Neljapäeval 8.aprillil debütantide õhtu Tampere Majas.

Mariliin Kindsiko

Kell 17.00 avatakse suurepärase eesti joonistaja Raul Võsandi suuremõõtmeliste värviliste joonistuste näitus „ Igaks juhuks ja ülearu“.Õhtu jätkub kell 18.00 keldriklubis noore autori Heliriin Puistamaa luulekogu „ Ööst öhe“ esmaesitlusega ja taustaks tinistab kitarrega sinililli vana tegija Tõun alias Tõnu Timm.

Heliriin Puistamaa on 27-aastane noor luuletaja, kelle kogumik “Ööst Öhe” kätkeb luulet elust enesest( inimesed, inimestevahelised tunded, loodus ja kõigi nende kooskõla või siis selle kooskõla otsimine, leidmine). Heliriin Puistamaa luulekogumikku ja teda ennastki iseloomustab enim:  “Seisab aeg, meie liigume ajas”.

Raul Võsandi (sünd.1963) ütleb aga nii: Armas ilmarahvas.  Ma arvasin kõige aeg, et jäängi voodi alla ja kapi otsa joonistama, et enne surma tõstan selle hunniku auto peale ja kallan KUMU ukse taha, et tehku nendega siis mis tahavad, et võõras mure. Aga siis nad kõik torkisid mind kogu aeg tagant, kuule oled sa mees või ei ole, kuule mida sa nendest niisama teed kui keegi ei näe, kuule millal sa näituse teed, kuule äkki joppab ja saad kuulsaks, kuule nad sul ju nii…, kuule, kuule, kuule… Ah võtku teid Madis, andsin alla ja ronisin vanas eas püünele. Siin ja nüüd ja praegu Tampere majas toimuv on minu esimene personaalnäitus.
Teadlik joonistamine sai alguse millalgi sügava puberteedi perioodil kui kooliskäimisega oli sedasi, et rumal laps tegeles koolikohustuse mittetäitmisega ning üritas Lätist toodud keraamilist vigurit võimalikult täpselt paberile kanda. Ei saanud hakkama. Pliiats oli HB, oskused olid null ja paber vilets. Proovisin uuesti. Pika proovimise peale selgus, et paberile on võimalik igasuguseid pilte sehkendada, nii reaalseid kui väljamõelduid, seda mis silmaga näha saab ja ka seda mis teadmata põhjusel kujutluses vohab. Vahetevahel tundub, et olen sellega vähemalt enese jaoks üsna hästi hakkama saanud.
Nõukogude ajastu eripärade tõttu ei olnud lihtsurelikul ligipääsu õlivärvidele ja niimoodi jäingi truuks kõigele mis tõmmates jälge ja joont jätavad. Alguses grafiit- ja pastapliiats, siis värviline pliiats ja tušš, hiljem lisandusid kõikvõimalikud kriidid ja õlipastellid. Mingil hetkel panin kõik erinevad joonistusvahendid ühele pildile kokku ja sedasi olen ma neid joonistusi viimased paarkümmend aastat teinud, kord ühte, kord teist ja siis jälle kõik kokku.

Tere tulemast!

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht