset kunsti tuua, sest selle mainekus aitab luua ka maakonna positiivset imagot. Sirbi küsimustele vastas uue kunstikeskuse tuleviku kohta keskuse kuraator Sarah Cosulich Canarutto. Miks uus kaasaja kunsti keskus rajati just Passariano villa Maninisse? Võõramalasele ei ütle Passariano eriti palju?

Sarah Cosulich Canarutto: Villa Manini kaas-

aja kunsti keskus loodi Veneetsia Giulia Friuli regiooni poolt, sest kohalik kultuuriministeerium on huvitatud kaasaja kunsti arendamisest ning ka sellest, et nende regioon osaleks aktiivselt ja dünaamiliselt tänapäeva kunstimaailmas. Villa Manini suure hoone ja pargiga barokk-kompleks pakub haruldast võimalust rahvusvahelisel tasemel kunsti esitlemiseks, aga see on ka suur väljakutse. Villa muutmine kaasaja kunsti keskuseks on seotud usuga, et tänase kunstilise väljenduse esitlemisele tuleb igati kasuks seotus mineviku arhitektuuriga. Passariano on väike küla, kuid sinna on umbes tund aega autosõitu Veneetsiast ja Triestest ning see asub Euroopa laiendatud territooriumi keskel. On positiivne, et villa Manini asub väljaspool suurt keskust, iseäranis, kui mõelda kogu kompleksi erinevate näitusepaikade või ka pargi võimaluste kasutamise peale. Paljud tähtsad rahvusvahelised kunstisündmused nii Saksamaal, Hollandis kui Ameerika Ühendriikides toimuvad väljaspool suuri urbaniseerunud keskusi ning neil on oluline koht kaasaegses kunstipildis.

Teie keskuse meeskond alates director Francesco Bonamist on muljetavaldav. Ka planeeritud kunstisündmused on grandioossed, kuigi kunstnike valik on klassikaline ? avamisnäitusel osalesid peaaegu ainult suured staarid. Kelle jaoks see keskus on eelkõige mõeldud?

Oleme uus kaasaja kunsti keskus maal, millel võrreldes teiste Euroopa riikidega ei ole välja kujunenud kaasaja kunsti struktuure, seda iseäranis regioonis, kus tänasel kunstil pole kunagi aktuaalset võrgustikku olnud. Just seetõttu tahame pakkuda laiahaardelist näituse programmi, et tuua nüüdiskunstile lähemale nii lai publik kui kunstiteadlik vastuvõtja. Alustasime kahe näitusega. ?Love/Hate (Armastus /Vihkamine)? on ajaloolisem väljapanek, mis puudutab kaasaja kunsti ajalugu selle oluliste esindajate kaudu. ?Vernice? vaatleb spetsiifilist aspekti, Itaalia maalikunsti nooremate, vähem tuntud kunstnike pilguga. Meie idee ongi näidata mainekat rahvusvahelist kunsti koos kuraatorinäitustega, mis on keskendunud spetsiifilisemale või uuemale kunstile.

Mida võib villa Maninis edaspidi näha?

Meie programm sisaldab koostööd kõige mainekamate kunstimuuseumidega, temaatilisi väljapanekuid, kohaspetsiifilisi skulptuuriprojekte, noorte või kohalike kunstnike näitusi ja hiljem, kompleksi täielikul väljaarendamisel, hakkame pakkuma ka kunstnikele residentsi. Järgmisel aastal, nagu praegu Chicago kaasaja kunsti muuseumiga, teeme koostööd Kölni Ludwigi muuseumiga, et näidata valikut nende haruldasest kogust. 2005. aastal tellime ka villa Manini parki kohaspetsiifilisi töid rahvusvaheliselt tuntud kunstnikelt, et arendada tulevikus välja skulptuuripark.

Kas Veneetsia ja iseäranis biennaali lähedus mõjutas ka asukoha valikut?

Veneetsia mõjust pole mõtet kõnelda, sest Veneetsia kuulub teise regiooni. Friuli Veneetsia Giulia Kultuuriministeerium valis villa Manini uue keskuse asukohaks, sest usub kauni ajaloolise paiga ning selle paindliku asukoha potentsiaali. Kuigi Veneetsia lähedus on meile väga oluline ning me püüame igati sealse biennaaliga teha koostööd, et pakkuda tulevale publikule ka omalt poolt kunstielamust.

Teie pressiteates oli eraldi välja toodud huvi Kesk- ja Ida-Euroopa vastu. Kui palju olete huvitatud väljastpoolt pakutavatest projektidest, näiteks Eesti kunstist, mille valik on tehtud mõne meie kuraatori vaatepunktist lähtuvalt?

Oleme veendunud, et meie uue kaasaja kunsti keskuse jaoks on väga oluline jälgida Ida-Euroopa kunsti, sest asume strateegiliselt olulises paigas: geograafiliselt ja poliitiliselt laiendatud territooriumi keskel. Ajal, millal Euroopa laiendab oma piire, peame olema eriti tundlikud nende kunstiliste väljenduste vastu, mis tulevad hiljaaegu suuri muudatusi läbi teinud maadest. Samal ajal usume, et pole sugugi õige Ida-Euroopa kunsti lahterdada ning käsitleda kui eraldiseisvat reaalsust, seda tuleb vaadelda suhetes muu maailma kunstiga, et luua võrdlus praeguses kunstidiskursuses oluliste spetsiifiliste teemade ja aspektide vahel. Tulevased kuraatoriprojektid käsitlevad selliseid teemasid, haarates kaasa ka uusi Euroopa maid. Samal ajal planeerime 2005. aasta sügiseks suurt Ida-Euroopa kunsti näitust. Võin kinnitada, et Eesti kunstnikud selles projektis osalevad.