Suurgildi saalist kontserdipaigana

Mari Kolle

Mai lõpul taasavatud ajaloomuuseumi Suurgildi hoone suur saal on üks parema akustikaga kontserdipaiku Tallinnas. Just siin on varasematel aastakümnetel, ka nõukogude ajal, salvestatud  suur osa Eesti interpreetide ja muusikakollektiivide helipärandist. Kuna ajaloomuuseum on lisaks uuendatud ekspositsioonile ja muuseumitegevusele avanud Suurgildi saali pärast põhjalikke renoveerimistöid muude kultuurisündmuste hulgas ka regulaarsele kontserttegevusele ning soetanud uue Estonia kabinet-kontsertklaveri, alustas Eesti muusikaja teatriakadeemia seal kord kuus kolmapäeviti toimuvat kontserdisarja „Akadeemia  Suurgildis”.    

   

XV sajandi algul rajatud Suurgildi hoone kui kultuurisündmuste, sh kontsertide toimumispaiga ajaloos leidub tänapäevase muusika- ja teatriakadeemia jaoks mitmeid huvitavaid paralleele. Nii nagu gildis tegutsesid juba keskajast peale koos meistrid ja õpipoisid, esinevad EM TA noorimas kontserdisarjas „Akadeemia Suurgildis” koos nii EM TA üliõpilased kui  õppejõud. Ka muusikaakadeemia on justkui omamoodi gild või tsunft: pärast akadeemias õpingute lõpetamist võetakse noored muusikud professionaalide ringi vastu. EM TA eesmärk on uue kontserdisarjaga taaselustada Suurgildi saali kui professionaalsele muusikale avatud kontserdipaiga traditsioon ning pakkuda ajaloolises miljöös kvaliteetseid muusikaelamusi – nagu XIX sajandil, mil samas said alguse regulaarsed süvamuusika kontserdid ja kanti ette  märkimisväärne osa nii oma kaasaja väärtteostest kuid ka repertuaari Viini klassikutelt.       

Pilk ajalukku       

Juba keskajast peale mängis jõukaid kaupmehi ühendav Suurgildi hoone Tallinna kui linna seltsi- ja kultuurielus väljapaistvat rolli: seal peeti suurkaupmeeste pidustusi, Suurgildi  hoone juures algasid ja lõppesid linnakodanike pidulikud rongkäigud. Gildi arvukaid peosündmusi ilmestasid ülesastumistega muusikud koos oma sellide ja õpipoistega. Keskajale iseloomulikult olid muusikud ühtlasi laia ampluaaga meelelahutajad: lisaks pillimängule nad laulsid, žongleerisid, tegid akrobaaditrikke ning olid osalt ka näitlejad.       

Elav ilmalik muusikaelu oli seotud Suurgildi tegevusega ja jätkus nõnda XVIII sajandini,  mille teisel poolel alustati Suurgildi hoones iseseisva kontserttegevusega, mis arenes tõusujoones. XIX sajandi teisest poolest kuni Estonia kontserdisaali valmimiseni 1913. aastal kujunes tollal Börsisaaliks kutsutud Suurgildi hoone suur saal mõningatele akustilistele puudujääkidele vaatamata Tallinnas peamiseks kontserdisaaliks.       

Suurgildi hoone suure saali tähtsusest väärika kontserdipaigana XVIII-XIX sajandil ning XX sajandi algul annavad aimu ajaloolised  andmed. Muusikaloo seisukohalt on üllatav, et Suurgildi seinte vahel kõlas XIX sajandi esimesel poolel ka sakraalmuusika: pärast seda, kui 1820. aasta 16. juunil hävis tulekahjus Oleviste kirik, peeti siin Oleviste taasavamiseni 20 aastat regulaarselt jumalateenistust ning 1828. aastal õnnistati Suurgildi hoones sisse koguni uus orel.       

Kuid miks tuleb juba mitmendat korda jutuks just XIX sajand? Juba enne eestlaste ärkamisaja algust elavnes Tallinna muusikaelu märgatavalt, seda peamiselt siinsete baltisakslaste eestvõttel. XIX sajandi keskel lõid kohalikud sakslased ning mõni aeg hiljem juba  ka eestlased Tallinnas oma muusikaseltse ja koore, mis esinesid tihti just Suurgildi hoones. Sajandi teisel poolel korraldati samas linnakapelli meelelahutuskontserte, aga esitati ka tõsist sümfoonilist repertuaari. Suurgildi hoonest kujunes sel perioodil universaalne kultuurikeskus ja selle suur saal sai Kanuti gildi saali ja Mustpeade maja saali kõrval Tallinna üheks populaarsemaks kontserdisaaliks. Peale kontsertide toimus seal teatrietendusi, kunstinäitusi  ja seltskondlikke koosviibimisi.       

1840.-1850. aastatel muutus kontserdielu Suurgildi saalis regulaarsemaks. Oma osa mängis seejuures ärieliidi ja kultuurielu suunava baltisaksa seltskonna põimumine. 1850. aastal nimetati Suurgildi hoone saal Tallinna Börsihalliks ja anti aastast 1872 Tallinna Börsikomitee kasutusse. Sealtpeale hakkasid muusikaüritused ja kontserdisarjad toimuma reeglipäraselt,  hooajal 1852/1853 sai hoo sisse ka esimene, neljapäevaste sümfooniakontsertide sari. Tõsise repertuaariga kontsertide kõrval olid populaarsed Abend-Unterhaltung’iks või suareeks nimetatud seltskondlikud muusikalised koosviibimised, mille kaudu rahastati näiteks abonementkontserte, nagu me neid tänapäevalgi tunneme. 1860. aastatel olid eriti armastatud näiteks Johann Straussi suareed. Sageli kutsuti XIX sajandi viimasel kolmandikul  Börsihalli esinema rahvusvaheliselt tunnustatud instrumentaliste, vokaliste ja ansambleidki mujalt Euroopast. Näiteks on siin esinenud Clara Schumanni õde pianist Marie Wieck, klaverivirtuoosist helilooja Anton Rubinstein (1870), vennad Wieniawskid (1872) ning kuulus hispaania viiuldaja ja helilooja Pablo de Sarasate (1878). Ühe tippsündmusena andis 1899. aastal siin kontserdi Berliini Filharmoonia Sümfooniaorkester.     

Lisaks oma ajastu heliloojatele olid endiselt populaarsed klassikud: Haydn, Mozart ja Beethoven.  Esitatud tähtteostest võib eraldi esile tõsta näiteks Haydni oratooriumi „Aastaajad” ja Beethoveni sümfooniad. 1870. aastal tähistati viimase 100. sünniaastapäeva ka pidustustega Suurgildi hoones.     

Kontserdielu Suurgildi hoones jätkus ka XX sajandi algul, mil seoses Eesti professionaalse muusika kiire arenguga kutsuti esinema üha rohkem eesti muusikuid. Nagu ka praeguse EM TA kontserdisarja „Akadeemia Suurgildis” raames, pakkus Suurgildi saal järjest kasvavaid esinemisvõimalusi Eesti noortele interpreetidele. Kontserdipublikussegi lisandus üha enam  eestlasi. Peamise kontserdisaali funktsiooni hoidis Börsisaal 1913. aastani, mil valmis Estonia kontserdisaal. Seejärel jäi regulaarne kontserttegevus siin tunduvalt hõredamaks, kuid kuni 1939. aastani korraldati seal siiski arvukalt kultuuriüritusi, sh teatrietendusi ja kontserte. Muusikute poolt ka nüüdki armastatud ajaloomuuseumi Suurgildi hoone suure saali akustika ja kõla on hiljutise põhjaliku remondiga veidi teisenenud. Seega pakub avaramaks  muudetud saali mõõtmetest, kasutatud materjalidest ja uuest ekspositsioonist rikastatud akustika muusikutele ja muusikasõpradele jätkuvalt üllatusi. Kuigi akustika seab esinejatele repertuaari ja isegi dünaamika valikul nüüd mõningaid piiranguid, sobib saal kammermuusika esitamiseks siiski endiselt hästi.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming