Uudised

Martti Raide, EKÜ juhatuse liige; Priit Kuusk, Enn Mälgand, Villi Ehatamm

KUNST  

Enn Põldroos, Heie Treier, Anu Allas ja Andreas Trossek uue kunstisaate avalikul salvestusel. Liina Fjuk

Uus kunstisaade Eesti Raadios

?11. X toimus Eesti Raadio Valges saalis Klassikaraadio uue kunstisaate ?kunst.er? avalik salvestus. ?kunst.er? hakkab kajastama Eesti kunsti ja kunstielu, käsitlema nii praegust näitusemaastikku kui ka kunstiajalugu, kunstiharidust ja -poliitikat. Saate autorid on Anu Allas ja Andreas Trossek, toimetaja on Liina Fjuk. Esimeses saates tutvustati tulevikuplaane, muuhulgas koostööd ajakirjaga kunst.ee. Ajakirja toimetaja Heie Treier tutvustas  kunst.ee viimast numbrit. Enn Põldroos rääkis oma Valge saali mosaiigi valmimisest, Harry Liivrand Valge saali tähtsusest ning 1970. ? 1980. aastate arhitektuuri alahindamisest. Raadio poolt kõnelesid Sulev Valner ja Tiia Palmaru, muu hulgas tuli välja, et Anne Erm on esitanud Valge saali kontserdisaalina kasutamise projekti, aga siiani on see jäänud kuhugi pidama. Praeguse otsuse põhjal paigutatakse saali ERi fonoteek. Samas on maja muinsuskaitse all ning suuremaid ümberehitusi ette ei võeta. Kuna plaanis on uue raadiomaja ehitamine,  siis on lootust, et kunagi kolib fonoteek Valgest saalist siiski välja ja saal saab oma algse funktsiooni tagasi. Saade ?kunst.er? on Klassikaraadio eetris pühapäeviti kell 18.15.  

?Täna kell 16 avatakse Adamson-Ericu muuseumis eesti graafika legendaarse meistri, TPÜ emeriitprofessori Peeter Ulase isikunäitus ?Kujundite kasvamise lugu?. Peeter Ulas (s 1934) tuli Eesti graafikasse stiiliuuendajana 1960. aastatel. Käesolev näitus pakub põgusa tagasivaate kunstniku 45 loomeaastale, tinglikult võib seda nimetada Ulase loomingu kõrgperioodide esitluseks proloogiga. Ulase visuaalne maailm on põnev ja kisub jätkuvalt vaataja pildiruumi kaasa. Kujundiloome lätetelt samm-sammult edasi liikudes on ta teosed kogunud üha suuremat sugestiivsust ja pakuvad vaatajale üha rohkem assotsiatsioone. Kõrge hinnangu on pälvinud ka Ulase illustreeritud raamatute fantastilised tegelased ning meistri võimsast loodustundest kantud söejoonistused andsid põhjust 1980ndate keskel taas austust tunda joonistuse kui spontaanse kunstiliigi vastu. Näituse kuraator on Ülle Kruus. Näituse raames toimuvad üritused: 14. XI kell 12 ? 15 perepäev ?Isaga näitusel?, kus publik kohtub Peeter Ulase ja tema tütre Maria-Kristiina Ulase peredega.

?13. X avati Vanalinnastuudio kammersaalis  Peeter Ulase näitus ?Fragmentaarium?, väljas on läbilõige kunstniku loomingust Mart Lepa ja Rene Kuulmanni kunstikogust. Varasemate vähem tuntud teoste kõrval on eksponeeritud ka ulatuslik valik kunstniku viimastel aastatel valminud vabagraafikat.

?18. X kell 16 avatakse G-galeriis skulptor Lembit Palmi isikunäitus ?Pime kala?. Kunstnik eksponeerib tänavu valminud teoseid, mis moodustavad ligi kolmekümne teosega kontseptuaalse sarja. Kõiki töid ühendavaks  kujundiks on kala. Palm esitab võrdlemisi lohutu pildi olendeist, kes on kapseldunud kitsasse omaruumi. Seejuures jätab kunstnik võimaluse, et need pimedad kalad pole mitte tema ihtüoloogiahuvi kokkuvõte, vaid esitatud tänases  ühiskonnas  valitsevate inimsuhete  võrdkujuna. Isikunäitusega tähistab kunstnik 60. sünnipäeva ja 30-aastast tööd tegevskulptorina.

?13. X avati Hobusepea galeriis saksa kunstniku Michael Franzi isikunäitus ?Volk des Landes /Maarahvas?. Näituse kuraator Ervin Õunapuu kommenteerib 1980ndate algul Düsseldorfis FIU ateljees (J. Beuys, J. Stüttgen) õppinud ning hiljem õige mitmel korral koos oma õpetajate ja teiste suurte kontseptualistidega esinenud kunstniku järjekordset, kuid Eestis esmakordselt eksponeeritud projekti: ?Me kõik oleme üksi ja kõik me tahame teada, kuidas me lõpetame?.

?13. X avati Kastellaanimajas liivi luuletaja ja kunstniku Valt Ern?treidi ja läti kunstniku Zane Graudiņa ühisnäitus ?Inter/rational?. Näitus hõlmab Ern?treidi luuletekste ja Graudiņa fotosid, mis pärit 2004. aasta kevadel Riias ilmunud Ern?treidi esikluulekogust ?Inter/rational?. Luulenäitust eksponeeriti tänavu mais Riia galeriis AG7 ja peaaegu kogu suve Läti põhjaosas Gulbene-Alūksne kitsarööpmelise raudtee vagunites. Kui Ern?treidi luules suhestuvad maailmakodanik ja liivlane ning viimane ilmutab end arhetüüpsetes looduspiltides või müütilise maailma ootamatutes peegeldustes kaasaegses linnamaastikus, siis Graudiņa fotode geomeetria, väljamõõdetud aknaread, majanurgad, raudteede ristumisnurkadest moodustuvad hulknurgad jmt fikseerivad luuletuste meeleolu. Luulekogu ?Inter/rational? käsikiri võitis aastal 2003. Klāvs Elsbergs?i luulepreemia, mis antakse Lätis parima esikluulekogu väljaandmiseks. Näitust toetab Liivisõprade ühing.

?Täna kell 16 korraldab Johann Köleri nim Positivistlik Kunsttööstuskool Vaala galeriis Marco Laimre avaliku loengu ?Allahindlus 30%?. Loengule järgneb Mari Sobolevi raamatu ?Püha tõde? esitlus. Raamat on ilmunud ?Sirbi raamatu? sarjas ja sisaldab kunstikriitiku tekstide valikut.

?13. X esitleti EKA Eesti raamatukogus Ants Juske raamatut ?Joonistav laps. Onto- ja fülogeneetilised paralleelid?. Juske monograafia  käsitleb lastejoonistusi mitmest aspektist. Kui siiani on eestikeelses kirjanduses pööratud tähelepanu rohkem didaktilisele õppemetoodikale, siis selles uurimuses on keskendutud sellele, miks lapsed niimoodi joonistavad, kuidas tekivad esimesed sirgeldused ja kujutavad vormid. Raamat peaks huvi pakkuma kunstiõpetajatele, aga ka psühholoogidele, psühhiaatritele ja lapsevanematele.

?14. X tutvustas  Tiina Tammetalu Hausi galeriis oma installatsiooni ?Tammetalu varased 80ndad?. Esitlusel rõhutas kunstnik oma installatsiooni feministlikku vaatenurka: projekt uurib naiseliku vastupanu ja enesekehtestamise võimalusi, mis võivad välisele pehmusele vaatamata reaalses elus tulemusi anda. Hausis eksponeeritud installatsiooni moodustavad esemed (ehk analüüsi võimaldavad mäluobjektid) pakuvad autorile (lisaks tema eraelulisele valdkonnale) käsitlusainet ka kunstnikupositsiooni geneesi ja isetahtelisuse säilitamise probleemidest.

?14. X avati Tartu Saksa Kultuuri Instituudi Kohvrigaleriis Mona Strehlowi näitus ?Kontsentreeritud energiad?. Strehlow on kunstihariduse omandanud Berliinis, 1988. aastast elab ja töötab Schleswig-Holsteinis. Tartu väljapanek koosneb pildiseeriatest, mis näivad esmapilgul kujutavat väga erinevaid asju, kuid mis energiate kontsentratsiooni mõistes moodustavad ühtse terviku. Näitusel on väljas fotod, fotogrammid, mida on täiendatud maalikunsti vahenditega.

?15. ? 22. X toimub Tartus ja Moostes heli- ja videokunstnike üritus ?Heli ja visioon?. Üritusega kaasnevad esitlused, loengud, õpitoad. Mooste kõlakeskkonnas on kavas teha mõned lindistused, õpitoad viiakse läbi Tartu Kõrgemas Kunstikoolis, kus jagatakse salvestustehnika ja arvutitarkvara kohta tehnilisemat laadi teavet. Sadamateatri ja kunstimaja kontsertidel esinevad eksperimentaalse elektroakustilise muusika ja videokunstnikud. Täna kell 17 tutvustatakse Tartu Kunstimajas foorumil üritusest osavõtjaid ja kõneldakse elektroonilisest helist. Homme algab kell 19 sadamateatris elektroakustilise ja eksperimentaalmuusika kontsert, saateks on videod, esinevad Derek Holzer (AÜ/Holland), Sara Kolster (Holland), MY-YM (Läti), Antonio Della Marina (Itaalia), John Grzinich (AÜ/Eesti) ja Paulo Raposo (Portugal).

18. X esitlevad kell 14.45  Derek Holzer ja Sara Kolster Tartu kunstikoolis ?Kuuldavat pilti, nähtavat heli? (?Audible image, Visible sound?); 19. X kell 18 esineb Tartu kunstikoolis Paulo Raposo; 21. X kell 19 esinevad Tartu Kunstimajas audums (Kiril Lomunov, Janis Bikis, Maxim Shentelev, Läti), Ki wa, Taavi Tulev aka Wochtzee (Eesti), Alt-Ctrl-Del (AÜ). Ürituse korraldab MoKS (Mooste Külalisstuudio).

?Kuni 30. X on Viljandi linnagaleriis vaadata EKAs 90aastat kestnud tekstiiliõpetusele pühendatud näitus ?Tekist stiilini. Vol. 2?. Suvel oli näitus väljas tarbekunsti- ja disainimuuseumis, nüüd näeb seda veidi muudetud kujul Viljandis. Väljas on viimasel viiel kuuel aastal tekstiilidisaini osakonnas loodut, näidatakse Kreenholmile tehtud tööstusdisaini, ruumilisi objekte, tuhande lille vaiba kaasaegset tõlgendust, ükssarviku gobelääni jne. Näituse on kujundanud on Margit Lillak.

?Kuni 13. X on Budapesti Artoni galeriis (Alkotmány 18) Eesti Instituudi ja galerii koostööprojektina väljas Marko Mäetamme ja Mark Adami näitus ?Rääkivad majad?. Näitus põhineb eelmisel aastal Mark Adami ja Marko Mäetamme (tekstid, illustratsioonid) ja Lennart Männi (köide) ühistööna valminud kunstnikuraamatul ?Rääkivad majad/Speaking houses?. Raamat pakub kümne maja loo seal elavatest inimestest ja nende natukene normist  kõrvalekalduvatest argiaskeldustest. Kui raamatu lood on illustreeritud kas eesti või inglise arhitektuuri näidetega, siis Budapesti näitus on kohandatud ungari arhitektuurile, lisatud on kümme Ungari maja ja lood on tõlgitud ungari keelde.

?Kuni 18. X on Tallinki parvlaeva  Victoria konverentsiruumides väljas viskiklubi kunstinäitus ?Blended IX?.  Väljapanek on jätk Stockholmis Eesti Majas augustis-septembris eksponeeritud maalinäitusele ?Blended VIII?. Seekord on vaadata Kaarel Kurismaa, Mari Kurismaa, Lemming Nageli, Tiit Pääsukese, Helena Heinrihsone  ja Ivars Heinrihsonsi teosed.  Pidulikul lõpetamisel koos  Tallinki juhtkonnaga esinevad ka viskiklubi muusikud. 

?8. X avati Tel-Avivi Richteri galeriis Tenno Soosteri näitus. Sooster eksponeerib Tel-Avivis enam-vähem sama komplekti, mida võis mullu näha Tartu Kunstimuuseumis, lisandunud on viis uut tööd. Tenno Soosteri tööde kõrval on välja pandud ka teise endise moskvalase  Aleksandr Ganelini töid.

 

 

MUUSIKA

 

?Mihkel Poll, 18aastane Tallinna Muusikakeskkooli õpilane, pälvis XVIII Rina Sala Gallo rahvusvahelisel pianistide konkursil esikoha ning orkestri lemmiku eripreemia.

29. IX ? 10. X toimus Monzas (Itaalia) XVIII Rina Sala Gallo rahvusvaheline pianistide konkurss. Osavõtjaid oli üheksast riigist ning esineti seitsmeliikmelisele ?üriile. Konkurss oli viievooruline ning Mihkel Poll noorim konkursist osavõtja. Finaalis esitas Mihkel Poll Rahmaninovi III klaverikontserdi. Esimese kohaga kaasnes ka rahaline preemia (13 000 eurot). Teine preemia anti välja Venemaa esindajale ning kolmas Saksamaa pianistile.

Mihkel Polli õpetajateks on Maigi Pakri ning Eesti Muusikaakadeemia professor Ivari Ilja.

?Eesti Jazziliidu juhatus teatab, et alates 15. X on igal reedel kell 21 jazziklubi-kontsert Vanalinnastuudio väikeses saalis.

Sügishooaja kava on kvaliteetne ja mitmekesine, muu hulgas esinevad Raivo Tafenau Band ja Brian Melvin, Villu Veski ja East Block, trio Unt-Kawasaki-Melvin, Siim Aimla kvartett, Tiit Paulus ja 2+2=5 ning Eve Pärnsalu kvartett. Igas kuus on üks kontsert noorema põlvkonna muusikute päralt.

Kontserdisarja avab 15. X avagala ja jam session, millest võtab osa hulk tuntud eesti jazzimuusikuid nagu Raivo Tafenau, Jaak Sooäär, Toivo Unt, Raul Vaigla, Tanel Ruben, Evert Sundja, Eduard Akulin, Meelis Vind, Mart Soo, Jürmo Eespere, Petteri Hasa jt.

?Vanemuise teatri menumuusikalis ?Viiuldaja katusel? astusid 13. X esmakordselt vaatajate ette uued osatäitjad Ardo-Ran Varres ja Tanel Jonas.

Näitleja, helilooja ja Eesti Draamateatri muusikaala juht Ardo-Ran Varres kehastab selles muusikalis tulihingelist revolutsionääri Perchikut, ta asendab selles rollis Vanemuise senist ooperisolisti Rando Pihot, kes töötab käesolevast hooajast Soome Rahvusooperis. Vaest rätsepat Motel Kamzoili hakkab vaheldumisi Veikko Tääriga mängima Tanel Jonas, kes lõpetas kevadel EMA kõrgema lavakunstikooli ning töötab alanud hooajast Vanemuises draamanäitlejana.

Pärdil uus teos

?Da pacem Domine?

?Arvo Pärdi uus teos ?Da pacem Domine? koorile ja ansamblile on loodud kuulsa Jordi Savalli tellimusel tema uue kava ?Music for Peace? (?Musica per la pau?) jaoks, mis esitatud ja edasigi mitme olulise muusikasündmuse kavades. Savalli juhatatavad kammervokaalgrupp La Capella Reial de Catalunya ning vanamuusikaansambel Hesperion XXI on juulikuise esiettekande järel Barcelona esindussaalis L?Auditori selle samas kavas publiku ette toonud ka Arlesheimi festivalil Saksamaal ning festivalil Beirutis. Viimase kohta on ka põhjalik artikkel Beiruti ajalehes Daily Star.

Analoogne esinejate koosseis on ?Rahumuusika? puhul olnud kõikjal, sh Kaboul Ensemble Afganistanist, solistid Marokost, Kreekast ja Iisraelist ning ansamblist endast sopran Montserrat Figueras ja Jordi Savall gambistina. Kaalukas ettekanne sündis äsjasel Bremeni festivalil, kus ?Friedensmusik? esitati 24. IX sündmusena St. Petri toomkirikus; seejärel kontserdid 26. IX Prantsusmaal Dijonis ning 25. X Pariisi sügisfestivalil.

Eesti Heliloojate Liidu tellimusel teeb Arvo Pärt teosest uue versiooni segakoorile ja orkestrile, esiettekandeõiguse saavad Eesti muusika päevad helilooja juubeliaasta kevadel 2005.

?28. ? 31. X toimuvad Nõmme muusikakoolis üleriigilised klaveriõpetajate päevad, mis kannavad tähtpäevalist järjekorranumbrit 10.

Traditsiooniliste meistriklasside kõrval on teemaks ?Improvisatsioon ja populaarse muusika käsitlemine muusikakoolis?. Sellekohaste loengutega esineb tuntud leedu improvisatsioonipedagoog Sigitas Giedraitis Vilniuse Yamaha Muusikakoolist.

31. X kell 11 toimub samas ka Eesti Klaveriõpetajate Ühingu üldkoosolek. Ootame ühingu liikmete rohket osavõttu.

 

 

TEATER

 

Indrek Taalmaa, Tambet Tuisk ja Andres Mähar ?Salemi nõidades?. peeter laurits

 

?Vanemuise teater toob täna Sadamateatris lavale Arthur Milleri draama ?Salemi nõiad?, läinud sajandi ühe kuulsama ja võimsama teatriteksti.

?Salemi nõiad? on XX sajandi näitekirjanduse tuntumaid ja võimsamaid teoseid. Aastatuhandevahetusel teatri- ja kirjandusasjatundjate seas läbi viidud küsitlus näitas, et Miller on möödunud sajandi enimnimetatud näitekirjanik ning 1953. aastal esietendunud ?Salemi nõiad? valiti tuhandete näidendite konkurentsis ülikõrgele kuuendale kohale.

?Salemi nõiad? on lavastanud Ain Mäeots, kunstnikutöö tegi Liina Unt. Lavastuses mängivad Riho Kütsar, Helena Merzin, Katrin Pärn, Aivar Tommingas, Raivo Adlas, Külliki Saldre, Indrek Taalmaa, Tambet Tuisk, Tanel Jonas, Andres Mähar, Margus Jaanovits, Alina Karmazina, Merle Jääger, Ao Peep, Kais Adlas, Piret Simson, Janek Joost, Karin Tammaru, Jüri Lumiste ja Marika Baraban?t?ikova.

?13. X anti Väätsal tantsupedagoogi ja liikumisjuhi Helmi Tohvelmani sünniaastapäeval üle temanimeline auhind.

Auhind määratakse igal aastal kas loominguliselt silmapaistvale näitlejale, kelle plastiline või psühhofüüsiline liikumine väärib tunnustust, või liikumisjuhile, kelle ühe või mitme sõnalavastuse liikumisseade on esiletõstmist väärt. Sel aastal sai auhinna Von Krahli teatri näitleja Juhan Ulfsak provokatiivse, väljendusrikka ja mõtestatud kehakeele valdamise eest nii draama- kui tantsulaval. Auhinna andis Tohvelmani kodukohas üle 2003. aasta laureaat Hannes Kaljujärv. Auhinda rahastab Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapital.

?16. X esietendub Põrgulaval noore lavastaja Mart Kolditsa lavaversioon maailmakirjanduse suurkuju, t?ehhi-saksa kirjaniku Franz Kafka 1916. aastal trükki jõudnud jutustusest ?Metamorfoos?, mis oli 40 aastat tagasi August Sanga tõlkes Kafka esmatutvustuseks eesti keeles.

Maailma teatrilavadel on ?Metamorfoos? olnud üks mängitavamaid. Eestis on see etendunud varem vaid korra Vanemuises 1998. aastal noore lavastaja Peeter Raudsepa lavaseades.

Linnateatris debüteeris Mart Koldits Pelevini mitmekihilise filosoofilise romaani ?T?apajev ja Pustota? lavastusega aasta tagasi, tookord veel üliõpilasena. Ka siis oli ta ise instseneeringu ja muusikalise kujunduse autor ning Põrgusaali kujundajaks  külaliskunstnik Pille Jänes. Näiteseltskonnast teevad oma esimesed osad Linnateatris lavastaja kursusekaaslased Indrek Ojari, Eva Klemets ja Bert Raudsep, neist viimane kehastab koos Argo Aadliga peaosalist Georg Samsat. Isa rollis on Ago Roo, Ema mängib Ene Järvis ja Õde Evelin Pang, mitmes rollis astub üles Rain Simmul. Lavastust mängitakse vaheajata ja see kestab üle pooleteise tunni.

 

 

FILM

 

?15. ? 21. oktoobrini jooksevad kinos Sõprus Anri Rulkovi dokumentaalfilm ?Helmut? ja lühimängufilm ?Hirm?.

?Hirm? on psühholoogiline thriller, milles löövad otse väljas ka õudusfilmi elemendid. Lavastuslike elementidega dokumentaalfilmis ?Helmut? uuritakse ühe vana kinomehaaniku surma kolhoosijärgse kolkaküla oludes. Anri Rulkov on lõpetanud Tallinna Pedagoogikaülikooli filmi ja video õppetooli 2001. aastal.

KAKS UUT FILMI NUKUFILMILT

?Eile esilinastusid kinos Sõprus lastele mõeldud nukufilm ?Mirjami peitusemäng? ja täiskasvanuile adresseeritud ?Laud?. ?Mirjami peitusemäng? on vahelduvate re?issööridega 13-osaliseks kavandatud seriaali teine tükk, ?Laud? aga naiste probleeme käsitlev 19-minutiline feministlik nukufilm, mille on lavastanud Jelena Girlin, Mari-Liis Bassovskaja ja Urmas Jõemees.

 

 

KIRJANDUS

 

?Sel aastal sai teist korda teoks luuletaja Kalju Lepiku (1920 ? 1999) nimeline luulevõistlus Aruküla vana mõisahoone kooliruumides Koerus, kus Lepik oli koolipoiss aastatel 1928 ? 1934.

Algatuse ja juhtimise on enda peale võtnud kohalik vallavalitsus ja volikogu. Luulevõistlus peeti Kalju Lepiku sünnipäeval 7. oktoobril. Esimesele luulevõistlusele saatsid oma tervituse  ja osalesid võitjate autasustamisel ka Kalju Lepiku lesk Asta Lepik ja tütar Aino. Ühtlasi annetasid nad auhinnafondi 3000 krooni (sama tegid nad ka sel aastal).

Koeru olid oodatud kõik luulehuvilised. Reglemendi järgi esitab iga osaleja kümne minuti jooksul oma varem trükis avaldamata luuleloomingut. Hinnatakse eraldi noori ja täiskasvanuid.

Seekord juhtis ?üriid näitleja ja luuletaja Viiu Härm. Täiskasvanutest tunnistati kolmeks paremaks luuleesitajaks-autoriks Kalju Enniko Järvamaalt Kareda vallast, Erich Meerja Rakverest ja Hannes Tomingas Vändrast. Järgmine luulevõistlus korraldatakse 2005. aasta oktoobris ikka samas Aruküla koolimajas.

 

 

TEADUS

 

?Kuni 30. XI on Eesti Rahvusraamatukogu arhiivkogu galeriis väljas näitus poetess Anna Haavast, kelle sünnist möödub täna, 15. oktoobril 140 aastat.

?6. X peeti Akadeemia Majas 6 Eesti Teaduste Akadeemia üldkogu istung. Üldkogu valis uueks akadeemia presidendiks Richard Villemsi.

Pärast akadeemia presidendi Jüri Engelbrechti avasõna kuulati teadusettekannet Nobeli preemia laureaadilt Eesti TA välisliikmelt Richard R. Ernstilt. Ingliskeelne ettekanne teemal ?The Responsibility of Science and our Future? käsitles teaduse vastutust meie planeedi saatuse eest. Richard R. Ernsti arvukaid uurimusi keemilise füüsika alal kroonis 1991. aastal Nobeli preemia. ETA välisliikmeks valiti Ernst 2003. aastal.

Seoses Jüri Engelbrechti volituste tähtaja lõppemisega valiti uueks akadeemia presidendiks Richard Villems. 1944. aastal sündinud Eesti Biokeskuse direktor on  lõpetanud Tartu ülikooli meedikuna. ETA liikmeks valiti ta 1987. aastal biofüüsika erialal. Uus akadeemia president astub ametisse detsembrikuu algul.

 

 

VARIA

 

?Tallinna raekojas saab Kodanikesaalis teisipäeviti kella 17.30 kuulata loengusarja ?Raad ja tema koda? loenguid. Tänavu on loengud pühendatud raehoone ajaloos olulist rolli mänginud tahkudele: raekojas töötanud raehärradele, rae tegevust mõjutanud seadustele, igapäevatööle.

19. X on Tiina Kala loeng ?Lübecki õiguse käekäigust Tallinnas?; 26. X Teddy Böckleri loeng ?Raekoja restaureerimise viis aastakümmet?; 2. XI Jüri Kuuskemaa loeng ?Pentsikuid ja antsakaid juhtumisi raekojas?;  9. XI Mariann Raisma loeng ?Raekoja kunstiväärtuste peidetud sõnumid?; 23. XI  Raimo Pullati loeng  ?Tallinna elanike varandusinventarid ning saksa kaupmeeste materiaalne ja vaimne kultuur XVIII sajandil? ja  30. XI Anu Männi loeng  ?Tallinna rae pidustused keskajal?.

 

 

KEELE-ELU

 

?20. oktoobril kell 17.15 algab Tallinna Teadlaste Maja eestvõttel Strixis (Rävala pst 10 kohvikus) uus diskussioonisari ?Kodu ja pere mõju eesti keele arengule ja kestmisele?.

Esimesel õhtul arutletakse teemal ?Kuivõrd vanemate ja vanavanemate eesti keele kasutus mõjutab laste ja lastelaste keelekasutust?. Väitlusõhtu sissejuhatuse teeb Teadlaste Maja raudvara ja võrratu sõnaseadja keeleteadlane Elli Riikoja. Kõik on oodatud sõna sekka lausuma!