Arhitektuurimaailm

Margit Mutso

Eesti Arhitektide Liit andis Dmitri Brunsile ja Raine Karbile üle tänukirja Eesti Arhitektide Liit andis Eesti arhitektuurikultuuri edendamise eest tänukirja pikaajalisele Tallinna linna peaarhitektile Dmitri Brunsile ja Tallinna Linnahalli arhitektile Raine Karbile. Raine Karbi loodud linnahall on kesksel kohal tänavu Veneetsia XIII arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsioonis, Dmitri Bruns oli linna peaarhitektina (1960-1980) linnahalli ehitusega tihedalt seotud ametnik. Arhitektide liit hindab kõrgelt Dmitri Brunsi panust Tallinna linnaruumi terviklikku planeerimisse ning Raine Karbi märgilisi arhitektuuriteoseid nagu Tallinna linnahall, rahvusraamatukogu jt. Dmitri Bruns pärast näituse avamist Veneetsias: „Mul on siin Veneetsias linnahalli vaadates kahepidine tunne. Esiteks on väga hea meel, et objekt tuli meelde ja see toodi rahvusvahelisele näitusele. Selle maja külge on kasvanud mu süda juba tema loomise aastatel. Teine tunne on aga see, mis tekib, kui näen sellest tänaseid pilte. Süda tilgub verd ... Näitusel puudub võib-olla üks vaade: vaade merelt vanalinnale, linnahall linna ees. See on suur meisterlikkus, millega Raine Karp sai hakkama: 5000 kohaga saal ei varja merelt vaadates üldse vanalinna. Ta on moodustanud suure pieteeditundega rannaäärse ruumi.

Kõik ekspertiisid näitasid, et linnahalli kandekonstruktsioonid on täiesti korras. Seda kinnitab ka hoone peakonstruktor Ago Kuddu. Tõsi, katvad konstruktsioonid vajavad kohati asendamist, kohati uuendamist. Eriti muidugi vajab uuendamist katus. See jutt, mis on liikunud, et linnahall kukub homme ümber – puha jama!

Rahvas armastab häid asju, sealhulgas ka linnahalli. Me räägime, et seda ehitati nõukaajal, mil eesti rahval oli raske elu. Õige, aga kõik see, mille üle me oleme uhked – raekoda, Niguliste ja Oleviste kirik –, ehitati siis, kui valitsesid saksa rüütlid, kui eestlastel polnud sugugi kergem. Selleks, et Tallinn oleks tõesti ajalooline linn, on vaja säilitada kõikide sajandite paremad näited. ”

Näitusel „Elu märgid” saavad kokku arhitektuur, disain, kunst ja teadus

12. septembril avati Tallinna ülikooli akadeemilise raamatukogu fuajees (Rävala pst 10) näitus „Elu märgid”. Näitusel on eksponeeritud ideeprojektid, mis sündinud tippteaduse, disaini ja kunsti koostöös. Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri-, disaini- ja uusmeediatudengid vormisid ideed 2012. aasta jaanuaris õpitoa käigus, kus saadi Eesti tippteadlastelt praktilisi ja teoreetilisi teadmisi sünteetilise bioloogia kohta.

Disainerid ja arhitektid kujundavad inimese ümbruskonda, tajutavat ja nähtavat maailma, ning eksperimenteerivad sellega; teadlased uurivad nii nähtava kui ka inimsilmale nähtamatu maailma seaduspärasusi ning otsivad uusi võimalusi elu ja keskkonna kujundamiseks ja kasutamiseks. Töötoa ja näituse eesmärk on julgustada kunstnike ja teadlaste koostööd ning ärgitada nende omavahelist suhtlust.

Töötuba „Elu märgid” sündis kunstiakadeemia, TTÜ keemiainstituudi ning TÜ molekulaar- ja rakubioloogiainstituudi koostöös. Õpitoa juhendaja oli arhitekt Veronika Valk. Näitus avatakse 9. oktoobril ka Tartu ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi fuajees (Riia tn 23).

Arhitektuuri huvikool kutsub laste ja noorte arhitektuurinäitusele

10. septembril avati Tallinnas arhitektuuri- ja disainigaleriis (Pärnu mnt 6) Eesti arhitektuurikeskuse arhitektuuri huvikooli näitus. 10.–15. septembrini toimuva näitusega tähistab arhitektuuri huvikool kolme õppetsükli täitumist ja neljanda algust. Nii nagu huvitundides, küsitakse ka näitusel, mis on arhitektuur ja kuidas seda tehakse, ning kutsutakse üles üheskoos arutama, ehitama, uurima.

Eesti Arhitektuurikeskuse arhitektuuri huvikool pakub 9- kuni 19aastastele lastele ja noortele töötubade sarja, kus õpitakse mõistma ruumilise maailma eri- ja seaduspära. Huvikool ootab uusi õpilasi 2012/2013. õppeaastaks!

Vaata www.arhitektuurikool.ee.