Raamatud

 

Leonhard Lapin ISIKLIK

ÜLEÜLDINE

Albert Trapeež

Mitmelaadselt viljaka kunstniku ja EKA professori järjekordne köide luulet, mis ei väsi šokeerimast ja üritab jälle purustada kipsistunud maitset. Otsesuiselt jämedakoelise erootika kõrval huikavad tumedas toonis linnalüürika haikulaadsed pudemed, on pühendusi lahkunud sõpradele, kunstnikele, kirjanikele. Autori köitekujundus paistab sümmeetriliselt geomeetriline ja meenutab milleski tema masininimese graafikasarja. Trapeeži kirjutatu tundub oludest kärakahooga üle sõitev, robustselt häbematu erotomaania ja esteetikale nimme sülitav. Kaanefoto Kristel Jaanus, küljendus Terje Mäepalu. Eesti Keele Sihtasutus, 2008. 80 lk.

 

Andres Langemets

VOODER

Lihtsas selges eesti keeles oma elule tagasi vaatavad enesetunnistused. Vananev inimene mäletab möödunut ja küsib pessimistlikult, mis võib veel ees olla. Oma sisemist poolt kui kulunud voodrit ei taha lähedastelegi näidata, seda varjukülge pole millegagi vahetada ja vahepealseil aastail justkui uhkeldanud pealisriiegi laguneb alusega samasoodu. Isiklik mälu on minevikku lõikav, aga midagi ei tule enam tagasi, kõik kaunis ja kole on tagasipöördumatult möödunud, kuid hinge jäädavalt salvestatud. Langemetsa kohati nutmaajavalt nukrast kogust heljub mingit kodumaist budismi. Kujundanud Piia Ruber. Kirjastus Verb, 2008. 55 lk.

 

Joel Sang

OHVITSERIDE MAJA

Langemets ütles, et selles valikkogus pidavat olema 12 uut luuletust, kaantevahe on jaotatud viide tsüklisse. Üldiselt tundub, et Sanga luule mõjub kui kammerlikus selguses täpse käega juhitud skalpell, mis lõikab läbi inimese meelest ja pooleks täi. Ja see täi pole sageli ei keegi muu kui lihtlabane inimene ise – uudishimuline, pürgiline, narr ja rahuline. Oma vibratsioone mängib meeleerksuse ja natuura vaheline seos, looduslikele detailidele on omistatud inimlikke jõude ja nõrkusi. Sanga luule ei tundu kuigi tänitav, pigem kuulutav, manav ja hoiatav. Kujundanud ja illustreerinud Jüri Kass. Vagabund, 2008. 95 lk.

 

Mart Soidro

AJASTU MÄRGID

Tuntud kultuuri- ja spordiajakirjanik on intervjueerinud aastatel 2000–2003 Eesti kuulsaid avaliku elu tegelasi: poliitikuid, kultuuriinimesi, sportlasi. Siis jooksvalt ajalehes KesKus ilmunud portreelood on nüüd ühte köitesse kogutud ja täiendatud vahetult tänapäeva puudutavate küsimustega. Kaantevahe hõlmab 38 nime, kelle peaksid andma karakteerse pildi nii isiksusest kui teda ümbritsenud ajast ja oludest. Näiteks Indrek Tarand ütleb: „Kommuniste tuleks käsitleda kui invaorganisatsiooni.“ Nüüdne kohtualune Villu Reiljan on aga lubanud: „Oma vigade eest oleksin nõus ka vastu hambaid saama.“ Meest sõnast, härga sarvest! Lauri Vahtre eessõna, kaanekujundus ja pildid Andrus Peegel, makett ja küljendus Kristiina Ojala. Mardikas, 2008. 288 lk.

 

TUNA 2008, nr 3

Meie ajalookultuuri ajakirja suvine julgeoleku eri number, mis köidab NKGB, NKVD ja KGB tegevuse uurimisele keskendunud artikleid Pearu Kuuse, Meelis Saueaugu, Tõnu Tannbergi, Tiit Noormetsa ja Arvo Pesti sulest. Märt Läänemets kirjutab humanismist budismis ja budistlikust humanismist, Ivar Leimus on uurinud hertsog Magnuse võlgu ja võlausaldajaid, Tiina Saluvere ühest kunagisest Tartu teatrikooli ehk Tartu draamastuudio tegevusest. Mälestusi võib lugeda Ernst Paklari sulest, kes oli Madis Kõivu äi, kirjutab ka Volita Paklar. Fotoalbum meenutab Tallinna kui olümpialinna. Lõpus on arvustused ja ülevaated. Peatoimetaja Ott Raun, toimetaja Andres Langemets. 160 lk.

 

T.T.