Uudised

Epp Preem, Priit Kuusk, Villi Ehatamm, Eha Mandel, Maire Killar, Tiia Shmitte

Pärnus valitsesid torm ja uus graafika

?8. I avati taas Pärnu rahvusvaheline graafikafestival: kõigepealt tegi Erik Alalooga avangardistliku teerullitrüki Rüütli tänaval, avati Muuseumi Aidas Ville-Karel Viirelaiu kuraatorinäitus ?Meie, kes me oleme saiad? ja teemanäitus ?Man + Machine?, Pärnu Kontserdimaja III korrusel Narva graafika, Endla teatris Leonhard Lapini näitus, maavalitsuses Peeter Alliku linoollõiked, TÜ kolled?is Raul Meele ?Kirjad lindudelt? ja Andrus Joonase graafilised maalid, mudaravilas soome graafika, Eesti Litograafiakeskuses Kopli kunstigümnaasiumi ja Academia Non Grata noorte näitus, Punases tornis läti graafika ja Jazz Cafe?s mulluse laureaadi Aivar Kurvitsa näitus.

Seekordsel festivalil eksperimenteeritakse uudsete trükimasinatega. Masinad võivad olla kunstnike konstrueeritud, aga sama hästi võivad kunstnikud ise osutuda masinateks. Litograafiakeskuses töötas ka litograafia-workshop, Academia Non Gratas pidas Alex Weber elektroonilise muusika workshop?i. Anti välja ka kolm võrdset preemiat: Ville-Karel Viirelaiule näituse ?Meie, kes me oleme saiad? kureerimise ja rühmitusele Fa?ist Lendas Üle avaperformance?i ning Tanel Saarele ekstraordinaarse graafikatehnika kasutuselevõtu eest. Grand Prix läks Narva kunstnikele näituse ?Narva liinil? eest. 13. I avati Pärnu Linnagaleriis näitus ?In graafika top 10?, kus saab näha festivali workshop?ide käigus sündinud ja loovast õhkkonnast inspireeritud taieseid. 19 ? 20. I kl 15 ? 18 toimub seal Toomas Kuusin­gu juhendatav linoollõike workshop. Registreeruda  nongrata@nongrata.ee.

? 7. I avati Tallinna Kunstihoones Peeter Alliku näitus ?Ma nägin seda?. Kursi koolkonda kuuluv Peeter Allik on Kunstihoones välja pannud peamiselt oma hiiglasuured kompositsioonid. Kaheldamatult on see kunstniku suurim personaalnäitus ja nii võib seda vaadata kui omamoodi kokkuvõtet, mis keskendub ehtalliklikult uutele töödele ning ühele seeriale.

? 6. I avati Tallinna Kunstihoone galeriis Eda Lõhmuse maalinäitus ?Reaalne. Ebareaalne?. Tema maalid on vaated ? distantsilt nähtud ja edastatud vaated või isegi vaadete vaba käega ja seetõttu äärmiselt subjektiivselt loodud struktuurid. Vihjamisi struktuuri toodud figuurifragmendid, kontuuridega visandatud käed, jalad, pead, kõnelevad selgelt kohaloleku soovist.

? 6. I avati Hobusepea galeriis metallikunstnik Viivi Aaviku isikunäitus ?Aja lühilugu?. Kunstnik  eksponeerib meteoriit- ja hõbeehete ning paekivist CDde abil igapäevaelus hoomamatuks jäävat aja- ja ruumimõõdet. Näituse teise osa moodustavad raudmeteoriidist ja hõbedast ehtekapslid ning objektid. Ekspositsioonis kasutatud meteoriidikillud pärinevad Kaug-Idast Sihhote-Alini kraatrist.

? 6. I avati EKA galeriis ameeriklase Patrick Kikuti näitus ?Maps and Mappings?.  Näitus koosneb mitmesuguses tehnikas loodud kaartidest, mida kunstnik on kogunud viimase paari aasta jooksul. Mõned neist on kontseptuaalsed ning teised jälle juhuslikku laadi, käsitsi joonistatud kaardid, mis on kiirelt kohvikus paberile visatud. Eesti taustaga Kikut eksponeerib Tallinnas oma loomingut teistkordselt.

? 6. I avati Deco galeriis Jaan Männiku maalinäitus ?2×2=5?.  Ennast erakuna tutvustav Männik eksponeerib alateadvuslikke fantaasiapilte. Ise nimetab ta neid maniakaaldepressiivseks pseudorealismiks.

? 10. I avati Draakoni galeriis Lemming Nageli isikunäitus ?Vaarao valimine?. Lemming Nagel ei ole ohtlik maailmaparandaja ega kiuslik intrigeerija, ta on heatahtlik krutskitega jutlustaja, räägib ja maalib oma mõistulugusid, väliselt humoorikaid, seest mõnikord lausa kibedaid. Ise on ta praeguse väljapaneku juurde menüüvormis retsepti kaasa andnud,  eelroana vihje reaalsusele, pearoana mitmekihilisus nii sisus kui vormis, desserdina ?iga punk muutub kord biidermeieriks? ja ?kunstnikul nagu ka pankuril on pidevalt kaheksa kuu elamisraha puudu?.

? 10. I avati disainigaleriis Margus Kadariku näitus ?Tsingiaeg?. Skulptori ruumiinstallatsioon on ühtlasi kokkuvõte ja ka ettepoole vaade nii kunstniku oma loomingu kui ka kultuuriloo seisukohalt. Oma varasemad n-ö pronksiaega kuuluvad tööd on ta esitanud fotodena, tsingiaeg hakkab peale hommage?iga Joseph Guillotine?ile, inimliku hukkamismasina loojale, tsingi- ja pronksiaja vahele jäävad makrofleksist hiidkondid ja -luud.

? 10. I avati G-galeriis Tarmo Roosimöldri isiknäitus ?Paus?. Ekspositsioon koosneb  keskmises formaadis õlimaalidest ning miniatuursest estampgraafikast, seejuures maalid on vastsed, graafikavalik aga haarab paari viimast aastat. Roosimöldri uutel piltidel on muusikainstrumendid ja nende vutlarid. Pehmesse punasesse sametisse mässitud vutlarid sümboliseerivad pausi.

? 10. I avati rahvusraamatukogu peanäitusesaalis rahvusvaheliselt tuntud türgi fotograafi Ara Güleri näitus. Ta on töötanud Lähis-Ida fotokorrespondendina tuntud väljaannete Der Stern ja Paris-Match ning agentuuri Magnum juures Pariisis. 1961. aastal nimetas Suurbritannia The Photography Annual Ara Güleri üheks seitsmest parimast fotograafist maailmas. Lisaks paljudele preemiatele on ta saanud 1962. aastal Master of Leica tiitli.

? 11. I avati Vaalas Priit Pajose maalinäitus ?Mees metsast?.  Väljas on Pajose kolme viimase aasta loomingu ja tema sürrealismipõhise müstilise kunstitrendi uute arenduste valik. Tegemist on üsnagi eksklusiivse trendiga, mida pole võimalik viljeleda eelteadmisteta religioonide ajaloost ja õuduskirjanduses ?gooti romaani? nime all esineva arhailisesse suundunud hirmumaailma kirjeldustega tegelevate esituskonventsioonide valdamiseta.

? 11. I avati Viviann Napa galeriis Ulvi Haagenseni, Anni Kagovere ja Merle Kasoneni näitus ?Vaikne vestlus?. Nimekaim kolmikust on Haagensen, Austraalias sündinud, Sydneys kunstimagistriks saanud ning Eestis uue kodu leidnud minimalistliku väljenduslaadiga disainer, kes on tähelepanu pälvinud juba üle kümne aasta. Anni Kagovere lõpetas kunstiakadeemia sel aastal ehtekunstnikuna, Merle Kasonen aga õpib samas viimast semestrit.

? 12. I avati Tallinna Linnagaleriis näitus ?Es ist schwer das Reale zu berühren?. Tegemist on videoarhiiviga, mille kokkupanemine on Müncheni Kunstvereinil ning kuraatoritel Søren Grammelil ja Maria Lindil võtnud aega peaaegu kaks aastat. Arhiivi kuulub 60 kunstniku ligi sada videot, keskne uurimisobjekt on dokumentaalsus ja dokumentalistika. Arhiiv koostati kahes teineteisel põhinevas faasis: igakuised monograafilised skriiningud Müncheni Kunstvereinis aastatel 2002 ? 2003 ja kaks kolmepäevast festivali, mis toimusid veebruaris 2003 ja märtsis 2004. Skriiningutel osalenud kunstnikud on Gitte Villesen (Kopenhaagen/Berliin), Nina Könnemann (Hamburg), Johanna Billing (Stockholm), Ursula Biemann (Zürich), Oliver Ressler (Viin), Ruth Kaaserer (Viin), Annika Eriksson (Stockholm/Berliin), Mari Laanemets & Killu Sukmit (Tallinn/Berliin), Esra Ersen (Istanbul), Marion von Osten (Zürich/Berliin), Isa Rosenberger (Viin), Olivier Zabat (Pariis), Solmaz Shabazi (Teheran/Stuttgart) & Tirdad Zolghadr (Teheran/Zürich) ja Hito Steyerl (Berliin). Festivalidel osalesid eesti kunstnikest veel Mark Raidpere ning Marko Raat.

Arhiivi vaatamiseks on galeriisse installeeritud mitmeid videopunkte ning näitus ise toimib raamatukogu põhimõttel. Vaataja saab nimekirjade ja lühikirjelduste abiga otsida endale huvitavana tunduvaid filme, neid kohapeal laenutada ning ise vaadata. Tasuta kohvi ja vesi sinna kõrvale. Avamisel kõnelesid Maria Lind ja Jaak Kilmi.

? 13. I avati Kristjan Raua majamuuseumis ema ja tütre Aino ja Keesi Kapsta ehete näitus ?Käest kätte?. Näitus on sarjast ?Kahekõne?. Sel aastal oma 70 aasta juubelit tähistav Aino Kapsta on olnud metallikunstnikuna tegev rohkem kui 40 aastat. Väljas on loomingu läbilõige varasematest, otseselt rahvakunstist lähtuvatest vask- ja messingehetest kuni paari viimase aasta sulatustehnikas eheteni. Näituse kuraator on Maire Toom.

? Kloostri Aidas on vaadata fotograaf Kaarin Subbi fotoakvarellide näitus ?Võlutud vaikusest, veest ja valgusest?. Arvutis töötlemata pildid mõjuvad nagu akvarell, maal või pastell. Kunstniku välja töötatud fototehnikaga on saavutatud värvide sügavus ja piltide tajutav ruumilisus. Tööde seekordset valikut on mõjutanud kloostri ajalooline hõng.

? 7. I avati arhitektuurimuuseumis soome kaasaegse arhitektuuri näitus ?02/03? ja galeriil Pärnu muuseumi ja Alvar Aalto muuseumi ühisprojekt ?Päikesereis! Alvar Aalto ja Pärnu supelasutuse arhitektuurikonkursid?.  Soome arhitektuuriväljapanek on hea koostöö  näide arhitektuurivallast. Näitusel on  26 projekti, kataloog tutvustab lühidalt täiendavalt veel 30 hoonet, mida peeti märkimisväärseks, kuid mis puuduvad näituselt ruuminappuse tõttu. Väljapaneku on organiseerinud Alvar Aalto akadeemia, Soome Arhitektide Assotsiatsioon SAFA, Soome arhitektuuri muuseum, kujundanud Roy Mänttäri, projekti meeskonda kuuluvad Severi Blomstedt, Hannu Hellman, Aila Kolehmainen, Esa Laaksonen, Roy Mänttäri, Tuomo Sirkiä, Maija Kasvio, ?üriis olid Severi Blomstedt, Esa Laaksonen, Roy Mänttäri ja Tarja Nurmi. Aalto supelasutuse näitus oli möödunud aastal väljas Pärnu muuseumis.

? Alates 4. I on Y-galeriis vaadata Tartu sürrealisti Neeme Lüdimoise näitus ?Elu minevikus?. Lüdimois esindab sürrealismi Dalí liini, kus fotolikult kujutatud detailid on paigutatud fantastilistesse ja absurdsetesse seostesse. Ta lihvib oma maale hoolega ega jäta midagi juhuse hooleks.

? 11. I avati kunstikuu ?tARTu? raames Saksa Kultuuri Instituudis uus näitus ?ART Lüneburg?. Sõpruslinna kujutava kunstnike ühenduse 49 liikmest on esindatud 13. Avamisel osalesid  Barbara Westphal, Klaus Grosskopf,  Dietlind Horstmann-Köpper, Ludmilla Schalthoff ja Christian-Ivar Hammerbeck. Skulptor Klaus Grosskopf osales möödunud suvel ka Paide paepäevadel. Tema ?Eurohärg? pälvis külastajate suure tähelepanu ja ehib nüüd AS Euroleib haljasala.

? Kuni 1. II on Tartu Sadamateatris vaadata Ahto Külveti fotonäitus ?Stay behind the Yellow Line/ Seisa kollase joone taga?. Kümnel käsitsi ilmutatud värvifotol on kujutatud Euroopa raudteejaamu. Näituse teema on liikumine, piirid ja piiride illusoorsus. Kunstnikku on huvitanud piirile astunud inimeste seisund, kuulekus või isegi hirm, mis keelab neil kollast joont ületada.

? Pärnu aupäeval 8. I toimus Pärnu uue kunsti muuseumis mitu üritust: Mati Põlde ja Mark Soosaar viisid läbi filmi- ja fotokunsti meistriklassi ning Juta Kivimäe pidas loengu ?Amandus Adamson ja Pärnu ?. Tänavu täitub 150 aastat Amandus Adamsoni sünnist ning Kivimäe oli oma ettekande üles ehitanud Adamsoni teostamata jäänud vabadussamba kui ajastu väärtushinnangute mälestusmärgi metafoorile.

? 13. I avati Pärnu uue kunsti muuseumis Evi Tihemetsa graafika- ja Epp Viirese maali- ja fotonäitus. Ema ja tütar astusid koos üles ka möödunud suvel Ühispanga galeriis. Seegi kord on väljas Tihemetsa graafika läbilõige, kuid Viires eksponeerib lastekompositsioonide kõrval ka uusi Soome maastikke.

? Alates 13. I on neljapäeviti ja laupäeviti ETVs ekraanil EKAga koostöös valminud uus  hariduslik saatesari ?Ellujäämise kunst?.  Sari koosneb  20 saatest, mille jooksul kõneldakse fotost, sisekujundusest, filmikunstist, maalikunstist. ?Ellujäämise kunst? on interaktiivne telesaade. Iga saade tutvustab ühte valdkonda ning televaatajatel palutakse sellest vallast oma argielu pilte saata. Saatejuht on Liisa Pakosta, osalevad Eesti Kunstiakadeemia tudengid.

? 23. XII kaitses EKA KTIs Heie Treier doktoritöö ?Kohalik modernsus kunstis. Eesti varamodernistliku kunsti teoreetiline ja ajalooline kontseptualiseerimine ning Karl Pärsimägi paradigmaleidmise perioodil?. Juhendas Thomas McEvilley Rice Universityst eelretsensendid olid Katrin Kivimaa ja kunstiteaduse kandidaat Ene Lamp. Avalikul väitlusel oponeeris kraaditaotlejale prof Jaak Kangilaski Tartu ülikoolist. Viieliikmeline doktorinõukogu otsustas anda Heie Treierile filosoofiadoktori kraadi kunstiteaduse alal hindega optime approbatur (parimal viisil nõuetele vastav).

Graafika aastapreemiad

27. XII  anti Graafikakojas Vabagraafikute Ühenduse aasta graafiku aunimetus ja sümboolne preemia Vive Tollile (näitus ?Suletud aed? Ühispanga galeriis ja ?Valitud palad? riigikogu näitusesaalis ning esinemine grupinäitustel) ja G-galerii ning Tempera OÜ aastapreemia Loit Jõekaldale (graafikanäitusteketi korraldamine ning isiknäitus ?Must ja valge? Galeriis 36).

? Kuni 28. I on tänavuses Euroopa kultuuripealinnas Iiri väikelinnas Corkis vaadata sealses kunstigaleriis Vision Centre rühmituse F.F.F.F. ehk Ketli Tiitsari, Kristi Paabi, Maria Valdma, Berit Teeääre ja Kaire Ranniku näitus. 

? Möödunud detsembris toimus Saksamaal Travemünde lähedal Pommeri keskuses Ostsee-Akademie XIX sajandi baltisaksa kunstiseminar. Ettevõtte algataja oli paruness Babette von Sass.  Seminaril esinesid saksa kunstiteadlased Alexander von Knorre, Friedrich Gross, Arnt Kobbers ja Felicia von Kernet, Ilona Audere ja Kristiana Abele Lätist ja Anne Lõugas ning Epp Preem Eestist. Preem tutvustas Tartu ülikooli joonistuskooli teise juhataja August Matthias Hageni (1796 ? 1846) ja tema tütre maalikunstniku Julie Hagen Schwarzi (1824 ? 1902) elu ja loomingut. Eriti huvitas kuulajaid kunstnike perekonna Tartu kunstimuuseumis siiani säilinud rikkalik arhiiv. Hagen-Schwarzilt  on teada 800 tööd. Lõugas rääkis nimekast kunstnikust ja kunstiteoreetikust Ernst von Liphartist (1847 ? 1932). Tänavu on plaanis korraldada seminar Riias ja Tartus.

? Kuni 7. II on rahvusooperi Estonia talveaias vaadata selle aasta esimese näitusena tekstiilikunstnik Ellen Hanseni (s 1910) vaipade väljapanek. Näitus esitab loomingu läbilõike. Vaipu ühendab tugev rahvusromantiline suundumus. 2004. aasta sügishooajal olid  Estonia talveaias väljas Tiiu Lauri gobeläänid, Kadi Pajupuu eksperimentaalsed põimevaibad, Aune Taamali autoritehnikas kangad, Erika Tammpere tekstiilid. Talveaia näitused on kureerinud ja kujundanud Peeter Kuutma.

? 13. I avati Tartu Kunstimaja galeriis Merle Lobjaka liikuvate klaasobjektide näitus ?Ajatusenäitajad?. Väljapanek on kunstniku EKA lõputöö ?Liivakellad? teemaarendus. Ajatusenäitajad on liikuvad klaasobjektid, milles voolav liiv jutustab aja  mitmeti tajutavusest, muutumise paratamatusest, pidevusest ja võlust.

? Kuni 7. II on rahvusooperi Estonia talveaias vaadata selle aasta esimese näitusena tekstiilikunstnik Ellen Hanseni (s 1910) vaipade väljapanek. Näitus esitab loomingu läbilõike. Vaipu ühendab tugev rahvusromantiline suundumus. 2004. aasta sügishooajal olid  Estonia talveaias väljas Tiiu Lauri gobeläänid, Kadi Pajupuu eksperimentaalsed põimevaibad, Aune Taamali autoritehnikas kangad, Erika Tammpere tekstiilid. Talveaia näitused on kureerinud ja kujundanud Peeter Kuutma.

? 13. I avati Tartu Kunstimaja galeriis Merle Lobjaka liikuvate klaasobjektide näitus ?Ajatusenäitajad?. Väljapanek on kunstniku EKA lõputöö ?Liivakellad? teemaarendus. Ajatusenäitajad on liikuvad klaasobjektid, milles voolav liiv jutustab aja  mitmeti tajutavusest, muutumise paratamatusest, pidevusest ja võlust. Sulatatud klaasplaatide vahel katkematult voolav liiv moodustab  kordumatuid kujundeid ja mustreid, kutsudes mõtisklustele igavese ringkäigu ning iga hetke kordumatuse üle.

Eesti Kunstnike Liit

? EKLi volikogu 20. XII koosolek hääletas Eesti Kunstnike Liidu auliikmeks viis teenekat loojat: Lembit Saartsi, Herald Eelma, Peeter Ulase, Leili Muuga ja Lola Liivati. Tunnistused anti laureaatidele üle EKLi jõuluvastuvõtul Tallinna Kunstihoones 23. XII.

Volikogu kinnitas Hobusepea ja Draakoni galerii  2005. aasta näitusteplaani, mida tutvustas galerist Elin Kard. 2005. aastal korraldab kunstnike liit (kuraator Juta Kivimäe EKMist) prof August Vommi mälestusnäituse; mäletatavasti ehitati Hobusepea galerii osaliselt A. Vommi ateljee võõrandamisest saadud vahendite arvelt. Tutvuti 2005. aasta eelarveprojektiga ja võeti see oluliste muudatusteta vastu. 2005. aaata olulisemad sihtfinantseeringud on Hobusepea galerii ülalpidamiseks eraldatud 330 000 krooni, graafikaateljee kuludeks 94 000 krooni, külalisateljee kuludeks

54 000 krooni, Tallinna Linnagalerii rendikuludeks 90 000 krooni, sotsiaalfondiks 150 000 krooni, aastaraamatu koostamiseks ja trükkimiseks 100 000 krooni, EKLi aastanäituseks ?Identiteedid? Tallinna Kunstihoones 50 000 krooni, Muhu puhkebaasi ülalpidamiskuludeks 49 000 krooni, videofilmideks kunstnikest 75 000 krooni jne. Alaliitude projektitoetusteks jagatakse laiali kokku 300 000 krooni.

Toimus mõttevahetus ka Eesti Kunstimuuseumi  III korruse avanäituse kuraatoriprojektide,  eelkõige eesti kaasaegse kunsti  ekspositsiooniga seonduvatel teemadel. Kunstimuuseumi ekspertnõukogu töös osalenud neli volikogu liiget tutvustasid  nõukogus arutelu all olnud teemasid.

muusika

? Rahvusooperi Estonia 2004. aasta oli edukas, hoolimata pikale veninud suvisest remondist. Kokku oli 139 764 külastajat ja anti 354 etendust, mis on ligi 15 000 inimest rohkem kui 2003. aastal. Etenduste keskmine külastatavus statsionaaris oli 74,7 protsenti.

Popularsemad olid ?Pähklipureja? (92,8%),?Viini veri? (91,7%), ?Carmen? (89,6%), ?Luikede järv? (88,8%) ja ?Nabucco? (85,5%).

Estonia peadirektori Paul Himma sõnul on viimastel aastatel teatril läinud tõusujoones. ?Kahtlemata oli tegemist eduka aastaga, nii kunstilise tegevuse kui ka selle poolest, et oleme suutnud hoida Eesti rahva sümboli veelgi avatumana ning kättesaadavamana ning tekitada välispressis huvi,? lisas Himma.

Himma toonitas veel eriti suurprojekti ?Aida? õnnestumist (vaatajaid oli kokku ligi 16 000) ja linnarahvale suunatud ürituste kordaminekut. Veel märkis Himma ära laste suurenenud huvi rahvusooperi tegevuse vastu; ainuüksi viimase kolme kuuga on Estonia teatrimaja tegevusega tutvunud ligi 4000 last.

? 17. I toimuvad Eduard Oja 100. sünniaastapäeval juubeliüritused Oja kodulinnas Tartus, 21. I ja 22. I aga Tallinnas.

Eduard Oja ja tema loomingut tuntakse teenimatult vähe. Et seda korvata, püüab juubelinädal võimalikult palju pakkuda. Korraldajail on koostöös Klassikaraadio, ETV, Tartu Elleri kooli, Teatri- ja Muusikamuuseumi, ajakirja Muusika ning teiste organisatsioonidega õnnestunud kokku panna mitmekesine programm.

Esmaspäeval, 17. I kell 17 toimub Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis Eduard Oja loomingu kontsert. Esinevad Vardo Rumessen, Urmas Vulp, Kristel Eeroja-Põldoja, Kadri Sepalaan, Kadri Rehemaa, Indrek Leivategija, Eda Peäske, Aare Tammesalu jt.

Reedel, 21. I kell 16 on Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis muuseumiõhtu Eduard Ojaga. Kõnelevad Helju Tauk, Vardo Rumessen, Arne Mikk, Kuno Areng, Johannes Jürisson ja Alo Põldmäe.

Laupäeval, 22. I kell 18 toimub Tallinna raekojas Eduard Oja kammermuusika kontsert ?Talveöine?. Esinevad Vardo Rumessen, Mati Palm, Mati Turi, Karmen Puis, Urmas Vulp, Indrek Leivategija, Aare Tammesalu jpt.

? Ühendkirjastuse Gehrmans Musik­förlag & Fennica Gehrman (Stockholm/Helsingi) lõppenud aasta viimases reklaamväljaandes Highlights (nr 16) tutvustab USA muusikateadlane ja koorijuhti Mimi S. Daitz Veljo Tormise kahe varasema suurtsükli ?Eesti kalendrilaulud? (1966 ? 1967) ja ?Looduspildid? (1964 ? 1969) Fennica Gehrmani uustrükiseid. Mõlemad tekstid tõlkis inglise keelde (trükistes on tekstid paralleelselt mõlemas keeles) Ritva Poom New Yorgist.

Avarama kontekstiga tutvustustes analüüsib Mimi S. Daitz asjatundlikult mõlemat a cappella kooritsüklit sarjade kaupa ja koos noodinäidetega. Kirjutis kannab pealkirja ?Estonian Calendar Songs and Nature Pictures: Two Major Works by Veljo Tormis?. Nii kirjutise juures kui Highlightsi esiküljel on Tõnu Tormise foto Veljo Tormisest koos läinud aastal USAst toodud ja indiaani meistri valmistatud ?amaanitrummiga. Lisatud on ka Mimi S. Daitzi hiljuti ilmunud monograafia ?Ancient Song Recovered: The Life and Music by Veljo Tormis? reklaam ning esikaanefoto, millest lühendatud kujul ongi pärit eelnimetatud tutvustus.

? Pianist Klarika Kuusk, kes tegutseb klaveripedagoogina Stockholmis, esitas kahel Eesti üritusel Stockholmi Eesti Majas jõulukuul mitmeid eesti heliteoseid. Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis korraldatud Tartu ülikooli 85. aastapäeva 5. XII aktusel, kus avasõna ütles dr Ivar Paljak ning teadusettekanded avas prof Jaak Aaviksoo, esitas Klarika Kuusk Artur Lemba ?Menueti?, ?Nokturni? ja ?Väikese valsi? ning Ester Mägi R. Tobiase päevadeks Hiiumaal loodud ?Kassari kadakad?. Eesti Komitee ja Estonia Seltsi koosviibimisel ?Jõululumiste tähtede all? 18. XII esines sõnakunstnikuna Meeli Sööt, Klarika Kuuselt kõlasid aga klaveriteosed: Artur Lemba ?Menuett?, ?Nokturn?, ?Põhjamaa mälestus? ja ?Väike valss?, Ester Mägi ?Kassari kadakad?, Mart Saare ?Laul männile? ning Rudolf Tobiase ?Albumileht?. Mõni aeg tagasi andis Klarika Kuusk Eesti Majas ka sooloõhtu, kus kavas Beethoveni sonaadid op. 10 nr 3, op. 31 nr 2 ja op. 111 ning kuus osa T?aikovski ?Aastaaegadest?.

? EMA korraldab pühapäeval, 16. I kell 15 EMA kammersaalis (Rävala pst 16) Melbourne?i Keelpilliorkestri (Austraalia, dirigent Christopher Martin) kontserdi. Sissepääs tasuta.

Melbourne?i Keelpilliorkestri kavas kõlavad Händeli, Mozarti, Telemanni, Leigh?, Jacobi ja ?ostakovit?i teosed. 1980. aastal loodud orkestri liikmed on 15 ? 20aastased noored muusikud. Selle aasta turnee viib nad peale Tallinna veel Moskvasse, Peterburi, Helsingisse, Kopenhaagenisse ja Amsterdami.

Kontserti toetab Austraalia saatkond Stockholmis.

 

 film

Peter Greenaway külastab

Eestit

Pimedate Ööde filmifestivali ja Briti Nõukogu kutsel külastab Eestit maailmakuulus briti filmire?issöör Peter Greenaway. Tema kuulsamate filmide hulka kuuluvad ?Uppumised  järgemööda?, ?Varas kokk, tema naine ja armuke?, ?Padjaraamat?, ?8 ½ naist?, tema viimane projekt on ulatuslik ajalooline fiktsioon Tulse Luperi kadunud kohvritest.

18. I kell 18. 30 linastub kinos Sõprus film ?8  ½ naist?, mille järel kohtub autor publikuga. 18., 19. ja 20. I kell 21 linastuvad kinos Sõprus ?Tulse Luperi kohvrite? kolm osa. Seansside eel tutvustab re?issöör projekti ja pärast vastab publiku küsimustele. 19. I kell 17 avatakse Tallinna Kunstihoone galeriis Peter Greenaway joonistuste ja kollaa?ide näitus, mis on osa ?Tulse Luperi kohvrite? projektist. Või nagu Greenaway ise on öelnud, on see väike, aga tähenduslik valik Luperi tuhandetest töödest ? 92 joonistust ja kollaa?i, sest Luper oli vaimustatud uraani  aatomite arvust.  Nendest tuleb suurepäraselt välja Luperi kirg korra, süsteemi, kaartide, allegooria vastu. Lisaks veel valik Luperi vanemate lembekirju. Taustmaterjali on hädavajalik tunda, et mõista Greenaway loomingut.

Filmiprofessionaalidele ja -tudengitele peab Peter Greenaway 19. ja 20. I kinos Sõprus meistriklassi, milles tutvustab oma lavastajakarjääri jooksul omandatud kogemusi ja filmitegemise köögipoolt. NB! Meistriklass on tasuta,  registreerimiseks saata aadressil greenaway@poff.ee oma nimi ja telefoninumber. Kuna kohti on piiratud arvul, palume registreerida võimalikult kiiresti. Saali saab nimekirja alusel (detsembris registreeritud ei pea end uuesti registreerima).

Varasemaid töid näitab Peter Greenaway ka Briti Nõukogu filmiklubis 20. I kell 17. Filmiklubis osalemise soovist palume teada anda aadressil british.council@britishcouncil.ee.

teater

TEATRILIIDU JUHATUS VALITUD

? Teatriliidu volikogu koosolekul  13. XII 2003 kinnitati esimehe Rein Oja ettepanekul Teatriliidu juhatuse koosseis  aastateks 2004 ? 2006: Priit Aimla  (Rahvusooper ?Estonia?, Orkestrantide ühendus), Jaak Allik (Riigikogu), Anu Lamp (Tallinna Linnateater, EMA Kõrgem Lavakunstikool), Ain Lutsepp (Eesti Draamateater), Ann Lumiste (Lavastuskunstnike liit), Toomas Lunge (?Vanemuine?, Muusikaalajuhatajate ja helikujundajate ühendus), Reet Neimar (Teatriuurijate ühendus, EMA Kõrgem Lavakunstikool), Andres Noormets (?Ugala?, Lavastajate liit), Tiit Ojasoo (?Vanalinnastuudio?), Rein Oja (Teatriliidu esimees, Näitlejate liit), Indrek Saar (Rakvere teater, Teatrijuhtide liit), Mare Tommingas (?Vanemuine, Kutseliste Tantsijate liit).

? 13. jaanuaril kell 15 esitleti Teatriliidus Vahur Linnuste illustreeritud esseedekogu ?Uued tuuled teatris. Ühiskonnaarengu mõjutamise võimalus?.

Pariisi ülikooli õppejõu Vahur Linnuste kuuekümnendatel ja seitsmekümnendatel Pariisist Skandinaavia lehtedele saadetud arvukad artiklid tolleaegsest teatrist ja näitekirjandusest on koondatud ühte raamatusse ?Uued tuuled teatris. Ühiskonnaelu mõjutamise võimalus?. Seni pole selle teatriperioodi kohta Eestis midagi pikemalt ja süstemaatilisemalt kirjutatud või avaldatud. Raamatu on kujundanud Jaan Klõ?eiko, trükitud Tallinna Raamatutrükikojas. Väljaandmist toetasid Kultuurkapitali Näitekunsti sihtkapital ja Rahvuskultuuri Fond.

varia

? TPÜ akadeemilise raamatukogus on avatud näitus  ?300 raamatuharuldust bibliofiil Vallo Rauni kogust?, millega 70. sünnipäeva tähistav raamatuharrastaja  annab ülevaate oma 35aastasest tegevusest. Näituse ulatuslik ekspositsioon tutvustab raamatukogumise erinevaid võimalusi: omanikutähiseid, autograafe, eksliibriseid, ainueksemplare, keelustatud ja hävitatud raamatuid, eritrükke  jm, eraldi jaotustena on välja toodud eesti vana raamat. Raamatuharulduste näitust saab akadeemilises raamatukogus vaadata kuni 12. III.

Sirje Lauring-Vaska

? Alates 4. I on Tallinna keskraamatukogu näitusesaalis vaadata Eesti Roerichi Seltsi koostatud näitus ?Rahu Kultuuri kaudu?, mis on pühendatud Roerichi ja Rahu Lipu pakti ratifitseerimise 70. aastapäevale. Väljapanek  tutvustab Roerichite perekonna nelja liikme elu ja loomingut, teaduslikku ja ühiskondlikku tegevust, ekspeditsioone, aga ka neile pühendatud teoseid jm.

teadus

? Riigi teaduspreemiate komisjon kinnitas 2005. aasta preemiakandidaadid. Eesti Vabariigi teaduspreemiad antakse sel aastal välja juba 15. korda. 300 000-krooniseid preemiaid pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustegevuse eest, nn. elutööpreemiaid on kaks ning 150 000-krooniseid aastapreemiaid, mida antakse eelneva nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud paremate teadustööde eest erinevates teadusvaldkondades on kaheksa. Sel aastal kinnitas valitsus täiendava 500 000 krooni suuruse preemia, mida võib välja anda silmapaistva teadusliku avastuse või olulise sotsiaal-majandusliku mõjuga teadus- ja arendustöö eest.

Riigi teaduspreemiate komisjon Eesti Teaduste Akadeemia presidendi Richard Villemsi kui komisjoni esimehe eesistumisel vaatas selle aasta esimesel koosolekul kõigepealt läbi ülikoolide ja teiste teadusasutuste nõukogude ning Eesti TA akadeemikute esitatud teaduspreemiate määramise taotlused. Riigi teaduspreemiate põhimäärusele vastavaks tunnistati kokku 33 ettepanekut. Komisjon jätkab ekspertide kaasabil tööd ettepanekute analüüsimisel, teeb kokkuvõtliku otsuse veebruari algul ning esitab seejärel oma seisukohad valitsusele kinnitamiseks.

Leiutise ja arenduse preemia kandidaadiks on esitatud vaid üks töö, selleks on Vello Valdna ?Röntgenluminofoor?, mis läbib enne lõpliku hinnangu andmist ka rahvusvahelise ekspertiisi.

Elutööpreemia kandidaatideks kinnitati seitse tuntud Eesti teadlast: Lembit Allikmets, Ea Jansen, Dimitri Kaljo, Ilmar Koppel, Uno Mereste, Ilmar Talve ja Mihkel Veiderma.

Seitsmes teadusvaldkonnas on esitatud 25 tööd, mis kõik ka kinnitati kandidaatideks. Põllumajandusteaduste valdkonnas ei esitatud ühtegi tööd. Aastapreemiate kandidaatideks on:

täppisteadustes Jaan Kalda (?Üldistatud mastaabi-invariantsuse formalism?), Jaan Kikas, Artur Suisalu, Arlentin Laisaar (?Osalise korrastusega tahkised ? sissevaade optiliste molekulaarsondide vahendusel?), Mati Kilp (?Polügoonide (algebraliste automaatide) lamedusomadused ?), Romi Mankin, Astrid Rekker (Haljas), Risto Tammelo (?Müra konstruktiivne roll nano- ja ökosüsteemides?), Martti Raidal (?Kvarkide ja leptonite ühendteooriast ?); keemias ja molekulaarbioloogias Maia Kivisaar  (?Bakterigenoomi mutagenees-adaptatsioonimehhanism keskkonna stressi tingimustes?), Enna Lust, Alar Jänes, Mart Väärtnõu, Karmen Lust, Gunnar Nurk (?Tahkise ja elektrolüüdi vahelise piirpinna ehitus  ja protsessid uuetüübilistes elektrienergiasalvestites ning kütuseelementides?); tehnikateadustes Jakob Kübarsepp, Ants Lõhmus, Irina Hussainova, Rünno Lõhmus (?Mikro- ja nanotehnoloogiliste uurimismeetodite arendamine tööstuslike materjalide väljatöötamiseks?), Rein Laaneots (?Mõõtetulemuste usaldatavus?),  Mart Min, Toomas Parve, Andres Kink, Indrek Rätsep (?Meetodid ja vahendid elektrilise bio-impedantsi kasutamiseks meditsiinitehnoloogias ?), Arvo Ots (monograafia ?Põlevkivi põletustehnika?), Andres Õpik, Sergei Bresnev, Kalju Lott, Vitali Sõritski (?Elektrit juhtivate polümeeride omaduste ja kasutusvõimaluste uurimine mitmekihilistes struktuurides koos anorgaaniliste pooljuhtühenditega?); arstiteaduses Toomas Asser, Tambet Teesalu, Andres Kulla, Aive Liigant, Tõnu Rätsep (?Aju kasvajaliste ja vaskulaarsete haiguste kliinilised ja alusuuringud?), Jaanus Harro (?Afektide neurobioloogilise regulatsiooni alased uurimistööd?), Ruth Sepper, Kaiu Prikk (?Uuringud kopsude koekahjustuse tekkest, arengust ja regulatsioonist?), Enn Seppet, Valdur Saks (?Frank-Starlingi südameseaduse interpretatsioon energeetilise metabolismi kompartmentatsiooni ja regulatsiooni valguses?); geo- ja bioteadustes Tiiu Märss (?Keskpaleosoiliste selgroogsete evolutsioon ja levik põhjapoolkera meredes ning nende praktiline väärtus geoloogias?), Tiina Randlane, Andres Saag (?Samblike süstemaatika, liigiline mitmekesisus ja levik?), Viivi Russak, Ain Kallis (?Eesti kiirguskliima teatmik?); sotsiaalteadustes Jüri Allik (?Eksperimentaal-, sotsiaal- ja isiksusepsühholoogia alased uurimistööd?); humanitaarteadustes Mati Erelt, Leelo Keevallik, Heli Laanekask, Karl Pajusalu, Tiit-Rein Viitso (monograafia ?Estonian Language?), Magnus Ilmjärv (Eesti ja teiste Balti riikide välispoliitika alased uurimused: monograafia ?Hääletu alistumine? ja teised publikatsioonid), Indrek Jürjo (monograafia ?Liivimaa valgustaja August Wilhelm Hupel 1737 ? 1819?), Raimo Pullat (?Lootuste linn Peterburi ja eesti haritlaskonna kujunemine kuni 1917? ja teised monograafiad ja allikapublikatsioonid aastail 2001 ? 2004), Urmas Sutrop (?Fr. R. Kreutzwaldi usulis-filosoofiline maailmavaade?). Riigi teaduspreemiad antakse valitsuse poolt kätte Teaduste Akadeemia majas Toompeal pidulikul koosolekul Eesti Vabariigi aastapäeval 24. veebruaril.

 

keele-elu

? Eesti Ajakirjanike Liidu keelekoosolek on 18. jaanuaril kell 12 EALi büroos Gonsiori 21 ruumis 409 (uus raadiomaja).

Küsimustele vastavad nõuandjad eesti keele instituudist. Helju Vals on analüüsinud Sirbi keelekasutust ja selle põhjal ette valmistanud rea küsimusi. Koosolekule oodatakse julgelt küsimusi esitama kõiki keelehuvilisi!

 

maakonnauudised

Valgamaa

? 4. XII anti Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuses kontsert ?Stuudio Joy ja tema sõbrad?. Esinesid tantsutrupid Lätist, Leedust, Venemaalt, Ukrainast ja Eestist. Publik nägi palju tantsustiile, mida esitasid viie riigi parimad tantsukollektiivid. Kontserdi kava ulatus klassikast rahvatantsuni.

? 5. XII tähistas Tõrva kiriku kammersaalis oma 5. aastapäeva kontserdiga Tõrva Rahvakoor. Dirigent Maie Kala juhatusel esitati programm, mis sisaldas läbi aastate kõige rohkem lauldud ja kuulatud laule. Kontserdi teises osas esinesid sõpruskollektiivid

? 10. XII toimus Pühajärve põhikoolis tantsuetendus ?Käbid ja kännud?. Sellega tähistas oma 10. tegevusaastat kooli rahvatantsurühm ?Linavästrik?. Rühma looja ja esimene juhendaja oli Eha Ojavee. Praegu juhendab rahvatantsurühma Krista Sumberg.

? Terve detsembrikuu oli Hellenurme vesiveskis avatud näitus ?Rahvarõivais tänapäeva pidusse?. Näitusel oli üleval 10 komplekti, vanim neist põll aastast 1910. Oli näha ka vaipa, mis koosnes 20 seeliku mustrikorrast. Ideid leidsid nii vanem rahvas kui nabapluusiealised piigad ? nii arvas üks näituse korraldajaid Taivi Raudsepp.

Viljandi

? 2004. aastal alustas Viljandi linnaraamatukogu lasteosakonna juures tegevust Laste Raamatuklubi, mida korraldavad Viljandi Kultuuriakadeemia tudengid. Klubi on mõeldud 2. ? 4. klasside õpilastele. Aasta jooksul räägiti raamatuillustratsioonidest, reisimisest, teatrist, loeti raamatuid ning meisterdati. 11. XII oli koos raamatuklubi jõulutöötuba. Küünlavalgel räägiti jõuludest, päkapikkudest, lauldi ja söödi piparkooke. Meisterdati kuuseehteid ja värviti küünlaid. Lasteosakonnas sai näha päkapikumaja koos elanikega ja vaadata raamatunäitust ?Jõulumuinasjutt?.

 

? Viljandi linnaraamatukogu üldlugemissaalis näitusel sai teadmisi kolme Viljandimaalt pärit kunstiajalukku jälje jätnud mehe kohta. Need on teatri- ja maalikunstnik Juhan Kangilaski (1904 ? 1981) ja tema poeg, kunstiteadlane ja esseist Jaak Kangilaski (sünd  1939) ning Juhani vend, graafik ja publitsist Ott Kangilaski (1911 ? 1975). Viljandi Linnaraamatukogu galeriis sai detsembris vaadata Eesti Kunstiakadeemia rändnäitust ?Ekskursioon?.

Raplamaa

? 2004. aasta lõpust kuni küünlapäeva 2. II saab Mahtra muuseumis vaadata Atla mõisa keraamikatööstuse toodete, nõude, küünlajalgade ja dekoratiivsete vormide näitust. Väljapanekut ilmestavad taimeseadjate ühenduse Takjanupud kuivseaded. Näitus lõpeb keraamikatoodete suurmüügiga, kus on võimalik soetada endale mõnus keraamiline arhailise väljanägemisega ahjupott ? kraapen või mõni muu armas tarbeese tavahinnast tunduvalt odavamalt.

Tallinn

? 19. XII toimus Mustamäel kultuurikeskuse Kaja ees ja siseruumides kogupereüritus ?Muistne jõulumaa?. See on  loov ja fantaasiarohke sündmus, kus iga pere ja linnakodanik saab oma jõuluaega vaheldusrikkamaks muuta läbi muistse rahva põnevate elutavade  ja  talvise pööripäeva aja kommete tundmaõppimise. Päeva jooksul sai proovida erinevate vanade jõulutavadega seotud toimetamisi – erinevaid käsitöid: õle -, kaltsu- ja takunukkude ning jõulusokkude meisterdamine, jõulukaunistuste valmistamine jmt. Lastega mängiti lisaks mitmesuguseid rahvamänge, nagu hanereakull, ussimäng, kolmejalajooks. Kuulata sai legende ja lugusid talvisest pööripäevast, ehedat rahvamuusikat ja regilaulu, mille saatel võis ka tantsida rahvalikke tantse. Üritust  juhtis Mikk Sarv.

Võrumaa

? 1 ja 2. XII mängis Võru kultuurimajas Kannel Võru Teatriateljee Tarmo Tagametsa lavastatud jõulutükki ?Päkapiku peanoogutus?. Tegemist oli elava muusika ja uskumatute lugudega kammerliku lavastusega, mille aluseks Will Hyugeni ?Suur päkapikuraamat?.

? 5. XII toimus Võru kultuurimajas Kannel kontsert ?Jõuluingel?. Esinesid Hanna-Liina Võsa (vokaal), Lembit Saarsalu (saksofonid) ja Olav Ehala (klaver). Ettekandele tuli klassikaline muusika, katkendid muusikalidest, aga ka uudse harmooniaga kaasaegne helilooming, mille aluseks ladinakeelsed tekstid.

? 10. XII ootas Kannel lapsi Jõululasse. Jutuvaibal kuulati päkapikuemand Amunde muinasjutte. Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi näitetrupp etendas ?Näärila ja Närula?. Avatud olid meisterdamiskojad, valati õnne, valmistati piparkooke ja suurel hulgal kingitusi.

? 15. XII toimus Kandles tantsuetendus ?Imeline talveõhtu?, peaesinejad olid Võru kunstikoolist ja Võru tantsukoolist. Kaasa tegid tantsutrupid Katariina ja Variatsioonid ning balletilapsed.

Järvamaa

? 22. XII andis Paide linnapea Indrek Kivimäe kultuurikeskuses kingituskontserdi eel üle Paide linna 2004. aasta haridus-, kultuuri- ja spordipreemiad. Hariduspreemia sai linnavalitsuse otsusel Paide ühisgümnaasiumi inglise keele õpetaja Virve Kaldmäe, kes on ühisgümnaasiumis töötanud juba 26 aastat. Kultuuripreemia sai Paide muusikakooli puhkpilliorkestri taasasutaja ja dirigent, Paide muusikakooli direktor Arne Põder. Põdra juhendamisel on orkester viie aastaga jõudnud väga heale tasemele ja muutnud värvikamaks nii mõnegi vastuvõtu, muusikaürituse või Paide ettevõtte pidupäeva. Orkestri toel propageeritakse ja arendatakse puhkpillimängu muuhulgas ka muusikaõpingutega alustajate hulgas. Arne Põdral on olnud ka suur osa  Põhjamaade muusikafestivali järgmise aasta kevadel Paidesse toomisel ja festivali korraldamisel. Spordipreemia läks korvpalliklubi Seitse tegevdirektorile ja korvpallivõistkonnas Viking Window mängivale treenerile Janno Viilupile.

Preemia suurus on 2005. aasta jooksul vabariigi valitsuse kehtestatud palga alammäär, mis makstakse välja igal kuul, s.o lisaks väljateenitud palgale üks miinimumpalk.

Harjumaa

? Möödunud aasta 30. XII toimunud traditsioonilisel Harjumaa ballil rahvusooperis Estonia astusid üles Budapesti operetiteatri külalissolistid Boglárka Pohly ja Miklòs Máté Kerényi tuntud t?aarda?imeloodiatega operetikavas ?Helisev Ungari? koos Rahvusooperi solistide, koori, balletitrupi ning teatriorkestriga. Meeleolukas aastavahetuse programm oli Ungari stiilis. Õhtuprogramm pakkus ka Estonia balletitrupi ja Toivo Undi muusikalises seades jazzikava ?Night and Day?, tantsusolistiks jazztantsu koreograaf ja pedagoog Russell Adamson. Ansambli vokaalsolistina esines mitmekülgne ja tunnustatud muusik Gyle Waddy Belgiast. Külalisi tervitas Harjumaa Noorte Puhkpilliorkester. Talveaias esinesid Harjumaa silmaspaistvad jazzi- ja puhkpillikollektiivid: puhkpilliorkester Saku, Viimsi muusikakooli jazzband, Saue muusikakooli jazzband Jazz Beats.  Üles astus ka Harjumaa Keelpilliorkester, Viimsi Huvikeskuse esituses nägi katkendeid muusikalist Carrie. Kontserdisaalis esines vokaalkvartett Voices Kuusalust ning ei puudunud ka üllatusesineja, kelleks oli Vene draamatearti näitleja ja stepptantsija Aleksandr Iva?kevit?.

? Jaanuarist maini viib folgiklubi Kandlekoda läbi heategevusliku projekti ?Rahvapill kooli?. Margit Kuhi külastab koos oma õpilastega kõikide Raplamaa koolide 1. ? 4. klassi ja  tutvustab eesti rahvapille. Projekt algab 14. I kui käiakse Kuimetsa algkoolis ja Kaiu põhikoolis, ning lõpeb 31. V koolide ühise ümarlauaga. Lisaks pillide tutvustamisele saavad kõik koolid endale väikekandle, CD ?Igal pillil oma viis? (Raplamaa noored rahvapillimängijad) ja iga laps värviraamatu ?Eesti rahvapillid?. Projekti eesmärgiks on tutvustada lastele eesti rahvapille ja et väikekannel võetaks kasutusele Raplamaa koolides.

Sama projekt viidi 2003.-2004. aastal läbi Raplamaa lasteaedades. Õpetajad saavad projekti käigus ka  kandlemängukoolituse, et osata pilli mängida ja seda ka lastele õpetada. Kannelt on hea kasutada muusika-, klassitundides ja muusikalises kujunduses, see on alternatiiv klaverile. Lastel on hea võimalus arendada muusikalist kuulmist, tunnetust, koordinatsiooni ja loomingulisust.

Kandlemängu on väga lihtne õppida väikestel ja suurtel. Kontserdil tutvustatakse kuuekeelset kannelt, torupilli, parmupilli, vilesid, viiulit, hiiurootsi kannelt, viiulit, eesti lõõtsa, rahvakannelt, karmo?kat. Peale pillide tutvustamist saavad lapsed pille ise katsuda ja  mängida.

Jõgevamaa

? 1. ? 30. XII oli Jõgeva linnaraamatukogu teise korruse lugemissaalis avatud Salme Allikheina maalinäitus ?Loomise lugu?. Jõgeva muusikakoolis oli detsembris avatud Jõgeva kunstikooli näitus ?Kontsert?.

? 14. ja 15. XII toimus Jõgeva kultuurikeskuses Huvikooli jõululavastus ?Reis läbi muinasjutumaailma?.

? 20. XII mõtiskles Jõgeva Linnaraamatukogus Ants Paju  kirjanduslikult Lydia Koidulast ja Betti Alverist lähtuvalt.

Ida-Virumaa

? 1. XII avati Narva kultuurimajas Rugodiv Jekaterina Rope näitus. 16. XII oli samas Kreenholmi muusikakooli juubeli piduõhtu ja päev hiljem Pu?kini loomingule pühendatud õhtu.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming