?Upbeat? juubeldas ?Klaaspärlimängus?

TOOMAS VELMET

?Upbeat? Pärnu kontserdimajas 11. ? 13. VIII. Niisiis jälle festival festivalis. Kuid peab ütlema, et seekordne ?Upbeat?i? viiendat aastapäeva tähistav esinejate assortii ja nende kavad sobisid hästi ?Klaaspärlimängu? elitaarsesse õhkkonda. Tasub pisut meenutada, mis see ?Upbeat? endast kujutab. See peaks olema ?eellöök? viie riigi ? Norra, Rootsi, Eesti, Läti ja Leedu noorte ja andekamate interpreetide algavale karjäärikontserdile, olgu siis solistina või kammeransamblistina. Viimasest, 2003/2004. aasta hooajast on selle rahvusvahelise projekti koordineerijaks Eesti Kontsert.

Viie tegevusaasta jooksul on ?Upbeat?i? kaasatud 72 noort interpreeti, kes on viie riigi kuulajaid rõõmustanud 150 kontserdiga. Kavades on olnud koht kaheksale maailma esiettekandele, nende seas eesti autorid Mart Siimer, Mirjam Tally ja Tõnu Kõrvits, ning kõigi osavõtjamaade heliloomingut klassikutest kaasajani. Loomulikult on nende kõrval kavades aukoht maailma muusikaajaloos koha leidnud teostel, alates Bachist Ligetini, ei puudu ka Delibes ega Weill. Esinejate poolel on nii klassikalisi kammeransambleid kui põnevaid, isegi eksootilisi koosseise nagu lätlaste Altera Veritas (flööt, akordion ja kokled ehk läti kandled) või norralaste ansambel Poing. Mul oli võimalus ?Upbeat?i? kolmekontserdilist kogupauku kuulata Pärnu kontserdimaja kammersaalis 11. ? 13. VIII, kus oligi koos valik esinejaid viiest tegevusaastast ja viiest riigist.

Esimesel kontserdil olid esinejateks Eesti ja Leedu noored säravad interpreedid. Meilt pianistid Age Juurikas ja Mihkel Mattisen ning Leedust tðellist Mindaugas Backus koos pianist Daumantas Kirilauskasega. Eranditult kõik on nii kodu- kui välismaise koolitusega ning õhtut alustas ennast neljandas kõrgkoolis (Moskva konservatoorium) täiendav Age Juurikas Raveli ?Õilsate ja sentimentaalsete valssidega?. Kui muusikamaailmas on paiku, kus muusikuid jõuliselt vormitakse, siis Moskva on selles reas kindlasti esirinnas. Age Juurikase klahvipuudutusse ja kõlakultuuri on tajutavalt vahendeid lisandunud, eriti dünaamika ülemises piirkonnas ja ka klaviatuuri paremal poolel. Kas see just Ravelile kasuks tuli, jäi kaheldavaks, sest vertikaalne mõte ei jõudnud alati pärale ja ravellik värvipalet kippus halle toone võtma.

Koos Mattiseniga toodi kuuldavale veel Debussy ?Kuus antiikset epigraafi? ja Raveli ?Hispaania rapsoodia?. Need teosed jõudsid rohkem kohale, eriti pääses mõjule Raveli rapsoodia. Nootide hulga kasv tõi esinejatele puna põske ja värvid läksid lahti ka klaveris, kuigi arvan, et see ?päris sirakas? jäi veel varrukasse.

Teises pooles esitasid leedu muusikud esiteks Mindaugas Urbaitise ?Reministentions?i? ja Astor Piazzolla ?Le Grand Tango?. Urbaitise teos koosnebki meenutustest ja nende moonutustest; kas seal ka isiklikku materjali on, ei oska pead anda. Selles mõistatuses olid hästi äratuntavad tsitaadid Brahmsi F-duur ja e-moll sonaatidest. Teisi meenutusi nii täpselt ära ei mõistata, kuid arvasin ka Pärti kuulnud olevat. Piazzolla tango oli seejärel isegi igavam, kuigi tehniliselt veidi keerukam. Backus on väga soliidne tðellist, aga Kirilauskas jättis küllaltki kiretu klaverisaatja osatäitja mulje. Seepärast oleks soovinud ilmtingimata kuulata Tallinna kavas olnud Rahmaninovi Sonaati, kus tal kindlasti tuli ka endast väljuda, sest teisiti ei ole võimalik seda teost esitada.

 

Ekberg ja Altera Veritas

Hoopis teisest puust oli aga 12. VIII kontserti alustanud rootsi pianist Oskar Ekberg ja veel põnevam tema kava. Kes oleks võinud arvata, et rootsi muusikakultuur algab J. S. Bachi kaasaegse Johan Heimlich Romaniga (1694 ? 1758)? Aga nimetatud autori Sonaat annab tunnistust, et D. Scarlatti looming ei olnud Romanile sugugi võõras. Kui Roman on rootsi muusika alustala, siis Wilhelm Stenhammar (1871 ? 1927) kindlasti rootsi muusika kuningas ? nii pani asjad paika pianist oma selgitavates repliikides. Stenhammari ?Kolm fantaasiat? võiks aga nii paika panna: esimene a la Rahmaninov, teine Schumann ja kolmas Tðaikovski. Pianisti tõeline meisterlikkus avaldus hoopis Messiaeni 10. ja 11. pilgus teosest ?20 pilku Jeesuslapsele?. Ekberg oli kammersaali klaveriga leidnud kuuldavalt hea kontakti ja tunnistas ka pärast kontserti, et ta kohutavalt nautis nii klaverit kui ka saali.

Läti ansambel Altera Veritas tõi välja Mirjam Tally uudisteose ?Vool? ning läti heliloojate Valdis Zilverise ?Muusika kolmele? (1999). Mõlema helilooja loomingus kõlab läbi nende elektroonilise muusika haridus ja kogemus. Kuid kokled oskavad nad äärmiselt põnevaks teha küll ning kindlasti tuleb lisada, et koklistid(?) Ieva Lapina ja Anda Zaborovska on hästi säravad artistid, kes saavad kahekesi hakkama ka nelja koklega. Gundega ðmite isikliku elu peegeldus ?Saabudes? (1999) ja Andris Dzenitise filosoofilise pretensiooniga ?Surma alge. Elu alge? (2000) on traditsioonilisema helipildiga teosed, kuid õnneks mitte liiga pikaks venitatud jutustused.

 

Väärikas punkt

13. VIII pandi ?Upbeat?ile? väärikas punkt kahe trioga. Alustas Uus Tallinna Trio (Harry Traksmann, Kaido Kelder, Marrit Gerretz-Traksmann) ja lõpetas Poing. Kõige lõpuks veel ühiselt teostatud esiettekanne, Häädemeestelt pärit pilliviis ?Pipe tells it?s time to go? Tõnu Kõrvitsa kõrva läbi. Uue Tallinna Trio esituses kõlasid juba tuttavad teosed: Erkki-Sven Tüüri ?Fata Morgana? (2003) ja Helena Tulve ?lumineux/opaque? (2002) ning Tõnis Kaumanni ?Ausgewählte Salonstücke? (2002). Kõik nimetatud teosed on head ning kindlasti väärikal kohal ansambli repertuaaris, aga koos sai neid kokku pisut palju ning kannatajaks jäid Tulve ja Kaumann. Poingi muusikud on põnevad artistid: Frode Haltli (akordion), Rolf-Erik Nystrom (saksofon) ja Hakon Thelin (kontrabass), kõik Norra Riikliku Muusikaakadeemia haridusega. Viimane neist on ka põneva uurimistöö autor. Selleks on ?Löökpillitehnikad kontrabassil? (!), mida mõnes teoses ka pisut näidata tuli. Poingi etteaste kulges keerulisemalt lihtsamale helikeelele ning taandus lõpuks rootsi rahvaviisi arranþeeringuni, mis suurepäraselt sobis, enne kui Kõrvits teatas: ?Pill ütleb: pidu lõpeb.?

?Upbeat? kestab jätkuvalt, osutades tähelepanu heade naabrite noortele muusikutele ja muusikale, ega unusta omigi.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming