Eesti Keele Instituudi teadusnõukogu ei pea ühinemist õigeks

Täna arutatakse Teadus- ja Arendusnõukogus Eesti Keele Instituudi võimalikku liitmist Tartu Ülikooliga. Eesti Keele Instituut on veendunud, et parim viis tagada eesti keele säilimine Eesti riigikeelena on säilitada Eesti Keele Instituut senisel moel – iseseisva teadus- ja arendusasutusena.
“Oleme väga mures, et Eesti Keele Instituudi ja laiemalt ka eesti keele saatuse üle otsustatakse ilma meiega arutamata ning vaid kaineid kalkulatsioone silmas pidades,” ütles Eesti Keele Instituudi teadussekretär Hille Pajupuu. “Saatsime kõikidele riigi Teadus- ja Arendusnõukogu liikmetele isiklikult pöördumise, millega selgitame olukorra tähtsust. Täpselt samasugune näide, kus riiklik keeleinstituut liideti ülikooliga, on tuua Norrast: seal otsitakse nüüd taas võimalust, kuidas keelearendustöö ülikoolist lahku viia. Selline korraldus ei toimi, sünergiast ei saa ju rääkida, kui suur neelab väikese alla. Ülikoolide siht on ikkagi õppe- ja teadustöö, mitte aga riigikeele säilitamine ja arendamine.”

Avalik kiri TANi liikmetele:
Eesti Keele Instituudile on Haridus- ja Teadusministeerium 14. augustil
2015 saatnud kirja, milles ministeerium teeb Tartu Ülikoolile ja Eesti Keele Instituudile ettepaneku alustada ühinemisläbirääkimisi. Juulis 2015 on ülikool ja instituut omavahel sel teemal kirju vahetanud, instituut on soovinud jääda iseseisvaks ning ülikooli rektor on oma vastuskirjas 28.
juulil 2015 seda respekteerinud. Eesti Keele Instituudi teadusnõukogu ei pea ühinemist õigeks: 7. augustil 2015 on teadusnõukogu teinud otsuse pidada oluliseks instituudi jätkamist iseseisva teadus- ja arendusasutusena, kuna just nii saab instituut kõige paremini täita talle antud, riigikeele toimimist tagavaid riiklikke ülesandeid. Alla pooleteise miljoni elanikuga riigi riigikeel, mida emakeelena kõneleb vähem kui 70% selle riigi inimestest, vajab kindlasti iseseisvat tugikeskust. Sellised keskused on enamikus Euroopa riikides, Põhjamaadest nt Rootsis, Soomes, Islandil. Ülikooliga liitmise kogemus on Norras, kus 10-15 aasta möödudes on jõutud tõdemuseni, et ülikooli põhiülesanne on õppetöö ja nüüdisteadus, aga mitte keelekogude hoidmine ja arendamine. Norras otsib riik praegu viisi, kuidas keelearendustööd ülikoolist lahku viia.

Eesti Keele Instituut täidab riiklikke ülesandeid, mis ei kuulu ühegi ülikooli põhiülesannete hulka: rahvuskultuurile oluliste eesti keele sõnaraamatute koostamine, avalik tasuta keelenõuanne (sh nime- ja termininõuanne), üleriigilise terminoloogiatöö koordineerimine, teenused erivajadustega inimestele (kõnetehnoloogia, viipekeele sõnaraamat), e-teenused keeleõppijatele (eri keeletasemetele mõeldud õppesõnaraamatud), keelearhiivide kogumine ja arendamine. Instituudil on pädevus kaasata kõigisse töödesse nüüdisaegset digitehnoloogiat. Eesti Keele Instituudi nimi väljaannete tiitliandmetes ja veebis on olnud kvaliteedimärk.

Eesti Keele Instituut on riigi teadus- ja arendusasutusena eesti keele valdkonnas unikaalne kompetentsikeskus. Instituudi ülesanne on tagada eesti kirjakeele norm, mille seaduse järgi sätestab instituudi uusim õigekeelsussõnaraamat (vt “Eesti kirjakeele normi rakendamise kord”, RT I, 14.06.2011, 3). Samuti on instituut määratud nimeteaduslikuks usaldusasutuseks (Vabariigi Valitsuse korraldus 2005), kelle ülesanne on anda nimede asjus eksperdihinnanguid ning korraldada kohanimede sihtuuringuid.

Nende tegevuste jätkamine on kõige paremini tagatud iseseisva asutusena.
Instituut on toetanud eesti keele kestvust ja arengut ligi 70 aastat.
Soovime jätkata ja arendada koostööd Eesti ülikoolidega koostöölepingute ja ühisprojektide vormis ning peame õigeks Eesti Keele Instituudi tegevuse jätkamist iseseisva asutusena.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

TeaterMuusikaKino
Keel ja kirjandus
LR
Täheke
Õpetajate leht
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Vikerkaar