City Form Labi voolav paviljon Singapuri ülikoolilinnakus

Risto Kozer

Sel korral ei olnud Eesti puitehitise konkursil auhinnatud tööd pelgalt siinsed ehitised: parima vineerikasutuse auhinna pälvis Singapuri tehnoloogia- ja disainiülikooli (Singapore University of Technology and Design, edaspidi SUTD) paviljon, mille autoriks nn linnavormilabor ehk City Form Lab – Andres Sevtšuk ja Raul Kalvo.

Raamatukogu kõrvale rajatud orgaanilist arhitektoonikat järgiva paviljoni puhul ei ole tegu ainult vormi pärast loodud ruumiobjektiga, vaid dünaamilise, sotsiaalse funktsiooniga ehitisega, mille eesmärk on pakkuda tudengitele ülikooli raamatukogu kõrval avalikku kogunemiskohta.

Avaliku ruumi identiteeti ja seal toimuvat kujundavad sageli pigem väikeobjektid, mis moodustavad kokku ühe suu-
re terviku. Tsiteerides pikaaegset Viini arhitektuurikooli Angewandte (kus mitmed eesti päritolu arhitektuuritudengid juba aastaid õppimas) juhti Wolf Prixi: „Liiga lihtne on liigitada arhi-
tektuuri kahte leeri. Tuleb leida kolmas viis, kuidas arhitektuurist mõelda. Kui kirjeldada seda kolmandat viisi, siis – ole realistlik, kuid mõtle võimatut.” ¹

SUTD raamatukogu paviljon asub murunõlval ajutise Doveri ülikoolilinnaku juures. Objekt on asetatud kolme suure puu vahele ja moodustab Ayer Raja kiirtee mürabarjäärid. Paviljoni võrkkest-struktuur aktiviseerib avalikku ruumi raamatukoguhoone kõrval ja pakub päevasel ajal n-ö vabaõhuvarjupaika, kus puhata ja tööd teha, tudengitel ja õppejõududel omavahel suhelda. Õhtuti muutub paviljon paigaks, kus toimuvad loengud jm SUTD kogunemised. Töölauad, mobiilsed raamaturiiulid ja juhtmeta internet muudavad paviljoni ühiselamu ja auditooriumide vaheliseks n-ö kolmandaks ruumiks – tekib vahetu atmosfäär.

Kuigi paviljoni eestlastest arhitektid elavad ja töötavad Singapuris, ei tähenda see, et nende saavutused siin kõneainet pakkuma ei peaks. Kahetsusväärse pealiskaudsusega mainib Mart Kalm Sirbis ilmunud artiklis „Puust Eesti” (14. XI 2013) Andres Sevtšuki ja Raul Kalvo vineeripreemia pälvinud võidutööd, nimetades objekti vineeri kolmnurkadest kokkupandud konstruktsiooniks, justkui oleks tegemist järjekordse tüüpmajaga².

Tegemist pole siiski ainult vineerile kui materjalile keskenduva väikeobjektiga, vaid orgaanilise arhitektuuriteosega, mis seob teaduse, tehnoloogia ja disaini. See on objekt, mille idee on sündinud klassikalise hierarhia vastandina alt üles, s.t tudengite, mitte juhtkonna algatusel. Üliõpilased pöördusid ideega prof. Andres Sevtšuki ja Raul Kalvo poole, sest neil oli vajadus ülikoolilinnakus asuva kogunemiskoha järele. Ideest kasvas välja esimese kursuse arhitektuuritudengite rühmatööna valminud mitmefunktsiooniline paviljon, mille disaini ja tehnoloogia eest kandsid hoolt Sevtšuk ja Kalvo.

Paviljoni loomisel on kasutatud arvutidisaini ja arvuti poolt kontrollitud tootmistehnoloogiat, kus paviljoni kolmedimensiooniline vorm moodustub vabalt saadaolevatest materjalidest, moodulite kokkupanek on eelarvesäästlik.

Kõik paviljoni vineerist ja galvaniseeritud metallpoognatest elemendid on valmistatud Singapuris. 3008 detaili lõigati CNC-pingil vineeriplaatidest välja. Selliseid võtteid tunneme varasemast moetööstusest, kus kangalekaale samamoodi modelleeriti ja lõigati. Arhitektuuris on selline tehnoloogia mujal maailmas juba aastaid kasutusel.

1 Wolf Prix, In Between or Only Unstable Points can be Points of Departure. Essays on Architecture. Papadakis Publisher, 2007, lk 153–160.

2 Mart Kalm, Puust Eesti. – Sirp 14. XI 2013.

Paviljoni tehnilised andmed

Unikaalseid vineeri paneele: 3008

Metallist fassaadikatte plaate: 585

Vineerist vahepukse: 3255

Polte: 192 562

Kruvisid: 30 039

Pindala: 200m2 (katus), 300m2 (põrand)

Disain: City Form Lab, 2013 (Andres Sevtšuk, Raul Kalvo)

http://cityform.mit.edu/projects/sutd-gridshell.html