Pealelend – Ene-Liis Semper, „Nüüd võib sellest rääkida“ autor, lavastaja ja kunstnik

TAMBET KAUGEMA

Ekspeditsioon toob 2. detsembril Tallinnas Sakala 3 teatrimajas lavale Ene-Liis Semperi lavastuse „Nüüd võib sellest rääkida“, milles otsitakse võimalusi ühendada tugevad visuaalsed kontrastid Vambola Kriguli elava löökpillimuusikaga. Lavastuse valguskunstnik on Aku Lahti, kehadramaturg Giacomo Veronesi, mängivad Marika Vaarik, Rasmus Kaljujärv, Jörgen Liik, Rea Lest ja Vambola Krigul.

Lavastuse „Nüüd võib sellest rääkida“ algimpulss pärineb Kurt Vonneguti kuulsast „Tšempionide einest“. Kui tähtsal kohal on Vonneguti teosed sinu raamaturiiulis? Milliseid teemasid võimaldab see romaan lavastuses käsitleda?

Ei saa öelda, et ma võtaksin Vonneguti teoseid üleliia tihti kätte, aga otsisin materjali, mis seostuks nüüdisajaga, ja tundus, et praeguses ajas kõlab see päris värskendavalt. Tema napp ja vaimukas kirjeldamisviis pakkus huvitavaid väljakutseid, sisuliselt teeme mingit „segatehnikat“ või leiutame uut žanri, kuidas siduda kirjeldus tegevusega ja tegevus omakorda elava muusikaga.

Lõppeval teatriaastal on esietendunud tavapäratult palju lavastusi, kus tarvitatakse elavat muusikat: „Macbeth“, „Dissonantsed“, „Elajannad“ jt. Sinu uuslavastuses kõlab Vambola Kriguli löökpillimuusika. Mis võiks olla sellise muusikarohkuse põhjus? Mida muusika võimaldab?

Mulle on muusika alati kunstidest esimene, sest heli mõjutab meid paratamatult kõige rutem. Esmalt mõjub heli, siis pilt. Siis sõna.

Aga kui küsida, miks on just praegu nii palju muusikalisi lavastusi, siis ehk on aeg selline, et vaataja vajab vahetut, intensiivset impulssi. Muusika „kõneleb“ ju mitte pea, vaid kogu kehaga, see ei ole ratsionaalne, vaid irratsionaalne suhtlusvorm.

Seoses selle lavastusega oled öelnud, et teater ei sünni laval, vaid vaatajas. Mida see täpsemalt tähendab?

Minu arvates on see tõesti nii. Näitlejate mäng on vaid impulss avamaks vaatajais küsimusi või teemasid, milleni nad ise ehk poleks jõudnud, kuid mis resoneerivad nende endi varasemate kogemustega. Me kõik koosneme kogemustest ja oleme unikaalsed, küsimus on, kuidas leida ühisosa, mis moodustaks silla esitajalt vaatajale. Tegelik pilt tekib vaatajais.

Mis oli lavastuse „Nüüd võib sellest rääkida“ alguspunkt?

Mulle on iga lavastuse algupunktiks selle koosseis ja selgi korral sai kõige olulisemaks määrajaks trupp: Marika Vaarik, Rea Lest, Jörgen Liik, Rasmus Kaljujärv ja Vambola Krigul – need neli näitlejat ning üks muusik, kellega koos proovisaali läksime. Mul on väga hea meel, et selline koostöö võimalikuks sai.