Esiettekandeid: arve ja geograafiat

Evi Arujärv

Eesti Muusika Infokeskus on aastal 2008 kokku lugenud 142 eesti nüüdismuusika esiettekannet, mille seas on ka üliõpilasteoseid, kuid mille autorite enamik kuulub Eesti Heliloojate Liitu. Eesti muusika žanripilt on mitmekesine, ulatudes koorimuusikast orkestriteoste ja ooperini. Möödunud aastal jõudis publiku ette kuus lavateost: Mari Vihmandi täispikk ooper „Armastuse valem”, kolm lühiooperit – Age Hirve „Tuleloitsija”, Tõnis Kaumanni „Lopi ja Lapi” ja Monika  Mattieseni „Dmeeter” ning kaks lastemuusikali – Piret Ripsi „Imelaps” ja Priit Pajusaare „Detektiiv Lotte”. Kontserdilaval kõlas 26 teost sümfooniaorkestrile solisti(de)ga või ilma, ülekaalus on kammermuusika ja kooriteosed, valmis muusika vähemasti kaheksale Eestis või välismaal vändatud filmile. Arvude taha mahub mitmeid stiilisuundumusi, alates dramaatilisest neoekspressionistlikust väljenduslaadist ja lõpetades hüpnootilise minimalismi ja mängleva pastišiga. Uudisteosed jõudsid publiku ette valdavalt Tallinnas ja Tartus. Eesti uus muusika oli tavapäraselt aukohal Eesti muusika päevadel  ja Tartu noorte autorite festivalil, kuid kõlas ka EMTA Sügisfestivalil, Kallastu festivalil Pärnus, Türi Kevadfestivalil ja festivalil „Klaver”. Aasta jooksul tehti ka kaks autoriõhtut: märtsikuus kõlas Pärnus Andrus Kallastu muusika, detsembris tähistas oma 55. sünnipäeva autorikontserdiga Tallinnas René Eespere.

Esiettekannete arvu silmas pidades oli viljakas loominguaasta Arvo Pärdil, Helena Tulvel, Tõnu Kõrvitsal, René Eesperel, Märt-Matis Lillel, Eino Tambergil, Tõnis Kaumannil, Galina Grigorjeval, Urmas Sisaskil, Mirjam Tallyl ja Timo Steineril. 

Rohkesti oli eesti muusika välisesiettekandeid: peale Arvo Pärdi, Erkki-Sven Tüüri ja Helena Tulve teoste tuli mujal maailmas esiettekandele ka Toivo Tulevi, Tõnu Kõrvitsa, Tõnis Kaumanni, Ülo Kriguli, Urmas Sisaski, Mirjam Tally, Kairi Kose, Malle Maltise ja Peeter Vähi teoseid.

Arvo Pärdi sulest ilmus tervelt kaheksa uut parituuri – viie varasema teose uusversioonide kõrval ka kolm uut. „The Deer’s Cry” segakoorile tuli esiettekandele Iirimaal, „These Words …” kammerorkestrile Taanis ning „Alleluia-Tropus” koorile ja kaheksale tšellole Itaalias festivalil „Le voci dell’Anima”.  Uusversioonide esiettekanded said teoks Saksamaal, Hollandis, Viinis (Wiener Festwochen’il), ja Taanis. Arvo Pärt oli ka 2008. aasta veebruaris toimunud Iiri Rahvusliku Ringhäälingu Living Music Festival’i helilooja. Festivali kavas oli 6 kontserti, kus kõlas üle 20 helilooja teose nimekate muusikute esituses. Pärt pälvis ka Taani riigi kõrgeima muusikalise tunnustuse – Sonningi fondi auhinna.

Väljaspool Eestit jõudis publiku ette terve hulk Tõnu Kõrvitsa uusi teoseid: „Helios Helios” kahele tšellole ja sümfooniaorkestrile kõlas Adelaide’i rahvusvahelisel tšellofestivalil  Austraalias, „Kolm islandi laulu” segakoorile Islandil, fagotipala „Laul kaugele sõbrale” Kanadas ning „Thule visandid” saksofonikvartetile ja orelile Hollandis.

Helena Tulve „Hõbevalge” viiulile ja keelpilliorkestrile tuli esiettekandele suurepärase akustikaga Lahti Sibeliustalos ning „L’Équinoxe de l’âme” sopranile, barokkharfile ja keelpillikvartetile Monacos Monte Carlo Ooperis. Soome režissööri JukkaPekka Valkeapää mängufilm „Külaline” Tulve muusikaga linastus Veneetsia rahvusvahelisel filmifestivalil.

Erkki-Sven Tüüri vioolakontsert „Illuminatio” sai esmaesituse  Taanis. Tüür oli ka Frankfurdi Alte Operi festivali „Auftakt 2007” nimihelilooja. Sellega seoses ilmus Saksa kirjastuse Schott Music sarjas „Neue zeitschrift für musik” tema loomingule pühendatud raamat, Hans-Klaus Jungheinrichi toimetatud artiklikogumik „Schwarze Milch und bunte Steine”, mis sisaldab ettekandeid festivali raames toimunud sümpoosionilt.

Ülo Kriguli „Kolm laulu Indrek Hirve sõnadele” bassile ja klaverile kõlasid maailma esiettekandes Austrias Viini Musikvereinis ning „Presence” trompetile ja keelpilliorkestrile Soomes Lahti Sibeliustalos. Galina Grigorjeva keelpillikvartett „Ad infinitum”  tuli esiettekandele Iirimaal West Corki kammermuusika festivalil. Malle Maltise uued teosed „Colliding Waves” keelpillikvartetile ja siinushelidele ning „Si tingués veu …” tenora’le ja elektroonikale said esmaesituse Hispaanias, Toivo Tulevi „Flow, My Tears” vokaalansamblile Taanis, Urmas Sisaski „Veni creator spiritus” naiskoorile, segakoorile, flöödile ja löökpillidele Londonis, Mirjam Tally „Shift” suurele ansamblile Itaalias Stresa festivalil, Peeter Vähi „Call of Sacred Drums” taiko-ansamblile ja sümfooniaorkestrile Austrias Grafeneggi festivalil ja Kairi Kose „Udu puile” metsosopranile, flöödile ja klaverile  Saksamaal. Eesti nüüdismuusika jõudis taas ka mitmele heliplaadile: Timo Steineril sai teoks esimene autoriplaat (ER ) ning Toivo Tulevil (Harmonia Mundi) ja Helena Tulvel (ECM) juba teine.

Muidugi ei ole numbrid kõige tähtsamad – ka mõtlemispaus loomingus võib ennustada uusi horisonte. Ka ei anna esiettekannete nimekiri aimu eesti nüüdismuusika kui terviku käekäigust ja sisulistest suundumustest. Ometi on sellelgi tähendus: muusika, mis jõuab kuulajani, ei ole asjata sündinud. Evi Arujärv,  Eesti Muusika Infokeskus