Muusika Kadrioru kunstimuuseumis

Tiina Mattisen

Muusika- ja muusikuterikkas Tallinnas pole just palju häid kontserdipaiku. Nende seas on hinnatud üheks esinduslikumaks Kadrioru kunstimuuseumi saali. Sel kuul on muusikahuvilisel sinna rohkem asja – eelmisel pühapäeval algas uuesti kontserdisari „Lossimuusika” ja järgmisel nädalavahetusel etendatakse Helena Tulve kammerooperit „Läheb nii pimedaks” –, mistõttu Sirpki küsib, mis teoksil.

 
Eesti Kunstimuuseumi peadirektor Sirje Helme, kontserttegevus pole mõistagi selle maja esimene eelistus, aga siiski – kui tihe kontserdielu võiks siia sobida ning kas seate kavadele ka mingeid stiililisi, žanrilisi, ajastulisi vm piiranguid?
Sirje Helme: Kadrioru lossi on viimastel aastatel renoveeritud, mitte ainult seda osa, mida külastajad näevad, vaid ka seda, mis jääb seinte sisse ja vahele, kliima- ja ventilatsioonisüsteeme jm. Nii oleme saanud muuseumiruumid, kus võib hoida ja uhkusega näidata EKMi lääne kunsti kollektsiooni. Lossis on ka Eesti ilusaim saal, mis eeldab oma suursugususes ka väärikaid sündmusi. Kindlasti kuulub muusika selle juurde ja nii hakkasime juba eelmisel sügisel arutama, mil viisil kasutada saali kontserttegevuseks. Me ei soovinud lihtsalt üht kontserdipaika juurde pakkuda, vaid mõtlesime sidustatud programmidele, mis pakuksid mitte ainult ilusa saali, vaid eeskätt kunstiteose näol lisaväärtust. Olemegi jõudnud niikaugele, et esimene sellise mõtteviisiga muusikasündmus sai alguse juba möödunud pühapäeval, kui Aare Tammesalu eestvedamisel algas kontserdisari „Lossimuusika”. Järgmisest sügisest algab aga koostöös Eesti Kontserdiga sari „Helisevad šedöövrid Kadriorus”, mis on seotud konkreetsete kunstiteostega ning millest teavitame pikemalt eraldi.
See ei tähenda muidugi, et tegutsek-
sime ainult rangelt sarjade sees. Ma ei arva, et Kadrioru saal peaks muutuma n-ö suveniirlikuks kontserdipaigaks, kus kõlab vaid barokkmuusika. Tegemist on ju areneva muuseumiga, mis on kõigile ideedele avatud, kuid muusika on väga tundlik ning eri laadid ja esinemisviisid eeldavad enda ümber erinevaid ruume. Seetõttu sõltub palju ka muusikutest ja nende tundlikkusest ning ka saali akustikast, millised pillid kõlavad paremini. Tõepoolest, kammermuusikale see saal sobib.
Lossimuusika kontserdid algavad pühapäeviti kell 17, kui muuseum jääb vaid kontserdikülastajate käsutusse. Märtsis avab uuesti uksed ka renoveeritud kohvik, mis omakorda aitab kaasa sellele, et Kadrioru kunstimuuseumis tasub pühapäeviti veeta mitmeid tunde.