Too kala üles

Valmis Hollandi esimene katusega toiduturg – animafilmilik Markthal.

Veronika Valk

Hollandi kuninganna Máxima avas 1. oktoobril Rotterdamis Markthali turuhalli, mis on Hollandi esimene katuse all toiduturg. Elu, lõbu, parkimist ja äri miksiva arenduse taga on Provast, arhitektideks tuntud kohaliku büroo MvRdV tegelased eesotsas Winy Maasi, Nathalie de Vriesi ja Jacob van Rijsiga, keda on inspireerinud Stockholmi, Barcelona ja Valencia samalaadsed lahendused. Turuhalli „katuse” sees on 228 korterit, maja all supermarket ja 1200 kohaga parkla. Uudne turuhoone ja elamu kombinatsioon asub Rotterdami keskuses, ehitus võttis viis aastat. Turuhall on 40 meetrit kõrge, 120 meetrit pikk ja 70 meetrit lai, arenduse kogupind on 95 000 m². Turusaali ümber on 20 äripinda (kõik toiduga seotud), muidugi ka kohvikud ja restoranid.

Suured klaaspinnad halli otstes teevad hoone avaraks, avatud iseloomuga külalislahkeks kaetud platsiks. Ühekordse klaasiga fassaad on projekteeritud n-ö tennisereketi põhimõttel: kaablisüsteem ja ühendused on kavandatud nii, et suure tuulekoormuse korral võib fassaad painduda 70 cm sisse- ja väljapoole.
Välisfassaad on kaetud loodusliku halli kiviplaadiga, sama materjaliga, mis katab ka turusaali põrandat ja ümbritsevat linnaväljakut – ja nii on rõhk kirevalt värvilisel siseruumil. Turu-elamu hübriidhoones on 102 üüri- ja 126 müügikorterit, millest 24 on penthouse’id. Korterite suurus varieerub 80 ja 300 m² vahel, kahest kuni viie magamistoani. Igal korteril on vaade nii turuhoone sisse kui ka ümbrusele, nt Laurensi kirikule või linna läbivale Maasi jõele. Turuhalli vaatavatel (vastavalt korteri tüpoloogiale) esiku-, vannitoa-, köögi-, salongi-, magamistoaakendel on kolmekordne klaas, et turukära ja -lõhnad tuppa ei jõuaks. Arhitektide algne mõte oli muidugi see, et neist akendest saaks alla turule hõigata: „Too kala üles! Ahi juba soe!”, siis korv allapoole lasta, et värske kraam otse kööki hiivata.
Hoone sisevõlvi katab hiigelsuur – Hollandi suurim – 11 000 m² animafilmilik seinamaaling „Küllusesarv” („Cornucopia”), mille on teinud kohalikud kunstnikud Arno Coenen ja Iris Roskam. Suurema kui hektarise pildi aitas teravaks (läikajakirja resolutsiooni) renderdada Pixari tarkvara: pilt trükiti perforeeritud alumiiniumpaneelidele, mis omakorda kinnitati akustilistele alustele, et vähendada müra. Tulemus on tehniliselt õnnestunud (turuhall ei kaja kõledalt nagu mõni ujula), elamuslik ja rõõmsalt tänapäevane, kuigi üleelusuurune turukaup segamini lillede ja putukatega viitab austusega Hollandi XVII sajandi maalikunstile. Ja ka see ei häiri, et hiigelmaal meenutab kõvasti šveitsi tuntud videokunstniku Pipilotti Risti loomingut, nt tema laemaalingu-triptühhoni prantsuse staararhitekti Jean Nouveli projekteeritud PS1 (Praterstrasse 1 Viinis) Sofitel Stephansdomi hotellis …
Rotterdami turuhalli tegelik väärtus peitub era- ja avaliku sektori koostöös valminud linliku arenduse tüpoloogia­uuenduses: hoone näitab, kuidas ehitada tihedat elukeskkonda, mis ei ahista ega ole klaustrofoobiline, vaid vastupidi –
õhuküllane, inspireeriv, samal ajal emotsionaalne ja elus. Arhitektuuri kõrval on ruumielamuse tekitamisel olulisemgi see, millist eeskuju pakub turuhall oma ruumilise organiseeritusega, eri funktsioonide lõimimisega – äri- ja elupinnad kuuluvad turuga justkui nabanööri pidi kokku. Edu aluseks paistab olevat see, et arhitektidelt paluti kõigepealt kogu arenduse tervikkontseptsiooni ehk turuhoone ja korteriplokkide ruumilise ja esteetilise käsitluse kõrval ka urbanistlikku ideed, kuidas nii asukoha kui ka hoone tegevustiku potentsiaali maksimaalselt ära kasutada ja seda võimendada. Huvitav on ka see, et Hollandi turutraditsioon on seni olnud suhteliselt hõre, kui võrrelda seda kas või Hispaania või Prantsusmaa omaga. Nüüd annab aga Rotterdami Markthal silmad ette väga mitmetele tuntud turgudele – ja mitte ainult vanas Euroopas, vaid ka mujal maailmas.

Rotterdami Markthali mitmekesine ruumiprogramm koosneb turusaalist, 228 korterist, 1200 parkimiskohast ja äripindadest. Arenduse kogupind on 95 000 m².

MvRdV arhitektuuribürood aitasid projekteerimisel INBO arhitektid, Royal HaskoningDHV, Peutz ja Techniplan. Mobilis ja Martens en Van Oord ehitasid valmis maa-aluse parkla, J. P. van Eesteren maapealse hoone.

Elamukorporatsioon Vesteda vastutab 102 üürikorteri eest, parkla on Rotterdami linna omandis ja seda haldab Interparking, hoone maapealse osa ehitust rahastas ABN AMRO.

Arhitektuuri kõrval on ruumielamuse tekitamisel olulisemgi see, millist eeskuju pakub turuhall oma ruumilise organiseeritusega.