Luksusristleja läheb merematkele

Üldkeel on merekeelest kaugenenud sel määral, et on juba raske üksteisest aru saada.

MADLI VITISMANN

Selle artikli pealkirjast ei saa ilma sõnaraamatuta aru. See on koguni neljamõtteline, sest sõnadel „ristleja“ ja „matke“ on kummalgi ÕSi järgi kaks tähendust. Merekeeles on sõnadel „ristleja“ ja „merematke“ kummalgi üks tähendus, aga mõte kaob ära, sest „luksusristleja“ pole võimalik ja ristlejad merematkel ei käi. Miks kaldainimeste ja meremeeste jutt nii suuresti lahku on läinud, selle kohta võib vaid oletusi teha. Siinkohal on kursiivis esitatud üldkeele näited, mis on enamasti võetud ÕSi viimatisest, 2013. aasta väljaandest.

Mis või kes on luksusristleja?

„Luksusristleja“ on ühe ettevõtte kaunis aastapäevaraamatus lauses „… ehitati alus nimega Lion King ümber luksusristlejaks Fantaasia, paigaldades talle 80 uut moodulsüsteemis kajutit, sh luksusklassi omad“. Teksti tõlkija ja toimetaja on olnud nii merekauged, et pole teadnud: kui tehasesse tuleb parvlaev, siis see ka lahkub sealt parvlaevana. Üksnes kajutite lisamine ei muuda laevatüüpi isegi siis, kui laevaomanik on vahepeal laeva nime muutnud. Ent seda sõnaloomet võib mõista, kui vaadata, kuidas sõnaraamatutegijad on seletanud märksõnu ristlus ja ristleja. Just ristlust on keelenõuandjad juba paar aastakümmet soovitanud „kruisi“ ja „merematke“ asemele, aga merekeel ei võta seda vastu.

Merenduses vajatakse ja kasutatakse terminit „kruiis/kruis“ üsna palju. Nähtus, mis ilmus Eestisse 1980. aastate lõpul koos ingliskeelse terminiga cruise, on turismitoode, organiseeritud huvireis laeval, mis ei osale liiniliikluses, ei vea kaupa, ei võta huvireisi vältel laevale ega lase maale liinireisijaid. Organiseeritud huvireis kestab vähemalt 60 tundi ning peale lähte- ja lõppsadama külastab laev veel vähemalt kaht sadamat. Sageli müüakse kruise aastaks ette, nii et näiteks sel talvel on kataloogides juba ületuleva aasta reisid. Minutipealt on teada, millises sadamas kui kaua peatutakse ja mis ekskursioonid seal on.

Peatselt sai tsitaatsõnast cruise võõrsõna kruiis, rõhuga järgsilbil, ning juba vähem kui kümne aastaga muganes see merendusinimeste suus laensõnaks „kruis“. Kui ajalehes Meremees sügisel 1998 mitmes numbris muutust cruise-kruiis-kruis pikemalt käsitleti, sai see keeleteadlastelt nii poolt- kui ka vastuväiteid. Keelenõu ütles toona, et seda sõna pole tarvis, võtke ristlus.

Vaadakem, kuidas ÕS seletab sõna ristlema, mille tuletis on ristlus: risti-rästi liikuma; korduvalt ristuma. Näited: Laev ristles merel. Turistid ristlesid ühest Vahemere sadamast teise. Ja ristleja: kiirekäiguline sõjalaev; ristluslaevaga sõitja. Nii et pealkirja luksusristleja oleks siis näiteks teemantsõrmusega kruisiturist. Kuna sääraselt seletatud ristlemisel pole seost kruisiga, ei ole merenduses hakatud kasutama ei ristlust ega ka sellist ristlejat, mis tähendab turisti, s.t inimest. Laevakütus maksab nii palju, et suur reisilaev risti-rästi või korduvalt ristudes ei sõida, vaid ikka otse sõiduplaani järgi järgmisse sadamasse.

Matkama või matkima

Kui sõna cruise Eestis vaja läks, leiti ÕSist (1976) sobiv sõna matke: turismiettevõtte poolt organiseeritud turismiretk. Nii oli „merematke“ juba 1989. aastal ette valmistatavas kaubandusliku meresõidu koodeksis ja jäi paika ka siis, kui koodeks detsembris 1991 vastu võeti. Kuid „merematke“ on liitsõna, aga sellega on vaja omakorda liitsõnu moodustada. On selge, kumba eelistatakse, kui võtta on „merematkelaevakai“ või „kruisikai“, või näiteks „merematkelaeva reisija“ või „kruisiturist“.

Arvatavasti seetõttu jäi „merematke“ kasutusse peamiselt ametlikes tekstides, mujal aga siis, kui oli hädasti sünonüümi vaja. Merendusringkonnas see sõna suulisse kasutusse ei jõudnud, s.t meremehed ei võtnud seda sõna omaks. Ent kaubandusliku meresõidu seadusest leiab selle praegugi, § 59 lg 5: „Merematkeleping on mere-reisijaveoleping, mille kohaselt merematke organiseerija kohustub korraldama kindla programmiga kollektiivse huvireisi laeval (merematke) ja osutama reisijaile asjakohaseid teenuseid“.

Seevastu sõnaraamatutegijad on matke pikapeale merelt kaldale toonud. ÕS 1999 pakub juba kaht tähendust: 1: ristlus, lõbureis; 2: matkimine, imiteerimine. Niisiis on matkamise-tüvele lisatud matkimise-tüvi. ÕSis 2006 on astutud järgmine samm ja jäetud alles vaid seletus: matkimine, imiteerimine. ÕS 2013 on veel lakoonilisem, matke: matkimine. Matkekeskus. Järelikult on sõjanduse terminoloogiakomisjon keeleinstituudile lähem olnud kui merekeele nõukoda. Sõjamehed kasutavadki oma uut sõna, näiteks võis hiljuti pressiteatest lugeda, et kadetid õpivad matkekeskuse simulatsioonikeskkonnas.

Merekeele nõukoda otsustas kevadel 2013 toetada sõnavormi „kruis“, aga kahjuks jäi nõukoja ettepanek hiljaks. Kui ÕSis 1999 ja 2006 on esitatud, kuigi taunides ja ristlust soovitades, kõrvuti nii kruiis kui ka kruis, siis ÕSis 2013 oli kruiis vormistatud märksõnaks, aga „kruis“ enam sõnaraamatusse pole mahtunud.

Poordi tänavalt Parda tänavale

Üldkeel lahkneb merekeelest ka Tallinna nimekomisjoni kinnitatud tänavanimedes. Admiraliteedi basseini ühes küljes on Parda tänav, teises küljes selle sünonüüm, kümmekond aastat varem nimetatud Poordi tänav. Meremeeste sõna „poord“ aga ÕSist ei leia, seal on poort: ääris, mis sai 1999. aasta väljaandest juurde merendustähenduse külg. Käsklused roolimadrusele kõlavad seevastu: „Rool poordi!“ (lühike sisseütlev) või „Rool pardasse!“ ja sõna poort meremehed ei kasuta.

Arvata võib, et merenduses endastmõistetavad sõnad ja väljendid pole üldkeelde jõudnud lugemuse erisuste tõttu. Oli aeg, kui kõik koolilapsed lugesid „Kapten Granti lapsi“ ja said teada hulga merendustermineid, kuigi purjelaevade ajastust, kuid nüüdne merendusajakirjandus ja kirjandus on oma nišis ning isegi tõlkijad ei leia neile vajalikku üles. Vahel aga ei otsigi.

Naljaga pooleks võib öelda, et eesti üldkeele ja merekeele lahknemisse on oma panuse andnud … ameeriklased. Ajendiks katastroof New Yorgi kaksiktornides, kehtestati USA eestvõttel rahvusvaheline turvakoodeks ISPS. See muutis sadamavaated traataiaruuduliseks ka seal, kus varem võis vabalt kai peal jalutada, ja eraldas meremehed teistest inimestest. Nii on harvaks jäänud võimalus kuulda, kuidas meremehed merekeelt räägivad.

---

Johannes Aaviku 1936. aastal ilmunud „Eesti õigekeelsuse õpiku ja grammatika“ sissejuhatusest: „Seisukord on tõesti kurb. Eesti keel, nagu ta praeguse ajani tegelikult on esinenud ja üha veel esineb, on vigadega keel. [—] Koolid, mis peaksid võima õigekeelsusliku oskuse parandamiseks kõige rohkem kaasa mõjuda, ei saa siin mitmesuguseil põhjusil kuigi palju ära teha. Pääpõhjused on: 1. vigase keelega kirjandus ja ümbritsev kõnekeel, mille mõju vastu eesti keele õpetaja peab üle jõu käivat võitlust; 2. keeleõpetusele määratud liig vähene ruum koolikavades ja -tundides; 3. üldine ajavaim, mis ei soodusta keeleõpetuse harrastamist, vaid seda pigem takistab ja kahjustab. Meil ei ole veel arusaamiseni jõutud, et vähe on sellest, et meil on mingisugune eesti keel, vaid et väga tähtis on rahvuskultuuriliselt, milline see keel on – nimelt nõue, et see oleks rikas ja haritud kultuurkeel ja et haritud eestlased oskaksid seda tarvitada õigesti“.