Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 90. Kuidas EMTA osakonnad lähevad vastu kooli 100. tegevusaastale

Sirp

Klaveriosakond

Klaveriosakond on üks EMTA suuremaid akadeemilisi üksusi, kuhu peale pianistide kuuluvad klavessinistid, organistid ja kirikumuusikud, samuti korraldab osakond klaveriõpetust kõigi teiste erialade üliõpilastele. Taasiseseisvumisjärgsed aastad on meile olnud muudatusterohked: õppekavad on kaasajastatud, osakonna elu on muutunud rahvusvaheliseks. On täiesti enesestmõistetav, et EMTA s  käivad meistrikursusi andmas väljapaistvad õppejõud ja kunstnikud üle maailma, meiegi õppejõudude kontaktid välismaiste kolleegide ja õppeasutustega on igapäevaelu loomulik osa. Mitmesugused programmid on maailma õppimisvõimalused avanud meiegi üliõpilastele.

Meie klahvpillimängijad on viimasel kümnendil olnud rahvusvaheliselt väga edukad; meie klahvpillimängu varasem ajalugu ei tunne sellist laureaaditiitlite, sealhulgas esikohtade  hulka rahvusvahelistel konkurssidel Itaalias, Hispaanias, Šveitsis, Prantsusmaal, Rumeenias, Saksamaal, Kreekas jm. Probleemiks on pianistide järelkasvu kindlustamine. Pika õpiajaga erialade puhul (16 ja rohkem aastat) on otsustav tähtsus muusikaakadeemiale eelnenud õpitasemetel. Kehva või mitte piisavalt professionaalse alg- ja keskastmeõpetuse korral on akadeemiasse jõudes lootusetult hiljaks jäädud. EMTA ei saa siin olla passiivne  pealtvaataja: olulised on nii meie vahetu kontakt alg- ja keskastmeõppeasutustega kui ka pidev hool pedagoogiliste ja metoodiliste ainete õpetamise, tulevaste klaveriõpetajate koolitamise eest. Kurvaks teeb ikka veel Kivimäel amortiseerunud hoonetes ja muusikahariduse andmiseks ebasobivas keskkonnas vaevleva Tallinna Muusikakeskkooli majanduslik seisukord.

Riik on meie seni kõige viljakamasse professionaalsete muusikute taimelavasse suhtunud nagu  kuri võõrasema, ja seda nii headel kui ka kehvematel aegadel. Kindlustamaks end üliõpilastega, teeb EMTA klaveriosakond head koostööd Eesti keskastme õppeastutuste klahvpilliosakondadega. Meie õppejõud külastavad neid koole tihti meistrikursustega, korraldame ühiseid kontserte, samuti klaveriõpetuse metoodikat käsitlevaid üritusi. Viis aastat kestnud ühisprojekt TMKKga „Tõrudest tammedeni” laieneb sel aastal ka Eesti  (laste)muusikakoolidele: 21. novembril on muusikaakadeemiasse pidulikule galakontserdile palutud esinema regionaalsete muusikakoolide konkursside parimad üle Eesti. Küllap esineb neist mõnigi, siis juba tudengina, kümne aasta pärast EMTA 100. sünnipäeva pidulikul aktusel meie uues kontserdisaalis.

Mis edasi? Selge on see, et klaveri-, oreli- või klavessiinimäng lihtsamaks ei lähe, pigem esitab aeg interpreedile järjest kõrgemaid nõudmisi: ta  peab orienteeruma väärtushinnangute ja trendide virvarris, peab aru saama, kes, kus ja miks ta on. Üle maailma antakse iga päev lugematu arv kontserte, tahaks, et ka tulevikus oleks seal oma koht Eesti pianistidel, organistidel, klavessinistidel, et meie kasvandikel oleks öelda oma sõna maailmamuusikas. Selle nimel pingutamegi.

Ivari Ilja, klaveriosakonna juhataja aastast 2000       

 

Keelpilliosakond

Juba kümme aastat töötab EMTA uues õppehoones. Maja on väga hea heliisolatsiooniga, klassiruumide seinte juures on välditud täisnurki, et elimineerida kumisemist ja kaja. Aga sellega on vist jõutud teise äärmusse: paljude klasside  kõlaomadused on ebaloomulikud. Hulk kõlatekitamise võtteid, mis kontserdisaalis annavad suure efekti, ei ole klassis peaaegu üldse kõrvaga eristatavad valedest võtetest ja õpilastel on raske aru saada, miks neilt nõutakse teistsuguseid mänguvõtteid, kui kõlalist erinevust ei tundu olevat. EMTA ülesanne on valmistada ette mängijaid Eesti orkestritesse ja õpetajaid muusikakoolidele. Praegu ei ole keelpillierialade lõpetajaid  piisavalt selleks, et täita orkestrite kohti. Juba aastaid on tööle võetud üliõpilasi, mitme projekti puhul isegi juba muusikakeskkooli õpilasi. Kuna mängijaid on tõesti hädasti tarvis, ei saa takistada üliõpilaste töötamist, kuigi see segab õppimist: õppetöö on katkendlik, raske on välja kujundada süsteemi ja paremal juhul jõuab läbi võtta miinimummaterjali. Miks aga on meil mängijatest ja õppijatest puudus, on üsna mitme otsaga probleem.

Kui töötasu jääb allapoole  keskmist palka, kuid eriala õppimine on väga pikk ja vaevarikas, siis on see kindlasti üks põhjusi, miks vanemad ei pane lapsi muusikat õppima. Kui nüüd palka märgatavalt tõsta, annab see tulemusi alles kümne aasta pärast (nagu palga alandaminegi). 1990. aastatel tundus, et palku ei pruugi tõsta – kuhu nad ikka lähevad – ja tõesti, nad ei läinudki kuhugi, ainult et õpilaste arv vähenes pidevalt. Näiteks lõpetas mullu muusikakeskkooli ainult üks viiuldaja. Samas  töötavad paljud meie muusikud välismaal, neid on seal mitme sümfooniaorkestri jagu. Aga need on meie parimad mängijad! Eestis on kontsertidel väga harva kuulda kõrgetasemelist keelpillimängu. Enamik õpilasi pole kordagi kuulnud, kuidas tegelikult kõlab keelpill suures saalis. Halvemgi on see, et ka teiste erialade muusikud ei kuule õiget keelpillimängu – nende arvamus aga võib mõjutada meie muusikamaastikku. 

Peeter Paemurru, keelpilliosakonna juhataja aastast 2001     

 

Puhkpilliosakond

Puhkpillimängu on EMTA s õpetatud algusest peale, 1919. aastal avati neli eriala: flöödi-, klarneti-, metsasarve- ja trompetiklass. Praegu saab  puhkpilliosakonnas õppida veel barokk-traversflöödi, oboe, fagoti, saksofoni, trombooni, tuuba ja löökpilli erialal. Läbi aegade on siin lõpetanud 434 puhkpillimängijat bakalaureuseõppes, lähiajaloost on lisada 27 magistrit ja kolm doktorit: flötist Tarmo Johannes, saksofonist Ivo Lille ja fagotist Peeter Sarapuu. Puhkpillitudengite arv näitab kasvutendentsi, seda ka tänu vastuvõtu paindlikkusele. Oleme reimmatrikuleerinud rea koolist välja langenud, kuid oma erialal professionaalidena töötavaid muusikuid just nende töökogemust arvestades.

Üliõpilased on väga mobiilsed: kõigil on üliõpilasvahetuse kaudu võimalus õppida osa ajast mõnes Euroopa muusikakeskuses. Seda võimalust kasutatakse varmalt, näiteks alustab seda õppeaastat teistes koolides kaheksa meie osakonna üliõpilast. Igal aastal osaleb meie üliõpilasi ka festivalidel konkurssidel ja üle-euroopaliste noorte sümfooniaorkestrite projektides.  Viimastel aastatel on konkursse võitnud näiteks flötistid Oksana Sinkova ja Karina Volõsina, oboemängijad Heli Ernits ja Ele Raik, klarnetistid Edmunds Altmanis, Tõnu Kalm ja Helen Tuuling, trompetimängijad Jaan ja Neeme Ots, Ivar Tillemann ning Erkki Möller jpt. Kõike head ei saa siinkohal loetleda, siiski tahan paljudest ettevõtmistest ära nimetada vähemasti rahvusvahelised trompetipäevad, mida peeti Aavo Otsa eestvedamisel EMTA s tänavu juba 20. korda.  Puhkpilliosakonna ilmet täiendab väga positiivselt löökpilliklass, kus on viimastel aastatel toimunud Rein Roosi käe all suur areng, seda ka tänu täiuslikule instrumentaariumile. EMTA on ostnud ka uusi puhkpille ning parandanud vanu, mistõttu pillipark on aastatega paranenud. Ajad on olnud ju tormilised. Eelseisva 100 aasta juubeli sooviks vastu võtta selginenumas ja rahunenud miljöös, mis jätaks rohkem aega ja soovi süveneda ja mängurõõmu nautida. 

Hannes Altrov, puhkpilliosakonna juhataja aastast 1998   

Lauluosakond

EMTA lauluosakonnas õpib praegu 67 üliõpilast, kellega teevad päevast päeva tööd 15 erialapedagoogi  ja 8 kontsertmeistrit. Suurepärane võimalus silmaringi avardada ja ennast täiendada on Socratese ja Erasmuse üliõpilasvahetuse programmid. Võin kindlalt väita, et tänu sellele on tase jätkuvalt tõusujoonel, mida juba kinnitab tudengite edukas esinemine rahvusvahelistel konkurssidel. Samuti on meie kooli baasiga noori lauljaid võetud vastu Euroopa mainekatesse muusikakõrgkoolidesse. Mulle tundub, et meie uues majas on tudengitel  olemas kõik kaasaegsed tingimused õppimiseks. Lõpetasin ise Tallinna konservatooriumi 24 aastat tagasi ja sellest ajast on toimunud kirjeldamatult palju muutusi. Mulle meenub meie toonane saal: võib öelda, et erialaeksamid käisid korraga kahes ruumis: ühes olid klaver ja laulja, teises õppejõud, sest ühte ei oleks kõik korraga ära mahtunud! Igal kevadel rõõmustavad kõrva ja silma uued kauni häälematerjaliga noored. Viimaste  aastate sisseastumiseksamitel on ühele kohale kandideerinud keskmiselt 1,7 soovijat. See näitab noorte jätkuvat huvi klassikalise laulmise ja ooperiteatri vastu. Loodan, et see huvi üha süveneb ja me saame maailmalavadel näha-kuulda üha rohkem oma vilistlasi!

Nadia Kurem, lauluosakonna juhataja aastast 2009 

 

Dirigeerimisosakond

Dirigeerimisosakond ühendab endas dirigeerimisalaseid aineid koorijuhtidele, koolimuusika ja teiste erialade bakalaureuseastme üliõpilastele, koori- ja orkestridirigeerimise õppekavu magistri- ja doktoriõppele. Sümfooniaorkester  ja segakoor annavad regulaarseid kontserte nii kodu- kui välismaal, kord kahe aasta jooksul kantakse ette suurvorm, kuhu kaasatakse laulueriala üliõpilased. Osakonnas õpib palju välisüliõpilasi, ka meie tudengitel on võimalus õppida kuni aasta mõnes Euroopa muusikakõrgkoolis. Osakonnal on hea sünergia kompositsiooniosakonna ja EMTA lavakunstikooliga, kellega on tehtud põnevaid ühisprojekte, näiteks rituaalkompositsioon 

„Saaja” soome-ugri pulmalauludest Veljo Tormise seades. Kuigi enamik üliõpilasi on aktiivselt tegutsevad amatöörkooride või orkestrite juhid, oleks hädavajalik praktika professionaalsete kollektiivide juures. Selline võimalus on paljudes teistes kõrgkoolides, kus on dirigentidele lausa palgalised koorid või orkestrid. Meie tahaksime tihedamat koostööd ERSO , RAM i ja Eesti Filharmoonia Kammerkooriga.  Dirigeerimisosakond on pikkade ja kuulsate traditsioonidega, siiski on iga uus päev täis uusi väljakutseid ja loomingulisi plaane.

Toomas Kapten, dirigeerimisosakonna juhataja aastast 1996       

 

Kammermuusikaosakond

Hetkeseis kammermuusikaosakonnas on väga positiivne: sellel aastal käivitub uus õppeaine nimega „Kammermuusika”, mis ühendab kogu ansamblialase tegevuse EMTAs. See võimaldab  paindlikult luua ja õpetada erinevaid ansamblikoosseise duost kuni brassorkestrini. Osakonnas õpitakse ansamblimängu, saatmist ja klaveriduot. Kammeransambel ja saateklass on bakalaureuse tasemel kohustuslikud kõikidele interpreteerivate erialade üliõpilastele ning on peaerialad magistri- ja doktoriõppes. Kõik osakonnas töötavad noored õppejõud on lõpetanud EMTA magistriõppe: Marrit GerretzTraksmann ja Taavi Kerikmäe (kammeransambel)  ning Ave Sikk ja Martti Raide (saateklass).

Kahjuks on seni õppinud kammeransambli erialal ainult pianistid. Järgmine eesmärk osakonna arendamisel peaks olema luua võimalus kammeransambli kui eriala õppimiseks ka teiste pillide mängijatele. Miks mitte alustada umbes kümne aasta pärast saate- ja kammeransamblieriala kui põhieriala õpetamist bakalaureuse tasemel?

Helin Kapten,  kammermuusikaosakonna juhataja aastast 1997   

 

Kompositsiooniosakond

Kompositsiooniõpe on eelkõige suhe üliõpilase  ja õppejõu vahel nagu see võikski olla kõik, mida üks tulevane helilooja vajab. Meil on väga eripalgelised õppejõud – Helena Tulve, René Eespere, Tõnu Kõrvits, Margo Kõlar (elektronmuusika stuudio juhataja), Mart Siimer, et eripalgelised üliõpilased leiaksid endale sobiva võimaluse. Inimese loomingulisuse koolitamisel on oma piirid. Perfektselt muusikat kirjutama saab aga õpetada nagu joonistamagi. On olemas  erinevaid kompositsioonikoole, näiteks itaalia kool, kus võidakse kümme aastat teha ainult kompositsiooniharjutusi. Meie õpetus on olnud suhteliselt vaba. Meie roll on näidata kitsaskohti, mis puudutavad kompositsiooni tehnilisi aspekte, ja kindlasti suunata inimest ennast leidma – need asjad käivad käsikäes. Kui midagi muudaksime, siis vähendaksime toetavate ja kõrvalainete osakaalu, et rõhk oleks reaalsel kirjutamisel. Siin on muidugi  küsimus, kui põhjalik peab olema helilooja traditsioonitundmine.

Ma arvan, et see on väga oluline. Uute üliõpilaste puhul on näha, et kui traditsiooni aastani 1950 ehk veel kuidagi hoomatakse, siis tegelikult ei tunta seda koordinaatteljestikku, kus viibitakse praegu. Seepärast on õppekavva võetud spetsiaalne aine, mis tutvustab ainult viimase 50 aasta muusikat. Traditsiooniks on kujunenud, et üliõpilane valib endale õpetaja: kui keegi tuleb sooviga õppida, peab ta nimetama ka õppejõu, mis tähendab ühtlasi, et ta peab olema kursis kooli profiiliga. Interneti kaudu on üliõpilastel igas maailma punktis võimalik leida üles oma õpetaja ja seetõttu on tuldud konkreetse huviga õppida nimelt EMTAs.

Neid tulijaid on päris palju. Eelmisel aastal lõpetas näiteks Bryan Christian USA st, kes on väga silmapaistev helilooja juba praegu. Või hispaanlane Jorge Rodriguez, kes lõpetas meil ja tuleb nüüd uuesti  doktorantuuri. Nad on ka leidnud, et Tallinna muusikaelu on kaunis rikas ja pakub piisavalt toetust koolis toimuvale – inimesed ei tuleks paika, kus kontserdielu on hõre, isegi siis, kui seal on väga head õppejõud. Rikastavad on olnud meistrikursused meie külalistelt (G. Bryars, W. Henderickx, B. Alvarado, R. Reina, B. Broening). Oleme üritanud kaasata ka akadeemilisest tegevusest kõrvale jäänud eesti heliloojaid, eelmisel aastal olid  nendeks Arvo Pärt ja Veljo Tormis, sel aastal Erkki-Sven Tüür. Uus suund kompositsiooniosakonnas on elektronmuusika eriala. Kuid elektronmuusika võimalustega tutvumisest on saanud loomulik osa ka klassikalise kompositsiooni õppijatele. See võimaldab neil näha oma ala teise pilguga, avab uusi loomingulisi perspektiive. Nende kahe suuna kõrval teeme koostöös EKA ja BFMiga  ettevalmistusi multimediaalse kompositsiooni eriala avamiseks. Üks oluline muutus on olnud avanemine, nii õppejõudude tegevusvälja avardumine kui ka õpilaste tööde presenteerimise võimalus eri kanaleid pidi. See tähendab mõõduvõtmist teistega, kus iganes maailma punktis nad siis asuvad, mis on oluline ühele algavale heliloojale (aga mitte ainult talle). Lõpuks veel üks hea uudis: väga hea kontakt EMTA orkestriga  on loonud meile taas võimaluse kuulata tudengite lõputöid sümfooniaorkestri esituses, mis on oluline tegur kogu kompositsiooniõppe perspektiivi loomisel.

Toivo Tulev, kompositsiooniosakonna juhataja aastast 2005 

 

Muusikateaduse osakond

Muusikateaduse osakond sarnaneb EMTA s kõige rohkem tavalise ülikooliga, sest töö käib rohkem loengutel ja seminarides ning muusikateaduse õppejõud on ühtlasi teadlased, kelle töö tulemusi mõõdetakse rahvusvahelistes ajakirjades avaldatud artiklitega. Ja nagu teised humanitaarid, peame me ise vähemalt sama  oluliseks kirjutada just eesti keeles, et toetada nii oma õpetamist, aga ka üldse mõtlemist muusikast meie ümber. Selles osas on suur uudis: suvel tuli trükist muusikateaduse osakonna ja Eesti Muusikateaduse Seltsi ajakirja Res Musica esimene number. See on kavandatud mitmekeelse ning rahvusvahelise kolleegiumiga ajakirjana; loodame, et see võidab lugejaid ja jääb püsima.

Kaks trükiste seeriat on osakonnal ilmunud juba aastast 1995: teoreetikute „A Composition as a Problem” toetub Mart Humala õlgadele ja on jõudnud viienda väljaandeni, seeriast „Eesti muusikaloo toimetised” ilmus mullu üheksas köide. Nii toimetiste kui teistegi muusikaloo-teemaliste projektide kaugem eesmärk on olnud ülevaatliku eesti muusikaloo ettevalmistamine. Saime 2009. aastal selleks ka väikese riikliku toetuse koos suure kohustusega asjaga 2013. aasta lõpuks valmis  saada. Selle eest vastutavad allakirjutanu, Toomas Siitan ja Kristel Pappel. Osakonna teadustöö on peamiselt rahastatud Jaan Rossi juhitava sihtfinantseeritava teemaga, sinna mahuvad veel muusikapsühholoogianing etnomusikoloogia-alased uuringud. Peale 2007. aastal Tallinnas toimunud suure interdistsiplinaarse muusikateaduse konverentsi (CIM 07), mis ka kultuuriavalikkuse tähelepanu pälvis, toimuvad kõigis neis  valdkondades väiksemad rahvusvahelise auditooriumiga sündmused. EMTA siseelu seisukohalt on kindlasti kõige olulisem, et samad inimesed õpetavad muusikalisi üldaineid kõigi erialade ja tasandite üliõpilastele. Seega mõjutab osakonna uurimisja kirjatöö õppejõudude kaudu ka nende muusikute mõttemaailma, kel raamatute lugemiseks aega või huvi pole. Õpetamise osas on viimastel aastatel osakonna tööd palju muutnud  kasvav välisüliõpilaste hulk: suureneb vajadus ingliskeelsete kursuste, seminaride ja kirjatööde juhendamise järele. Lõpuks – just meile viibutatakse näppu, kui napib muusikaarvustajaid või on keegi muusikasaadetest mõne apsaka kinni püüdnud. Püüame oma väheste jõududega katta nii palju valdkondi kui vähegi võimalik, samas igatseme uusi inimesi, keda saaks õpetada ja nende valdade vahel jagada. 

Urve Lippus, muusikateaduse osakonna juhataja aastast 1990 

 

Interpretatsioonipedagoogika  instituut

Interpretatsioonipedagoogika instituudil on kolm põhilist töösuunda: korraldada pedagoogiliste ainete – didaktika – ja pedagoogilise praktika õpetust interpreteerivate erialade üliõpilastele, ette valmistada instrumendiõpetajaid muusikakoolidele ning õpetatava valdkonna uurimistöö. Esimesena mainitud töösuund on mõeldud bakalaureuseõppe puhkpilli, klaveri ja keelpilliosakondade  üliõpilastele ning haarab eriala ajaloo ja õpetamise metoodika loengud, lisaks tutvumine õpetamise algteadmistega. Magistrantuuris on võimalik õppida neid aineid süvendatult ja kohandada õppekava ka lauljatele. Mõiste „pedagoogiline pakett” sisaldab õppeprotsessi jooksul kogutud pedagoogiliste ainete punkte (praegu kehtima hakanud euroainepunktide arvestuses 60 ap).

Seda mõistet kasutatakse ja nõutakse peale muusikapedagoogi kutse paljudes teisteski töökohtades – lasteaedadest autokoolini. Nende nõudmiste täitmiseks tuleb interpreetidel võtta ka valikaineid. Instrumendiõpetaja erialal õppijatel seda muret ei ole: vajalikud ainepunktid kogutakse juba kohustuslike ainete kaudu. See eriala on EMTA s välja kujunenud viimasel kümnendil ja üllatavalt populaarne: õppurite arv on suurusjärgus 60– 70 tudengit. Tegemist on valdavalt motiveeritud  üliõpilastega, kelle õpitulemused on EMTA paremate hulgas. Instituudi õppejõud peavad valdama nii mõtet kui ka kirjasõna. Viimase tõestuseks võiks tuua kolm kogumikku „Interpretatsioonipedagoogika probleemid” või meie õppejõu Tiina Välja raamatu „Akordionimäng Eestis”. Ka üliõpilaste arvukatest kirjatöödest võivad mõned pälvida laiema üldsuse huvi: näiteks võrsus M. Ülevainu magistritööst monograafia  L. Hellat-Lembast. Ka instituudi kaheteistliikmeline õpetajaskond on õpihimuline. Viimase paari aasta jooksul on doktorikraadi saanud M. Kerem ja N. Murdvee, I. Kabonen õpib praegu Sibeliuse akadeemia doktorantuuris. Loodetavasti eeskuju nakkab. Milline võiks olla instituut kümne aasta pärast? Loodan, et pärast pidevat õppekava ümberkorraldamist sellest aastast kasutusele võetud 3+2 õppesüsteem stabiliseerub  ja võimaldab süstemaatilist järjepidevust õpetajakoolituses. Et töö, mida instituudi juhatajatena on teinud H. Rannap, O. Sild, I. Tivik ja allakirjutanu, lisaks professionaalsust meie muusikaõppesse.

Tõnu Reimann, interpretatsioonipedagoogika instituudi juhataja aastast 2004   

 

Koolimuusika instituut

Koolimuusika instituudi esmaseks ülesandeks oli, on ja jääb muusikaõpetajate ettevalmistamine parimal võimalikul tasemel. Selleks on  EMTA s väga hea õpikeskkond: suurepärane õppejõudude kaader, kaasaegne hoone, loominguline ja koostööd soosiv õhkkond. Bakalaureuseja magistriõppe läbinud üliõpilased saavad mitmekülgse hariduse, mis lubab töötada nii üldhariduskoolis, huviringides, isetegevuslike kooride dirigentidena kui mujalgi. Lisaõpingute ning enesetäiendamise korral on võimalik leida rakendust koorijuhina, jazzmuusikuna, aga ka näiteks elektronmuusika valdkonnas. Aastal  2005 käivitus ka doktoriõpe, mille lõpetamine annab filosoofiadoktori kraadi muusikapedagoogikateaduses. Perspektiivis – vastavate ainete lisandudes õppekavva – võiks meie eriala lõpetaja rakendust leida ka väikelaste muusikakasvatusega tegelevates asutustes. On ju muusikapedagoogika valdkond, kus muusika ja sellealased teadmisedoskused pole eesmärk omaette, vaid vahend inimese kui terviku kujundamisel ning tema muusikalise arengu suunamisel igal eluetapil. 

Koolimuusika instituudi eesmärgiks lähemal kümnendil on rakendada õppekava, kus valitseks harmooniline tasakaal ning süntees muusikaliste, kasvatusteaduslike ja humanitaarteaduslike teadmiste ning vastavate oskuste vahel. Muusikaõpetaja tööks vajalike kasvatusfilosoofiliste ja praktiliste muusikaliste oskuste ja teadmiste balanss tagab muusikapedagoogika kui terviku – varasest muusikakasvatusest eakate muusikalise kaasamiseni välja – arengu ja  jätkusuutlikkuse EMTA s.

Kristi Kiilu, koolimuusika instituudi juhataja aastast 2009     

 

Jazzmuusika osakond 

Aastal 2004, läänenaabritega võrreldes mitmekümneaastase hilinemisega, tekkis Eestis kaua oodatud võimalus omandada kvaliteetne kõrgharidus jazzmuusika alal. EMTA jazzmuusika osakonna avamine sai Eesti jazzielus oluliseks murdepunktiks. Osakonnast on kujunenud üks eesti jazzi keskpunkte, kus õppetöö kõrval jagatakse töötubade, kursuste ja kiirelt areneva raamatukogu kaudu teavet mujal maailmas toimuva kohta kohalikele huvilistele ja ka Eestis  toimuva kohta välismaa jazzitegelastele. Osakonna põhisuund on avatus rahvusvahelisele koostööle, et tuua meile kõrgeimal tasemel rahvusvaheliselt tunnustatud õppejõude ning anda meie üliõpilastele võimalus mängida koos Euroopa tugeivamate kõrgkoolide jazzitudengitega. Meie tähtsaimaks ürituseks on aktiivne osalemine iga-aastase kursuse „Crossing Borders” raames, mille peamine idee on klassikalise ja jazzmuusika tudengite kohtumine improvisatsiooni  kaudu ning mille partnerkoolideks jazzi vallas on rahvusvahelisse tippklassi kuuluvad Sibeliuse akadeemia, Stockholmi kuninglik muusikakõrgkool, Odense konservatoorium, Hamburgi muusikakõrgkool ja Vilniuse muusikaakadeemia. Samuti tuleb märkida regulaarset tudengiansamblite vahetust Göteborgi muusikakõrgkooliga, mis kuulub Euroopa juhtivate jazzikoolide hulka.

Võimalus mängida  koos omaealiste tipptasemel muusikutega on meie tudengeid vägagi motiveerinud ja inspireerinud. Kuna traditsiooniliste Ameerikast pärit jazzistiilide kõrval on viimastel aastakümnetel suurt populaarsust võitnud jazzi segunemine teiste žanritega (klassikaline, rahvamuusika), peab olukord muutuma ka õpetamises. Tuleviku jazzmuusik peab olema suuteline pakkuma isikupärast väljendust, ent samas tundma ennast  vabalt ka traditsioonilises jazzis. Kui siiani on jazzi kõrghariduses keskendutud peamiselt 1940ndatel ja 50ndatel välja kujunenud bebop’i ja hardbop’i õpetamisele, siis edaspidi tulevad konkurentsivõimelised muusikud nendest koolidest, kes suudavad traditsioonilise käsitööoskuse siduda innovatsiooniga. EMTA jazzmuusika osakonna suund on hoida ennast pidevalt kursis maailmas toimuvaga ning anda tudengitele kaasa teadmised, mis aitaksid neil kiiresti muutuvas turusituatsioonis ellu jääda.

Jaak Sooäär, jazzmuusika osakonna juhataja aastast 2004       

Lavakunstikool

Lavakunstikool on uhke oma uute audoktorite üle. Jaak Rähesoo ja Eugenio Barba ei vaja tutvustamist. Samuti valis EMTA nõukogu akadeemia auliikmeteks Lea Tormise ja Ivika Sillari, kes mõlemad on lavakunstikateedris/koolis töötanud üle 40 aasta. Viie aasta eest renoveeritud õppehoone toomkiriku vastas on ilus ja inspireeriv, kahjuks ei saa me siin anda avalikke etendusi, vähemalt mitte liiga sageli. See peataks õhtuti kooli tegevuse. Loodame akadeemia peahoone õuele ehitatava kammersaali kõrvale saada endalegi suuremat sorti esinemispinna ehk black-box’i. Võiksime huvilistele näidata palju rohkem üliõpilaste töid kui praegu teatrite lahkust kasutades.

Meie õppejõudude koosseis on noorenemas. Noorus pole iseenesest voorus – pealegi see  möödub kiiresti. Eakamatel on kogemusi, aga kaob avastamise hasart, mis üliõpilasi kaasa minema ergutab. Kuidas küll kogemuste ja hasardi vahel tasakaalu hoida? Praegu süveneb mure meie lõpetajate saatuste pärast. Vastuvõttu me kindlasti ei suurenda. Küll aga oleme plaaninud lavastaja ja dramaturgi õppesuunda võtta uusi üliõpilasi nüüd iga kahe, mitte enam nelja aasta tagant. Me ei õpeta näitlejaks, lavastajaks või dramaturgiks. Anname  inimestele, kellel meie arvates on eeldusi, võimaluse läbida näitleja, lavastaja või dramaturgi õppeprogramm. Praegu juhendavad kursusi Hendrik Toompere ja Elmo Nüganen. Uue lennu eest hakkab vastutama Tiit Ojasoo. Jätkame magistriõpet ning teatri alal õpib juba kolm doktoranti. Kui vaadata meie lõpetajate töid teatrites, siis tundub, et oleme suutnud hoida tasakaalu traditsioonide ja radikaalsemate otsingute vahel. Hea  on näha üliõpilaste töid teatrites ja mõista, et on huvitav küll, aga ise nii ei oskaks.

Ingo Normet, EMTA lavakunstikooli juhataja aastast 1995   

 

Kultuurikorralduse ja  humanitaarainete osakond

EMTA oli Eestis esimene ülikool, kes asutas rahvusvahelise kultuurikorralduse magistriprogrammi. Võib küsida, mis on muusikaakadeemial pistmist kultuurikorraldusega, kuid kogu Euroopas tegutsevad kõige olulisemad kunstideja kultuurikorralduse programmid just muusikaakadeemiates (nt Viinis ja Hamburgis). Nende hea eeskuju järgimine oli selgelt perspektiivikas ka EMTA -le – vajadus põhjalike juhtimisalaste  teadmiste järele on kõige põletavam just muusikakõrgkoolis, kus haritakse tulevasi artiste. Magistriprogramm on suuresti rahvusvaheline: välismaalt (näiteks USA st, Inglismaalt, Saksamaalt, Austriast, Serbiast, Soomest) on 75% õppejõude, kes toovad Eestisse oma koduriikide kogemusi. Ülejäänud 25% õppeainetest korraldatakse koostöös Tartu ülikooliga ning nende keskmes on kohalike oludega seotud teemad (maksundus, seadusandlus, raamatupidamine).  Iga kultuuriasutus tunnetab, kui kiiresti kasvaval meelelahutusturul muutub publiku käitumismuster, tunnetab majanduslikku survet ja survet olla eriline, seda isegi suhteliselt väikesel Eesti turul. Enamik meie tudengeid on juba leidnud rakenduse kultuurisfääris või isegi kultuurikorralduse alal, kuid kõik tunnetavad õpingute jooksul saadud lisaväärtust – näeme jätkuvalt nende tõusmist kõrgematele kohtadele oma erialal. Programmi tugevus peitub ka teadustegevuses, mille parim väljund on magistritöö.

On hea meel tõdeda, et meil on erakordselt kõrge lõpetajate protsent (ligikaudu 80% lõpetab nominaalajaga, 15% ühe lisa-aasta jooksul). Kultuuriorganisatsioonid vajavad meetodeid ja vahendeid, mida kasutatakse muudelgi – psühholoogias, eestvedamises ja ärijuhtimises –, kuid need töövõtted tuleb kohaldada kultuurisfäärile, mis ongi meie ülesanne. Püüame järjepidevalt  kujundada õppekava vastavalt sellele, mida kultuurikorralduses vaja on, selsamal põhjusel tegeleme ka kultuuriettevõtluse, loomemajanduse, uute trendidega juhtimises ja kultuuristatistikas jms. Innovatiivset kultuurikorralduse õppekava on toetatud ja tunnustatud nii kohalikul kui ka Euroopa tasandil. Mina näen kultuurikorralduse ja erialase hariduse järele kasvavat vajadust nii Eestis kui mujal Euroopas. Usun, et 100aastases EMTA s näeme  veel tihedamat sidet nii teiste osakondade kui üldse loomeinimeste ja kultuurikorraldajate vahel.

Gesa Birnkraut, kultuurikorralduse ja humanitaarainete osakonna juhataja aastast 2006     

 

EMTA Tartu filiaal 

EMTA Tartu filiaal avati 1. IX 1997. Esimesel kahel aastal juhatas seda Laine Jänes, kes oli enne seda Tartu linnavalitsuses kultuuriosakonna juhatajana teinud projektis „Muusikaline kõrgharidus Tartus” põhjaliku analüüsi filiaali avamiseks. Eesmärk oli valdavalt regionaalne: muusikalise kõrghariduse väljakujundamine interpreteeritavatel erialadel ja muusikalise täiendusõppe keskuse loomine Lõuna-Eestis, põhjuseks spetsialistide vajadus Lõuna-Eesti  muusikakoolides ja Vanemuise teatris. Selleks loodigi EMA filiaal H. Elleri nim Tartu muusikakooli baasil koostöös Tartu ülikooliga ja teatriga Vanemuine. Tartu filiaalis avati interpreteerivate instrumentide erialad (klaver, keelpillid, puhkpillid ja laul), millele tänaseks on lisandunud akordioniõpe, lõpetatud on aga laulueriala õpe.

Viimasel paaril aastal on sisse astunud heal tasemel puhkpillimängijaid, kes õpivad orkestrandi ja  solisti suunitlusega ning töötavad selle kõrvalt Vanemuises. Tartu ülikoolis saavad üliõpilased valida kõik kultuuriloolised, filosoofia ja keeleõppe ained ning Vanemuine on andnud võimaluse orkestri, koori- ja teatrialaste ainete läbiviimiseks. Igapäevane õppetöö toimub Elleri kooli ruumides, kasutades kooli noodikogu, mida on aastate jooksul oluliselt täiendatud koostöös EMTA raamatukoguga. Õppetöö häireteta läbiviimiseks  on filiaal avamisest peale teinud koostööd Tartu linnavalitsusega, kes toetab õppetöö läbiviimise kulutusi (sõidu- ja majutuskulud). Tartu filiaali on lõpetanud 29 üliõpilast, huvi siin õppida on stabiilne ja praegu teeb seda 17 üliõpilast.

Kadri Leivategija, Tartu filiaali juhataja aastast 1999 

 

Pärimusmuusika eriala

EMTAs 2007. aasta sügisel avatud pärimusmuusika eriala üks oluline eestvõtja ja tagantlükkaja on olnud Veljo Tormis. Ta alustas regilaulutubadega juba aastast 2005, sealt kasvaski välja teadmine ja vajadus eesti pärimusmuusika, sh  regilaulu põhjalikuma ja süsteemsema õpetuse järele. Mõttest koorus idee luua EMTA s pärimusmuusika eriala, mille avamisega seonduv jäi kanda kahele pärimusmuusikule: Sibeliuse akadeemia ja Stockholmi kuningliku muusikakõrgkooli rahvamuusika osakonna lõpetanud akordionistile Tuulikki Bartosikile ning praegu Võru muusikakooli direktorina töötavale Celia Roosele. Praegu tudeerib EMTA s pärimusmuusikat bakalaureuse- ja magistriõppes kokku 13 tudengit. Roose alustas sel sügisel õpinguid pärimusmuusika esimese doktorandina. Pärimusmuusikute esimene lend saab bakalaureusekraadi järgmisel kevadel. Võrreldes TÜ Viljandi kultuuriakadeemias (VKA) õpitavaga on EMTA s võimalik põhjalikumalt keskenduda muusikale: pillimängule, komponeerimisele ja uurimisele.

Tänu Tormisele on EMTA kõikide õpitavate erialade jaoks õppekavas ka väga oluline aine, meie muusikalise  emakeele varamu regilaul. Pärimusmuusikud teevad tihedamat koostööd ka kompositsioonieriala õppejõududega, süvenedes võimalustesse luua nii uut, ehedat pärimusmuusikat kui ka pärimusmuusikal põhinevat loomingut. Tulevikus on plaan luua oma osakond, arendada kompositsioonialast koostööd nii eesti kui ka välismaa heliloojatega, pakkuda teiste erialade tudengitele võimalust tutvuda nii meie endi kui ka teiste rahvaste pärimusmuusikaga,  jätkata koostööd Eesti Pärimusmuusika Keskuse ja VKAga, jätkata viljakat rahvusvahelist koostööd pärimusmuusika õpet sisaldavate Põhja- ja Baltimaade kõrgkoolide võrgustikuga Nordtrad, hakata välja andma õppeprotsessis tekkinud muusikalisi ja kirjalikke materjale ning rikastada Eesti kontserdilava pärimusmuusika etteastetega. Soovime koolitada Eestile säravaid pärimusmuusikuid.

Tuulikki Bartosik, pärimusmuusika eriala lektor ja koordinaator  

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming